2-20-5988/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

16. märts 2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-5988

Tsiviilasi

EstPak

Plastik

Aktsiaseltsi

hagi

Osaühingu

ALLESTPAC

vastu

põhivõla

47 782,31

euro,

sissenõudmiskulu 40 euro ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju maakohtu 11. detsembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu ALLESTPAC apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

53 121 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(vastustaja)

EstPak

Plastik

Aktsiaselts

(registrikood 10558691), lepinguline esindaja Dagne Niit

Kostja (apellant) Osaühing ALLESTPAC (registrikood

11028616), lepingulised esindajad vandeadvokaat Carri

Ginter ja vandeadvokaadi abi Raul Kartsep

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 11. detsembri 2020. a otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud Osaühingu ALLESTPAC kanda. Menetluskulude suuruse

määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

2 (6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. EstPak Plastik Aktsiaselts (hageja) esitas 23. aprillil 2020 Harju Maakohtule

Osaühing ALLESTPAC (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista

põhivõla 63 776,37 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 2526,47 eurot ja edasiulatuva viivise seaduses sätestatud määras põhivõlalt

alates 24. aprillist 2020 kuni põhivõla tasumiseni. 6. juulil 2020 vähendas hageja enda põhivõla

nõuet 47 782,31 euroni ja sissenõutavaks muutunud viivisenõuet 1476,11 euroni, kuna kostja

tasus menetluse kestel osa võlast.

1.1. Hageja väitel olid pooled pikaajalised koostööpartnerid. Kostja esitas hagejale tellimusi

läbipaistva PET-kile tarnimiseks ja kostja kohustus nende eest tasuma vastavalt hageja esitatud

arvetele. Kostja ei ole hagejale tasunud esitatud arvete alusel kokku 68 976,81 eurot. Kostja

saatis 15. augustil 2019 hagejale tellimuse nr 17, mille hageja täitis 19. augustil 2019 ja esitas

selle kohta samal kuupäeval 11 382,43 euro suuruse arve nr 2190832 maksetähtajaga

18. oktoober 2019. Sellest arvest on tasutud 10 388,30 eurot ja võla jääk on 994,13 eurot.

Lisaks täitis hageja osa tellimusest nr 17 28. augustil 2019 ja esitas selle kohta samal kuupäeval

26 709,68 euro suuruse arve nr 2190867 maksetähtajaga 27. oktoober 2019. Kostja saatis

27. augustil 2019 hagejale tellimuse nr 18, mille hageja täitis 11. septembril 2019 ja esitas selle

kohta 11. septembril 2019 11 382,43 euro suuruse arve nr 2190921 maksetähtajaga

10. november 2019. Lisaks täitis hageja osa tellimusest nr 18 12. septembril 2019 ja esitas selle

kohta 12. septembril 2019 6583,60 euro suuruse arve nr 2190926 maksetähtajaga

11. november 2019. Lisaks täitis hageja osa tellimusest nr 18 13. septembril 2019 ja esitas selle

kohta

13. septembril 2019

4587 euro

suuruse

arve

nr

2190936

maksetähtajaga

12. november 2019. Veel täitis hageja osa tellimusest nr 18 16. septembril 2019 ja esitas selle

kohta 16. septembril 2019 13 697,62 euro suuruse arve nr 2190939 maksetähtajaga

15. november 2019. Veel täitis hageja osa tellimusest nr 18 23. septembril 2019 ja esitas selle

kohta 24. septembril 2019 6822,12 euro suuruse arve nr 2190967 maksetähtajaga

23. november 2019.

1.2. Kuna kostjal oli hageja vastu 5200,44 euro suurune nõue, tasaarvestas hageja poolte

vastastikused nõuded ning nõuab kostjalt 63 776,37 euro tasumist.

1.3. Kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivituses. Hagi esitamise seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivis 2526,47 eurot. Hageja nõuab kostjalt edasiulatuvat viivist

põhivõlalt alates 24. aprillist 2020 kuni põhivõla tasumiseni.

1.4. Kuivõrd kostja võlga hagejale vabatahtlikult ei tasunud, esitas Intrum Estonia AS kostjale

korduvaid

kohtuväliseid

nõudeid

võlgnevuse

tasumiseks.

Hageja

nõuab

kostjalt

sissenõudmiskulu 40 euro hüvitamist.

1.5. Vastuseks kostja vastuväidetele leidis hageja, et kostja aktsepteeris kile hinda 1,39

eurot/kg kaudse tahteavaldusega, mis väljendus selles, et ta ei esitanud vastuväiteid ja jätkas

kauba tellimist ja arvete tasumist. Hageja teavitas kostjat uuest hinnast 2018. a novembris.

Kostja esitas sellele vastuväiteid alles 16. jaanuaril 2020, kui inkassoettevõte nõudis kostjalt

võla tasumist. Paar päeva enne seda kinnitas kostja võlga saldokinnituses.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata.

2.1. Kostja väitel on pooled koostööpartnerid. Hageja on kostjale müünud PET-kilet ja kostja

hagejale omakorda PET-helbeid. Poolte majandustegevuses väljakujunenud praktika ja tavade

kohaselt sõlmivad pooled hinnakokkuleppeid e-kirju vahetades ja tasaarvestavad jooksvalt

üksteise müügiarveid.

3 (6)

2.2. Hageja nõue on alusetu. Poolte 27. augusti 2018. a kokkuleppe kohaselt oli läbipaistva

PET-kile müügihind 1,29 eurot/kg. Kokkuleppele vaatamata on hageja alates 2018. a

novembrist esitanud 25 arvet hinnaga 1,39 eurot/kg. Poolte praktikast tulenevalt pidi hageja uue

hinnapakkumise saatma hageja juhatuse liikmele e-kirja teel. Hageja ei teavitanud lepingu

muutmise ettepanekust kostja juhatuse liiget, vaid saatis uue hinna üksnes kostja töötajatele.

Seega ei ole kostja andnud nõustumust uue hinnakokkuleppe sõlmimiseks. Kuivõrd kostja ei

ole hagejalt saanud pakkumust hinna tõstmiseks 1,39 euroni/kg, kehtib poolte 27. augusti

2018. a hinnakokkuleppe alates 2018. a septembrist tellitud läbipaistvale PET-kilele. Hageja

nõuab kostjalt poolte 27. augusti 2018. a hinnakokkulepet ületavate summade tasumist.

2.3. Alternatiivselt tugineb kostja alusetu rikastumise sätetele ning tasaarvestab hageja nõude

enda nõudega.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas 11. detsembri 2020. a otsusega hagi.

3.1. Maakohtu hinnangul ei nähtu tõenditest, et poolte koostöös oli välja kujunenud praktika,

mille kohaselt sõlmiti hinnakokkuleppeid ainult juhatuse liikmete kirjavahetusega. Hageja

pakkumus lepingu muutmiseks on tehtud kohastele isikutele, s.o kostja töötajatele. Hageja

teavitas uuest hinnast 13. novembri 2018 e-kirjaga kostja töötajaid AA ja QQ. Ei ole eluliselt

usutav ega kooskõlas esitatud tõenditega, et hageja saadab hinnateavituse kostja töötajatele

selleks, et varjata kostja eest uut hinda. Kostja ise viitab 3. novembri 2020 seisukohas, et

tootmisjuht QQ teatas pärast 13. novembri 2018 kirja saamist hageja tootmisjuhile, et „see e-

kiri, mis talle teavituseks saadeti, peab minema H-le ja et mina hinna üle ei otsusta“. QQ ei ole

täpsustanud, kes tema hinnangul peaks HH-le 13. novembri 2018 kirja edastama. Kui QQ-l

puudus volitus hinnamuudatusele nõustumise andmiseks, siis pidi ta ise edastama hageja

saadetud kirja juhatuse liikmele. Asjaolu, et QQ mainis 13. novembri 2018 e-kirja ja vajadust

edastada see juhatusele, näitab, et QQ sai aru, et esitatud on pakkumus hinnamuudatuseks.

Sama kehtib ka AA kohta, kes palus „Q-l helistada YY-le (Estpak OÜ kontaktisik) ning ka ära

seletada, et meie hindu ei otsusta ja hinna muudatusega seonduvad asjaolud tuleb RR fikseerida

HH-ga“. Hilisemad põhjendused, miks jätkati toodete tellimist kontrollimata, milline hind on

kokku lepitud, on otsitud ja paljasõnalised. Kuna AA ja QQ olid teadlikud uuest hinnast ja neile

tundus see küsitav, siis oleksid nad pidanud ise vajadusel juhatuse liikmelt üle küsima, mitte

jätkama tellimuste esitamist. Kostja viitab küll poolte varasemale praktikale, mille kohaselt

leppisid hinnamuudatused alati kokku juhatuse liikmed, kuid ainus selline juhtum, mille kostja

on kohtu ette on toonud, on 27. augusti 2018 kiri. Ühe kirja pinnalt ei saa kinnitada, et tegemist

on poolte praktikaga. Majandus- ja kutsetegevuses võib nõustumuseks lugeda ka vaikimise, mil

üks lepingupool on teinud teisele lepingupoolele ettepaneku lepingut muuta, kuid teine pool

vaikib ja lepingu muutmisele pikema aja jooksul vastuväiteid ei esita.

3.2. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et 27. augustil 2018 kokku lepitud hind 1,29 eurot

kehtib ka tellimustele, mis on esitatud pärast 2018. a septembrit. Kuna 27. septembri 2018 e-

mailis on kirjas „For September“, ei saanud kostja pärast 2018. a septembrit arvestada

ühikuhinnaga 1,29 eurot. Seega lepiti 27. augustil 2018 hinnas kokku vaid 2018. a septembriks.

Kui kostja esitas 2018. a novembris tellimusi hinnas kokku leppimata, siis oli see kostja risk.

Hageja oli alates 26. novembrist 2019 õigustatud esitama kostjale arveid ühikuhinnaga

1,39 eurot ning kostja jättis saadud kauba eest tasumata alusetult.

3.3. Kostja tasaarvestusnõue põhineb väitel, et hageja esitas arveid kõrgema hinnaga kui

pooled kokku olid leppinud. Kuivõrd poolte kokkuleppel oli tarnitava kauba ühikuhind

1,39 eurot, siis puudub kostjal nõue, mida ta saaks hageja nõudega tasaarvestada. Seega jättis

kohus kostja tasaarvestusavalduse rahuldamata.

Poolte seisukohad

4 (6)

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta

hageja kanda.

4.1. Kostja väitel jättis kohus poolte sõlmitud hinnakokkuleppe tuvastamisel tähelepanuta

asjas kogutud tõendid ning eksis materiaalõiguse kohaldamisel. Lisaks pööras kohus ekslikult

ümber poolte tõendamiskoormise ning tegi seetõttu ebaõige järelduse, et kostja töötajad

aktsepteerisid hageja juhatuse liikme 13. novembri 2018 lepingu muutmise ettepanekut

vaikimisi.

4.2. Maakohus leidis ekslikult, et 27. augustil 2018 kokku lepitud hind 1,29 eurot ei kehtinud

tellimustele, mis esitati pärast 2018. a septembrit. Kohus jättis hindamata hagi vastuse lisas 5

esitatud arved, millest nähtub, et hageja esitas kostjale tarnitud PET-kile eest arveid

ühikuhinnaga 1,29 eurot kuni 20. novembrini 2018. Maakohtu ebaõiget järeldust ei mõjuta

asjaolu, et 27. augusti 2018 e-kirjas on hageja juhatuse liige kirjutanud kostjale: „For

September we can offer 1,29€ delivered.“ Kuna kummagi poole esindaja emakeel ei ole inglise

keel, ei saa lepingu tõlgendamisel lähtuda ingliskeelsete sõnade üldlevinud tähendusest.

Lepingutingimuste tõlgendamisel on määrav lepingupoolte ühine tegelik tahe. Poolte tegelik

tahe oli 27. augustil 2018 leppida hinnas kokku seniks, kuni pooled lepivad kokku hinna

muutumises.

4.3. Kostja ei ole andnud hageja 13. novembri 2018 lepingu muutmise ettepanekule

nõusolekut. Kohus ei tuvastanud, milles seisnes kostjapoolne lepingu muutmise nõusoleku

tahteavaldus ning milline oli tahteavalduse sisu. Hagejal ei olnud õigust hinnakokkulepet

ühepoolselt muuta (võlaõigusseaduse (VÕS) § 13 lg 1). Sellist lepingu ühepoolse muutmise

õigust ei näe ette ka poolte kirjavahetus, millega leping sõlmiti.

4.4. Kohus leidis ebaõigesti, et hageja tegi pakkumuse lepingu muutmiseks õigele isikule, s.o

kostja töötajatele. Kohus tuvastas ekslikult, et kuna hageja on varasemalt kostja töötajatega

suhelnud, siis polnud tal põhjust kahelda kostja töötajate volitustes. Seejuures ei tuginenud

maakohus ühelegi tõendile. Kohus jättis nõuetekohaselt hindamata kostja esitatud tõendid, mis

näitavad, et läbirääkimisi on alati pidanud poolte juhatuse liikmed, kostja töötajatel puudus

pädevus hinnakokkulepete sõlmimiseks ning kostja töötajad teavitasid oma pädevuse

puudumisest koheselt ka hagejat.

4.5. Asjas ei ole tõendatud poolte praktikat, et kostja töötajad on hageja juhatuse liikmega

lepinguläbirääkimisi pidanud. Kohus, leides, et kostja pole tõendanud poolte praktikat, mille

kohaselt sõlmisid hinnakokkuleppeid üksnes poolte juhatuse liikmed, pööras ekslikult ümber

poolte tõendamiskoormise.

4.6. Kohus leidis ekslikult, et kostja töötajad pidid hageja esitatud lepingu muutmise

ettepaneku edastama ise äriühingu juhatuse liikmele. Lepingu muutmise tahteavalduse õigele

isikule kättetoimetamine on tahteavalduse tegija kohustus (tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 69).

4.7. Kuna kostja töötajatel ei olnud pädevust kostja nimel tehingute tegemiseks, siis ei olnud

töötajate vaikimine käsitatav aktseptina.

4.8. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja juhatuse liige on 13. novembri 2018 lepingu

muutmise ettepaneku kätte saanud, siis ei olnud kostjal võimalik seda oferti ka vaikimisi

aktsepteerida.

4.9. Ehkki maakohus ei analüüsinud kostja poolt kaudse tahteavaldusega nõustumuse

andmist, siis ei ole kostja esindaja teinud ka kaudset tahteavaldust hinnakokkuleppe

muutmiseks.

5 (6)

4.10. Kuivõrd kostja sai uuest hinnast teada alles 2019. a novembris, ei saanud hinnakokkulepe

jõustuda 26. novembril 2018, nagu on maakohus ekslikult leidnud. Hageja nõue on alusetu.

Alternatiivselt tasaarvestab kostja hageja nõude oma nõudega hageja vastu.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. Hageja on esitanud kostja vastu müügilepingujärgse ostuhinna tasumise nõude. Pooled ei

vaidle selle üle, et nad olid sõlminud müügilepingu. Samuti ei vaidle pooled müüdud kauba

koguste üle. Pooled vaidlevad sisuliselt üksnes selle üle, milline oli poolte hinnakokkulepe.

8. Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebusele, et hageja ei ole nõudnud kauba

eest tasumist kilohinnaga 1,39 eurot enne 26. novembrit 2018. Seega ei ole oluline, kas hageja

27. augusti 2018. a kirjas märgitud hind kehtis vaid septembris 2018. Asja lahendamisel on

oluline küsimus, kas hinda muudeti alates 26. novembrist 2018.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hinnakokkulepet muudeti kehtivalt.

10. Hageja on enda 13. novembri 2018 e-kirjas teinud selge pakkumuse, mille kohaselt alates

26. novembrist 2018 oli müüdava kile hind 1,39 eurot/kg. Alusetu on apellatsioonkaebuse

väide, et selle tahteavalduse sisu on ebaselge. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja

tahteavaldus hinna muutmiseks kuidagi mitmeti mõistetav. Hageja e-kirjast nähtus selge soov

müüa alates 26. novembrist kilet hinnaga 1,39 eurot/kg. Selliselt said pakkumusest aru ka kostja

töötajad, kellele pakkumus saadeti, nagu nähtub nende kirjalikest seletustest kohtule.

11. Maakohus on õigesti leidnud, et olukorras, kus kostja sellele pakkumusele vastu ei

vaielnud, saab lugeda kostja vaikimise VÕS § 20 lg 3 järgi pakkumusega nõustumuseks. Pooled

ei vaidle selle üle, et pooled olid sõlminud müügilepingu enda majandustegevuses. Seega

olukorras, kus hageja teavitas kostjat hinna muutmisest, oleks kostja juhul, kui ta sellega ei

nõustunud, pidanud hinna muutmisele vastu vaidlema (vt ka Riigikohtu 25. aprilli 2018. a otsus

tsiviilasjas nr 2-15-5027, p 14). Kostja hinnamuutusele vastu ei vaielnud, jätkas hagejale

tellimuste esitamist ning ka tasus nende eest.

12. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hinda ei ole kehtivalt muudetud, kuna

hinnamuutmise ettepanekut ei saadetud kostja juhatuse liikmele. Ringkonnakohus märgib, et

olukorras, kus küsimus on selles, kas kostja on hageja pakutud hinnamuudatusega nõustunud

vaikimisega, on selleks, et hinnata, kas kostja on tahteavalduse teinud, vaja tuvastada, kas kostja

on saanud kätte talle tehtud pakkumuse. Tahteavalduse kättesaamiseks TsÜS § 69 mõttes saab

pidada selle sisust teada saamist. Hageja saatis enda hinna muutmise ettepaneku kahele kostja

töötajale, QQ-le ja AA-le. TsÜS § 133 lg 1 kohaselt, kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma

majandustegevuses, siis loetakse, et talle on teada asjaolud, mida teab majandustegevuses

kasutatav isik, välja arvatud juhul, kui majandustegevuses kasutatava isiku ülesanded ei hõlma

sellise

teabe

vahendamist

teda

majandustegevuses

kasutavale

isikule

või

kui

majandustegevuses kasutatavalt isikult ei saa sellise teabe vahendamist, arvestades tema

ülesandeid majandustegevuses, mõistlikult oodata. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et

kostja kasutas QQ ja AA enda majandustegevuses ja ka seoses hagejaga sõlmitud lepinguga.

QQ oli kostja töötaja, kes esitas hagejale müügitellimusi. AA suhtles samuti hagejaga lepingu

täitmise teemadel ning ta on märgitud ka kostja kodulehel kontaktisikuks. Ringkonnakohus

leiab, et ilmselgelt kuulub isiku, kelle kostja on märkinud enda kontaktisikuks, ülesannete hulka

talle edastatud info kostjale edastamine. Samuti võib eeldada, et kostja töötaja, kes esitab

hagejale lepingu alusel tellimusi, ülesannete hulka kuulub kostjale lepinguga seotud info

6 (6)

edastamine. Seega saab AA ja QQ teadmise hinnapakkumise kohta omistada TsÜS § 133 lg 1

alusel kostjale. See säte ei eelda kostjale tema töötajate teadmise omistamiseks seda, et

töötajatel oleks ka volitus hinnamuudatuses kokku leppida.

13. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ainuüksi asjaolust, et hageja oli varem teavitanud hinna

muutmisest kostja juhatuse liiget, järeldada, et pooltel oli tekkinud praktika, mis välistaks TsÜS

§ 133 lg 1 kohaldamise. Kohtule esitatud poolte e-kirjavahetusest ei nähtu kuidagi, et kostja

oleks palunud enda töötajatega mitte suhelda või avaldanud soovi, et kõik lepinguga seotud

kokkulepped sõlmitaks üksnes juhatuse liikmega.

14. Eeltoodust tulenevalt ei ole oluline see, kas AA ja QQ olid volitatud kostja nimel

hinnakokkuleppeid sõlmima. Oluline on see, et nende teadmine on omistatav kostjale, st

sellega, et hageja teavitas neid hinna muutmisest, saab lugeda ka kostja sellest teavitatuks. AA

ja QQ kirjalikest seletustest nähtuvalt said nad aru, et tegu on hinna muutmise ettepanekuga,

mis tuleks edastada kostja juhatuse liikmele. Kas nad seda ka tegelikult tegid, ei ole asja

lahendamisel enam oluline. See oli juba kostja risk. Kuna kostjale saab omistada teadmise

hinnamuudatusest, oleks VÕS § 20 lg 3 kohaselt pidanud kostja sellele vastu vaidlema, kui ta

hageja pakutud hinnaga ei nõustunud. Vastuväiteid ei esitanud ei kostja töötajad ega juhatuse

liige.

15. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et praegusel juhul tuleb

vaikimise lugemine tahteavalduseks VÕS § 20 lg-st 3, st seadusest. Seega ei pidanud kohus

tuvastama eraldi poolte kokkulepet või praktikat vaikimise tahteavalduseks lugemise kohta.

Ringkonnakohus märgib siiski, et kohtule esitatud poolte kirjavahetusest ei nähtu, et kostja

oleks andnud selgesõnalist aktsepti ka varasematele hageja hinnapakkumistele.

16. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS §

177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav