1-10-1334/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2010 Kriminaalasja number 1-10-1334 Kohtukoosseis Sten Lind, Ivi Kesküla, Paavo Randma Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 25. märtsi 2010. a otsus Apellatsiooni esitaja Veronika Lukina Süüdistatav

Veronika Lukina

isikukood: 48902260285; elukoht: XXXXXXX XX-X

XXXXXXX; XXXXXX XXXXXXXXX XXXXXX,

XXXXXXXXXXXX; emakeel: vene keel; töökoht: puudub; varem kriminaalkorras karistatud:

- 10.12.2007 Harju Maakohtu poolt KarS § 183 lg 1 ja

184 lg 2 p2 järgi vangistusega 4 aastat ja 6 kuud, millest KarS §74 alusel mõistati koheselt ärakandmisele 1 aasta ja 3 kuud ning jäeti tingimisi kohaldamata 3 aastat ja 3 kuud katseajaga 2 aastat ja 6 kuud.( kandis vangistust 28.03.2007 kuni 27.06.2008)

Tõkend – vahistamine alates 07.08.2009, kahtlustatavana kinni peetud 07.08.2009.

Resolutsioon

Jätta Veronika Lukina apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 25. märtsi 2010. a otsusega tunnistati Veronika Lukina süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi (karistus 4 kuud vangistust), KarS § 209 lg 2 p 1, 3 – § 25 lg 2 järgi (karistus 3 kuud vangistust) ja KarS § 183 lg 2 p 2 järgi (karistus 1 aasta vangistust). Kohus mõistis KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse 1 aasta vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks 8 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendas maakohus Veronika Lukinale mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.12.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 aasta 3 kuu võrra ning mõistis Veronika Lukinale liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud vangistust.

Maakohus mõistis Veronika Lukina KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi süüdi selles et ta varastas

13.05.2009 kella 06.15 paiku koos Deniss Vassiljeviga Harju maakonnas XXXXXXX vallas XXXXXXXXX külas asuva ja A. S. kuuluva majandushoone avatud verandalt A. S. kuuluva muruniiduki Bosch (väärtus 3000 krooni) ja paadimootori Johnson (väärtus 10 000 krooni). Samuti võttis ta koos Deniss Vassiljevi ja Sergei Melkozjoroviga 28.05.2009 ajavahemikul kell 05.28 kuni 05.47 XXXXXXX XXXXX X ja XXXXXXXXX XXX XX asuvatest Swedbanki ja SEB panga automaatidest O. M. Nordea panga kontolt sularaha summas 6800 krooni ja O. M. SEB panga kontolt sularaha summas 5500 krooni, kasutades O. M. majast varem varastatud Nordea Banki ja SEB panga pangakaarte ja paroole.

Maakohus mõistis A. S. kasuks Veronika Lukinalt ja Deniss Vassiljevilt solidaarselt välja

13 000 krooni. Samuti mõistis maakohus V. Lukinalt solidaarselt Deniss Vassiljevi ja Sergei Melkozjoroviga välja 12 300 krooni kannatanu O. M. kasuks

A. S. tsiviilhagi osas märkis maakohus otsuses, et kuigi kannatanu ei ole konkreetseid ostuarveid esitanud, on varastatud esemete maksumusena nõutud summa mõistlik ja kooskõlas ausal teel soetatud esemete väärtusega. Süüdistatavad D.Vassiljev ja V.Lukina on tsiviilhagi õigeks võtnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Kohus leidis, et süüdistatavad D.Vassiljev ja V.Lukina on tekitanud kannatanule kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest ta on tegutsenud tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes, esitatud nõue kuulub rahuldamisele süüdistatavatelt solidaarselt.

KarS § 209 lg 2 p 1, 3 – § 25 lg 2 järgi mõistis maakohus V. Lukina süüdi selles, et ta püüdis 28.05.2009 kella 06.20 paiku koos Sergei Melkozjoroviga Harjumaal XXXXXXX

XXXXXXXXX XXX X asuvas P. tankla kaupluses võõrast, O. M.le kuuluvat Nordea panga pangakaarti kasutades osta 5 plokki sigarette kogumaksumusega 2200 krooni.

Müüja hakkas aga kahtlema kaardi omanikus ega sooritanud tehingut ning kuritegu jäi lõpule viimata.

KarS § 183 lg 2 p 2 järgi tunnistas Harju Maakohus Veronika Lukina süüdi selles, et ta omandas 03.07.2009 tuvastamata isikult A. V. edasiandmiseks väikeses koguses narkootilist ainet amfetamiini, mille andis 03.07.2009 kella 18.28 paiku Tallinnas XXXX XX juures A. V. edasiandmiseks V. L. edasi. V. Lukinat on 10.12.2007 Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 184 lg 2 p 2, § 183 lg 1 järgi vangistusega 4 aastat ja 6 kuud, millest jäeti tingimisi kohaldamata 3 aastat 3 kuud katseajaga 2 aastat 6 kuud.

2. Maakohtu otsuse peale esitas V.Lukina apellatsiooni, milles vaidlustab otsuse A. S.

tsiviilhagi rahuldamise osas. Kaebust põhjendas V. Lukina sellega, et A. S.lt varastatud asjade väärtus ei olnud kirjalike tõenditega tõendatud. V. Lukina küll nõustus tsiviilhagiga, olles kindel, et see summa on tõendatud. V. Lukina taotleb, et asja juurde lisataks konkreetsed dokumentaalsed tõendid nende esemete väärtuse kohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja

perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (vt RKKKo 3-1-1-55-07).

Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuna tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (vt RKKKo 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

4. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Hinnates apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust, märgib kriminaalkolleegium järgmist.

V. Lukina vaidlustab Harju Maakohtu otsust A. S. tsiviilhagi rahuldamise osas, leides, et kuigi ta kohtuistungil nõustus tsiviilhagiga, oleks tsiviilhagi lahendamiseks vaja nõuda dokumentaalseid tõendeid varastatud esemete väärtuse kohta.

Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et Harju Maakohus arutas asja lühimenetluse korras.

KrMS § 233 lg 1 kohaselt erineb lühimenetlus üldmenetlusest selle poolest, et kriminaalasja lahendatakse tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal, s.t lühimenetluses uusi tõendeid esitada ei saa. Sama säte näeb ette, et lühimenetlust kohaldatakse süüdistatava taotlusel. Enne nimetatud nõusoleku andmist on süüdistataval KrMS § 35 lg 2 ja 223 lg 3 alusel kaitsja vahendusel õigus toimikuga tutvuda. Ka võib süüdistatav KrMS § 234 lg 3 kohaselt kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni lühimenetlusest loobuda.

Käesolevas asjas V. Lukina seda teinud ei ole. Lisaks on V. Lukina Harju Maakohtu kohtuistungil nõustunud tsiviilhagiga, s.o võtnud hagi õigeks. Tsiviilhagi läbivaatamisel kriminaalmenetluses tuginetakse tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile, arvestades

kriminaalmenetluse erisusi. TsMS § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab tsiviilhagi õigeks, rahuldab kohus hagi. Kriminaalmenetluses ei ole sellest regulatsioonist erandit tehtud. Lisada tuleb seda, et menetlusseadused ei näe ette, milliste tõenditega peab tekitatud kahju suurus tõendatud olema, seega võivad ses osas olla tõendiks ka kannatanu enda ütlused.

Harju Maakohus ongi neid ütlusi hinnanud ja leidnud, et kannatanu poolt nimetatud kahjusummad vastavad mõistlikule tasemele ja on usaldusväärsed.

5. Eelnevast tulenevalt leiab kriminaalkolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased käesolevas süüteos. Kriminaalkolleegium asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 kohtukolleegium jätab apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Sten Lind

Ivi Kesküla

Paavo Randma