2-20-1592/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. märts 2021, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-1592

Tsiviilasi

J. T. hagi S. M. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1585,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J. T. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht xxx;

viibimiskoht: xxx, asukoht:xxx)

Kostja: S. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht

hagiavalduses xxx; tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata;

menetlusdokumendid

kätte

toimetatud

avalikult 06.01.2021 [teadaande number 1695675])

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu J. T. hagist osaline loobumine S. M. vastu selliselt, et hageja loobub kostja

vastu kohtuotsuse tegemisest tasumata põhinõudelt viivise määras 33% kuus nõudest

ja nõuab kostjalt kohtuotsuse tegemisest tasumata põhinõudelt viivist määras 8%

aastas. Lõpetada menetlus edasiulatuva viivise (otsuse tegemisest) nõudes, milline ületab

viivise määra 8% aastas.

2. Jätta hagist osalise loobumisega seonduvad menetluskulud J. T. kanda. Vabastada J.

T. riigilõivu 100 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

3. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

4. Välja mõista S. M.lt J. T. kasuks hageja ja kostja vahel 12.08.2009 sõlmitud

laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 469,90 eurot (millest 255,65 eurot põhivõlgnevus

ja 214,25 eurot viivis perioodi 13.09.2009 – 30.01.2020 eest).

5. Jätta rahuldamata J. T. nõue S. M. vastu põhinõudes 10,35 eurot ja viivise 51,75 euro

tasumise nõudes.

6. Rahuldada ja välja mõista S. M.lt J. T. kasuks sissenõutavaks muutunud viivis

arvestatuna võla põhiosalt (s.o 255,65 eurot) alates 31.01.2020 kuni otsuse tegemiseni,

so kuni 15.03.2021 k.a summas 22,92 eurot.

7. Välja mõista S. M.lt J. T. kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 255,65 eurot)

alates 16.03.2021 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras (so otsuse tegemise seisuga 8% aastas).

Tsiviilasi nr 2-20-1592

2 (7)

8. S. M.l tuleb J. T.le välja mõistetud summa 469,90 eurot ja lisanduv viivis tasuda A.S.

arvelduskontole nr EExxx Swedbank AS.

9. Jätta menetluskulud 88,78% ulatuses S. M. kanda ja 11,22% ulatuses J. T. kanda.

10. Määrata J. T. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 125 eurot, millest

110,97 eurot mõista S. M.lt Eesti Vabariigi kasuks välja ning 14,03 eurot mõista J. T.lt

Eesti Vabariigi kasuks välja. Riigilõiv tuleb tasuda riigituludesse hiljemalt ühe kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates vastavalt määrusele lisatud makseinfo lehel

märgitud konto- ja viitenumbrile.

11. Väljamõistetud menetluskuludelt on J. T. ja S. M. kohustatud tasuma Eesti Vabariigile

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni.

12. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

13. Toimetada kostjale S. M.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

(TsMS § 317 lg 5). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule

viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

Tsiviilasi nr 2-20-1592

3 (7)

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGIAVALDUS JA MENETLUSE KÄIK

1. J. T. esitas 30.01.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse S. M. vastu põhivõla 266 euro ja

viivise (VÕS § 113) seadusjärgses määras kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina väljamõistmiseks. Samuti palus hageja teda vabastada riigilõivu tasumisest. Pärnu

Maakohus jättis 12.03.2020 hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat kõrvaldama

hagiavalduses esinenud puudused. J. T. täiendas 24.03.2020 hagiavaldust märkides, et nõuab

sissenõutavaks muutunud viivist määraga 33% kuus, kuid mitte rohkem kui 266 eurot ja

edasiulatuvat viivist määras 33% kuus. Samuti esitas hageja füüsilise isiku menetlusabi taotluse

ning teatise taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta.

2. Kohus rahuldas 03.09.2020 määrusega J. T. menetlusabi taotluse ja vabastas J. T.

hagiavalduse esitamisel nõutava riigilõivu tasumisest summas 225,00 eurot täies ulatuses ning

võttis J. T. hagiavalduse menetlusse.

3. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded (teadaande number 1695675). Avalikult kättetoimetatuks loetakse

dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte

21.12.2020. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 06.01.2021 ning kostjale

vastamiseks määratud 28-päevane tähtaeg lõppes 03.02.2021 kell 24:00. Kostja vastust kohtule

esitanud ei ole.

4. Hageja 02.03.2021 teatas, et nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 266 euro

tasumist ning vähendas edasiulatuva viivisemäära 8%-ni aastas.

KOHTU PÕHJENDUSED

Haginõude (viivisemäära) vähendamine

5. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20.03.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-61508 selgitanud, et

pärast hagi menetlusse võtmist toimunud haginõude vähendamise korral saab menetluslikult

olla tegu haginõude osalise tagasivõtmise või hagist osalise loobumisega, mis tuleb

kohtumäärusega vastu võtta ja vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1

p 2, §-d 424 ja 425) või menetlus lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 3, §-d 429 ja 431).

6. Hageja ei ole 26.02.2021 menetlusdokumendis selgelt välja toonud, kas ta osaliselt loobub

hagist või võtab selle tagasi. Kohtu hinnangul ei ole asja lahendamise huvides vajalik hakata

selles osas hageja seisukohta eraldi välja selgitama, kuna kohus saab selles osas võtta ise

menetlusliku seisukoha.

7. Tulenevalt kohtupraktikast (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. mai 2018 otsus kohtuasjas

2-16-11056 p. 23.2) ei saa hageja pärast lõpplahendi jõustumist esitada uuesti kõrvalnõudeid,

milline õigus jääks hagejale hagi tagasivõtmise korral (TsMS § 426 lg 1). Hagi tagasivõtmise

korral ei ole menetlusosalisel ka õigust tasutud riigilõivu tagastamisele, samas hagist loobumise

korral saab pool taotleda poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS 150 lg 2 p 2 ja

lg 4). Märgitust tulenevalt on kohtu hinnangul mõistlik käsitleda hageja viivisemäära muutmist

hagist osalise loobumisena. Kohus võtab edasiulatuva viivise määras 33% kuus loobumise

vastu kuivõrd ei esine TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud keeldumise aluseid ja menetleb edasiulatuva

viivise nõuet määras 8% aastas. Seoses hagist osalise loobumisega ning selles osas menetluse

lõpetamisega jätab kohus menetluskulud TsMS § 190 lg 4 alusel hageja enda kanda.

Hagi lahendamine

Tsiviilasi nr 2-20-1592

4 (7)

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

9. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

10. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

11. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu

hinnangul õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga

kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava

asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki

asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS

§ 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Hageja andis 12.08.2009 laenulepingu alusel

kostjale laenu summas 4000 Eesti krooni ning kostja kohustus laenu tagastama 12.09.2009.

Kostja ei ole täitnud hagejaga sõlmitud laenulepingust tulenevat rahalist kohustust.

12. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 4000 Eesti krooni on vastavalt Eesti

Panga ametlikule keskkursile 255,65 eurot (1 euro =15,6466 Eesti krooni). Vastavalt Eesti

Panga ümardamisreeglitele ümardatakse lõpptulemus ühe sendi täpsusega. Lähtudes eeltoodust

kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas osaliselt 255,65 euro (so 4000 EEK)

väljamõistmiseks kostjalt ja jätab 10,35 euro suuruses osas rahuldamata.

13. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et

võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või

lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või

lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

Tsiviilasi nr 2-20-1592

5 (7)

14. Asjaolude kohaselt peab kostja lepingu järgi tasuma viivist iga viivitatud kuu eest määras

33%. Kohtu hinnangul on viivise määr 33% kuus, mis ületab seaduses sätestatud määra 49,5

kordselt, hea usu põhimõtte vastane ja seetõttu tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138

lg 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse

teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus

tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi

asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui

tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole

kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega

kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole

lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine

muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu

sõlmimise aja seisuga. Riigikohus on leidnud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või

leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja

võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14. juuni

2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Riigikohtu kujundatud kohtupraktika kohaselt

VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud

viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu

10.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes on füüsiline

isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Ka

praegusel juhul on kostja VÕS § 1 lg 5 mõistes tarbija. Viivisemäär 33% kuus ületas lepingu

sõlmimise aja seisuga (ja ka käesolevalt) seadusjärgset viivisemäära 49,5 korda. Tegemist on

ilmselgelt tarbijast lepingupoole ebamõistlikult kahjustava lepingutingimusega.

15. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude osaliselt

summas 214,25 eurot seadusjärgses määras järgneva arvestuse kohaselt: 255,65€ x 8% / 365

kalendripäevaga (edaspidi kp) x 110 kp (perioodi 13.09.2009 – 31.12.2009 eest) + 255,65€ x

8% (perioodi 01.01.2010 – 31.12.2010 eest) + 255,65€ x 8% / 365 kp x 181 kp (perioodi

01.01.2011 – 30.06.2011 eest) + 255,65€ x 8,25% / 365 kp x 184 kp (perioodi 01.07.2011 –

31.12.2011 eest) + 255,65€ x 8% (perioodi 01.01.2012 – 31.12.2012 eest) + 255,65€ x 7,75 %

/ 365 kp x 104 kp (perioodi 01.01.2013 – 14.04.2013 eest) + 255,65€ x 8,75% / 365 kp x 77 kp

(perioodi 15.04.2013 – 30.06.2013 eest) + 255,65€ x 8,5% / 365 kp x 184 kp (perioodi

01.07.2013 – 31.12.2013 eest) + 255,65€ x 8,25% / 365 kp x 181 kp (perioodi 01.01.2014 –

30.06.2014 eest) + 255,65€ x 8,15% / 365 kp x 184 kp (perioodi 01.07.2014 – 31.12.2014 eest)

+ 255,65€ x 8,05% (perioodi 01.01.2015 – 31.12.2015 eest) + 255,65€ x 8,05% / 366 kp x 182

kp (perioodi 01.01.2016 – 30.06.2016 eest) + 255,65€ x 8% / 366 kp x 184 kp (perioodi

01.07.2016 – 31.12.2016 eest) + 255,65€ x 8% / 365 kp x 1095 kp (perioodi 01.01.2017 –

31.12.2019 eest) + 255,65€ x 8% / 366 kp x 30 kp (perioodi 01.01.2020 – 30.01.2020 eest).

16. Tulenevalt eeltoodust, hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates

31.01.2020 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 22,92 eurot ning alates 16.03.2021

protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8%

aastas.

Menetluskulude kindlaksmääramine

17. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Hagi esitamisel oli tsiviilasja hind 1585,36 eurot

(266€+266€+33% kuus, so aastas 1053,36€) ja nõutav riigilõiv 225 eurot. Kohus vabastas

03.09.2020 määrusega J. T. (hageja) hagi esitamisel nõutava riigilõivu summas 225 eurot

Tsiviilasi nr 2-20-1592

6 (7)

tasumise kohustusest. Pärast TsMS § 367 alusel esitatud viivisenõude arvestamise aluseks oleva

protsendi muutmist hageja poolt muutus ka tsiviilasja hind ja nõutava riigilõivu suurus,

vastavalt 553,28 (266€+266€+8% aastas, so 21,28€) eurot ja 125 eurot.

18. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või

hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi

või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral

menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi

seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva

paragrahvi lõikes 3 sätestatut. Kohus käsitles edasiulatuva viivisenõude määra muutmist hageja

poolt hagist osalise loobumisena ja selles osas kohus ka menetluse lõpetas.

19. TsMS § 190 lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib

kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude

riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja

jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtule

teadaolevalt ei ole hageja majanduslik olukord ja tema viibimiskoht võrreldes menetlusabi

andmise seisuga käesolevaks ajaks muutunud ning kohus vabastab hageja riigilõivu suuruses

100 eurot riigituludesse tasumise kohustusest käesolevas tsiviilasjas 3. september 2020

määruses toodud põhjendustel.

20. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on pärast hagist osalist loobumist nõutav

riigilõiv 125 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. TsMS

§ 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või

riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult

välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 2 ja 3 järgi menetlusosaline,

kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on

menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude

tasumiseks. Menetluskulud, mille kandmisest on hageja vabastatud või mida hageja võis tasuda

osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt

hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude

kandmisel.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 88,78% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

110,97 eurot kostja kanda ja 14,03 euro ulatuses hageja enda kanda. Kostja ei ole faktiliselt

menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. Kohus mõistab hagejalt ja

kostjalt tasumata riigilõivu riigituludesse välja.

21. TsMS § 179 lg 5 alusel peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks

kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui

lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 190

lg 7 alusel kohus määrab riigilõivu riigituludesse tasumise lahendi täitmiseks tähtaja üks kuu

arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, seejärel võib rahandusministri käskkirjaga

määratud asutus lahendi sundtäitmisele saata.

22. TsMS § 179 lg-st 9 tuleneb, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud

menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks

kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise

lahendis.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Tsiviilasi nr 2-20-1592

7 (7)

Kohtunik