2-20-11162/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

16. märts 2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-11162

Tsiviilasi

Elit OÜ hagi XX vastu põhivõla 15 800,37 euro ja

viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju maakohtu 30. novembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

16 943,9 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Elit OÜ (registrikood 12167946),

lepinguline esindaja Kristjan Kenapea

Kostja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30. novembri 2020. a otsus muutmata

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud XX kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks asja

lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2 (4)

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Elit OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule 3. augustil 2020 XX (kostja) vastu hagi, milles

palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 15 800,37 eurot, 3. augusti 2020 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 278,46 eurot ning alates 4. augustist 2020 kuni põhivõla

tasumiseni viivise määras 0,015% põhivõlast päevas.

1.1. Hageja väitel oli kostja 22. juunist 2016 kuni 24. juulini 2020 Baltkilp OÜ osanik ning

27. juunist 2016 kuni 28. juulini 2020 Baltkilp OÜ juhatuse liige. Hageja müüs Baltkilp OÜ-le

elektrotehnikakaupu ja elektritarvikuid. Baltkilp OÜ oli hagejale 4. veebruari 2020 seisuga

võlgu 15 800,37 eurot. Baltkilp OÜ ja hageja leppisid 5. veebruaril 2020 kokku, et Baltkilp OÜ

saab jätkata hagejalt kaupade ostmist, kui Baltkilp OÜ ja hageja sõlmivad maksegraafiku võla

tasumiseks ja kostja käendab Baltkilp OÜ 15 800,37 eurost võlga. Baltkilp OÜ ja hageja

sõlmisid 5. veebruaril 2020 maksegraafiku, millega Baltkilp OÜ kohustus tasuma hagejale

3000 eurot 10. veebruaril 2020, 3000 eurot 2. märtsil 2020, 3000 eurot 6. aprillil 2020,

3000 eurot 4. mail 2020 ja 3800,37 eurot 1. juunil 2020. Hageja ja kostja sõlmisid

5. veebruaril 2020 käenduslepingu, milles kinnitati Baltkilp OÜ võlga hageja ees ning lepiti

kokku, et kostja vastutab käendajana Baltkilp OÜ kohustuse täitmise eest.

1.2. Hagi esitamise seisuga ei ole Baltkilp OÜ tasunud hagejale midagi 4. veebruari 2020

saldokinnituses märgitud võlast. Samuti ei ole kostja täitnud käenduslepingut. Lisaks

põhivõlale on sissenõutavaks muutunud ka viivise nõue hagi esitamise seisuga 278,46 eurot.

Hagejal on käenduslepingu p 5 alusel õigus nõuda kostjalt viivist 0,015% põhivõlast iga

viivitatud päeva eest.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja väitel on hagi aluseks olevad saldokinnitus, maksegraafik ja käendusleping

õigustühised. Baltkilp OÜ ostis hagejalt kaupa järelmaksuga ning sattus maksetega viivitusse.

Võlaga seoses toimusid kostja kui Baltkilp OÜ esindaja ja LK kui hageja esindaja

telefonivestlused, mille käigus lepiti kokku, et hageja jätkab Baltkilp OÜ-le järelmaksuga kauba

müüki ning Baltkilp OÜ annab hagejale saldokinnituse, sõlmib maksegraafiku ja kostja sõlmib

käenduslepingu. Kostja eeldas, et hagejalt järelmaksuga saadavad elektritarvikud võimaldavad

tal täita tellimuse ja teenida sellelt tulu, mis omakorda võimaldanuks hageja ees võla tasuda.

2.2. Kostja allkirjastas 5. veebruaril 2020 digitaalselt hageja saadetud saldokinnituse,

maksegraafiku ja käenduslepingu ning saatis dokumendid samal kuupäeval kell 11.24 tagasi

hagejale. Kostja hakkas kohe hagejaga kooskõlastama järelmaksuga kaupade müümisega

seotud küsimusi, mispeale teatas hageja ootamatult kostjale, et ta ei müü Baltkilp OÜ-le

järelmaksuga kaupa. Kostja saatis 5. veebruaril 2020 kell 13.10 hagejale e-kirja, milles kirjutas:

„Seoses suulise lepingu rikkumisega, mille kohaselt võin tellitud kaupa vastu võtta, palun teil

allkiri tagasi võtta ja pidada seda kehtetuks. Palun tühistage minu tellimused“. Kuigi e-kirja

sõnastus on konarlik, sest kostja emakeel on vene keel, nähtub e-kirjast kostja selge tahe

5. veebruari 2020 digikonteineris olevad dokumendid, sh maksegraafik ja käendusleping

tühistada. Kui kostja oleks teadnud, et hageja ei kavatse pärast dokumentide allkirjastamist

Baltkilp OÜ-le järelmaksuga kaupa enam tarnida, ei oleks kostja dokumente allkirjastanud.

Hageja avaldatud ebaõige informatsioon, s.o järelmaksuga kaupade tarnimise jätkamine, oli

ainsaks põhjuseks, miks kostja 5. veebruaril 2020 digikonteineris olevad dokumendid

allkirjastas. Seda asjaolu kinnitab poolte 17. juuni 2020 kirjavahetus, milles kostja selgitas, et

kuna tema allkiri saadi dokumentidele pettuse teel, siis ta hageja nõuet ei tunnista. Sama

kirjavahetus kinnitab ka, et Baltkilp OÜ ja kostja jäid hageja pettusliku käitumise tõttu olulisel

määral ilma sellest, mida nad 5. veebruari 2020 kokkulepete sõlmimisega lootsid – tarnida

Rootsi õigeaegselt kaup, teenida tulu ja võlg hagejale tasuda.

3 (4)

2.3. Sellega, et hageja eksitas kostjat, tekkis kostjale kahju, s.o käenduskohustus. Hageja

pettusliku käitumise ja kostjale kahju tekitamise vahel on põhjuslik seos. Kostja ei oleks ilma

pettuseta käenduslepingut sõlminud ja seeläbi ei oleks tal ka hageja ees käenduskohustust

tekkinud. Hageja esitas kostja vastu nõude 16 164,15 eurot. Seega on hageja tekitanud kostjale

kahju 16 164,15 eurot. Kostjal on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 101 lg 1 alusel

õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist. Kostja tasaarvestab omapoolse nõude hageja nõudega.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas 30. novembri 2020. a otsusega hagi.

3.1. Maakohus leidis, et käendusleping on kehtiv. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid

ega tõendeid, millest ilmneks, et hageja on käenduslepingut rikkunud. Seega puudus kostjal

alus käenduslepingust taganeda. Lisaks ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, et kostja sõlmis

käenduslepingu TsÜS § 94 lg 1 mõttes pettuse mõjul. Hageja ei ole kostjale lubanud, et

olenemata kostja võlast võimaldab hageja kostjal osta järelmaksuga kaupu. Poolte

käenduslepingu sõlmimisele eelnenud e-kirjadest ilmneb, et hageja on 4. veebruaril 2020

selgitanud, et tarnete jätkamise eeldus on lepingute sõlmimine. Hageja ei ole viinud kostjat enne

käenduslepingu sõlmimist tahtlikult eksimusse ning kostjal puudub alus lepingu tühistamiseks.

Seega on käendusleping kehtiv ning kostjal tuleb hageja ees täita lepingust tulenevad

kohustused. Puudub vaidlus, et Baltkilp OÜ põhivõlgnikuna ega kostja käendajana ei ole

tasunud hagejale maksegraafikus kokkulepitud võlga.

3.2. Kostja tasaarvestuse avaldus on kunstlikult konstrueeritud ja põhjendamatu. Kuna poolte

sõlmitud leping on kehtiv, siis ei ole TsÜS § 101 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud. Samuti

ei ole kostja kohtu ette toonud muid asjaolusid, et kostjal on mõnel muul alusel hageja suhtes

kehtiv nõue.

3.3. Kohus rahuldas hageja viivisenõude. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise tasumist

käenduslepingu p-s 5 sätestatud määras 0,015% päevas.

Poolte seisukohad

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada, teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4.1. Kostja väitel kohaldas maakohus ebaõigesti menetlusõiguse norme. Maakohtu otsus on

olulises osas põhjendamata.

4.2. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja vastuväidete kohaselt on õigustühine üksnes

käendusleping. Õigustühised on hagi aluseks olevad saldokinnitus, maksegraafik ja

käendusleping.

4.3. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei sõlminud käenduslepingut ega allkirjastanud

saldokinnitust ja maksegraafikut pettuse mõjul. Kohus ei arvestanud kostja esitatud tõendite ja

vastuväidetega, mis kostja väiteid kinnitavad. Kostja nõustus saldokinnituse, maksegraafiku ja

käenduslepingu allkirjastama vaid juhul, kui hageja jätkab Baltkilp OÜ-le järelmaksuga kauba

müüki. Kostja 5. veebruari 2020 e-kirjast hagejale nähtub kostja selge tahe samal kuupäeval

digitaalselt allkirjastatud dokumendid tühistada. Samast e-kirjast nähtub selgelt, et juhul, kui

kostja oleks dokumentide allkirjastamise hetkel teadnud, et hageja ei kavatse pärast

allkirjastamist Baltkilp OÜ-le kaupa enam järelmaksuga tarnida, ei oleks kostja dokumente

allkirjastanud. Hageja avaldatud ebaõige informatsioon kallutas kostjat vahetult digikonteineris

olevaid dokumente allkirjastama. Eeltoodut kinnitab ka poolte 17. juuni 2020. a kirjavahetus,

millest nähtub, et kostja vastas hageja nõudekirjale, et tema allkiri saadi dokumentidele pettuse

teel, mistõttu ta nõuet ei tunnista. Kuivõrd hagi aluseks olev maksegraafik, saldokinnitus ja

käendusleping on tühised, siis tuleb jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning

tühistada menetluse käigus rakendatud hagi tagamine.

4 (4)

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. Hageja nõuab kostjalt käenduslepingu alusel Baltkilp OÜ võla tasumist. Kostja

vastuväidete kohaselt on ta hageja nõude aluseks oleva käenduslepingu ning saldokinnituse ja

maksegraafiku pettuse tõttu tühistanud.

8. TsÜS § 94 lg 1 kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine

temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isikut tehingut tegema.

Praeguses asjas väidab kostja, et hageja kallutas teda lepingut sõlmima lubadusega müüa sel

juhul Baltkilp OÜ-le järelmaksuga (võlgu) kaupu.

9. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole enda väidet hageja antud lubaduste kohta tõendanud.

Hageja 4. veebruari 2020 e-kirjas sellist lubadust ei sisaldu. Ainuüksi lausest „Tarnetes mingigi

jätkusuutlikuse saavutamiseks palun digitaalselt allkirjastada mõlemad dokumendid ja

kiiremas korras tagastada“ ei saa järeldada, et hageja lubas müüa edasi kaupu võlgu. Seda

kinnitab ka asjaolu, et kostja küsis sellele e-kirjale esitatud vastuses maksetingimuste kohta.

Hageja vastusest sellele kostja e-kirjale nähtub, et hageja palus kostjal küsimuste korral

helistada. Ka taganemisavalduses tugineb kostja suulise lepingu rikkumisele. Selle kohta, kas

poolte telefonivestlus toimus ja milline oli selle sisu, ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit.

Asjaolu, et kostja on pärast lepingu sõlmimist pidevalt olnud seisukohal, et teda peteti, ei

võimalda teha järeldusi selle kohta, kas ja mida hageja kostjale lubas. Seega ei ole võimalik

tuvastada, et hageja oleks lubanud kostjale, et käenduslepingu sõlmimise korral võimaldab ta

Baltkilp OÜ-l kaupu võlgu osta.

10. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kostjat esitas vandeadvokaat ning hageja vaidles

selgelt vastu kostja väitele, et pooltel oli suuline kokkulepe kaupade võlgu müümise kohta, pidi

kostja aru saama, et ta peab enda väiteid pettuse aluseks olevate asjaolude kohta tõendama.

Seda kostja ei ole teinud.

11. Ringkonnakohus märgib, et kuna tehingu tühistamiseks alust ei olnud, ei ole oluline, kas

kostja soovis tühistada ka koos käenduslepinguga allakirjutatud saldokinnitust ja

maksegraafikut. Ka kostja tasaarvestuse vastuväiteks kasutatud nõue eeldab, et hageja oleks

kostjat eksitanud.

12. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetlusega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS §

177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav