1-21-1437/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-21-1437

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTIIVOSA

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 16.03.2021 Tallinn Kriminaalasja number 1-21-1437 /19231502748/ Kohtukoosseis Kohtunik Katrin Mikenberg Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Tõlk Julia Zautina Kriminaalasi Aleksandr Kondrašini süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Kristel Pihlakas Kaitsja Leelo Viil Süüdistatav ALEKSANDR KONDRAŠIN - ik: 38312250224; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel on vene keel; põhiharidus; elab xxxx; ei tööta; tõkend: puudub, kahtlustatavana kinni peetud 25.- 26.12.2019; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 25.04.2016 otsusega KarS § 424 järgi 1-aastase vangistusega ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks 6 kuuks.

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 233 lg 1, 3; § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 306, § 309 lg 3, § 311, § 313, kohus

otsustas:

1. Süüdi tunnistada Aleksandr Kondrašin KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Aleksandr Kondrašinile lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.- 26.12.2019, s.o kaks päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust.

4. KarS § 69 alusel asendab kohus vangistuse üldkasuliku tööga. Kuna ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, asendab kohus vangistuse 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva (360+30+28) 418 tunni üldkasuliku tööga.

5. KarS § 69 lg 4 alusel lugeda kaetuks kuni 40 tundi üldkasulikku tööd seoses uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemisega (KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratav sotsiaalprogramm).

1-21-1437

2

6. Ülejäänud 378 tundi üldkasulikku tööd tuleb Aleksandr Kondrašinil teha 2 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Aleksandr Kondrašin allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded: - elab kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxxx; - ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning täitma KarS § 75 lg 2 p 8 alusel järgmist kohustust: - osaleda kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis.

7. KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 4, 9 alusel mõista Aleksandr Kondrašinilt välja riigieelarve tuludesse menetluskulud kogusummas 1273,80 eurot, sh: - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 268,20 (171+97,20) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses 129,60 eurot; - sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega tuleb Aleksandr Kondrašinil ühes kuus tasuda vähemalt 106,15 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700010260. Makseinfo koos kohtuotsusega on kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

8. Otsuse koopia anda süüdistatavale, tema kaitsjale ja prokurörile.

EDASIKAEBAMISE KORD Käesolevas kriminaalasjas on KrMS § 318 lg-st 1 ja lg 3 p-st 1 tulenevalt apellatsiooniõigus süüdistataval ja tema kaitsjal. Samuti on apellatsiooniõigus kannatanul (KrMS § 318 lg 1), kui ta esimese astme kohtu otsusega ei nõustu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovi korral tuleb sellest kirjalikult teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis ja e-toimikus 07.04.2021. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest. Kui süüdistatavale on kohtuotsus KrMS § 10 lg 10 alusel tõlgitud, siis kohtuotsuse peale kaebamisel arvestatakse kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest arvates. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav

1-21-1437

3 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis ja e-toimikus 07.04.2021. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

SÜÜDISTUS Aleksandr Kondrašin, olles 25.04.2016 karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi, juhtis uuesti ja tahtlikult 25.12.2019 kella 21:05 ajal Kose teel Lükati silla juures Narva maantee suunas mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lugem 1,09 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 0,99 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 ning liiklusseaduse § 69 lg 2 sätteid. LS § 69 lg 1/ Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Seega pani Aleksandr Kondrašin oma tahtliku teoga toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt.

(allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik