1-19-7883/38 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16

. märts 2021, Valga kohtumaja Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Tõlk Kaie Kaseorg - Prokurör Triin Tumala (kirjalik seisukoht) Kriminaalasja number 1-19-7883 Kriminaalasi Tartu Vangla materjalid L.A vangistusest tingimisi vabastamiseks enne tähtaega Kinnipeetav L.A , isikukood: XXX; asukoht: Tartu vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxx. Karistuse kandmise algus ja lõpp: 13.10.2020 - 05.07.2021 Kaitsja Ei soovinud Kohtuistungi toimumise aeg Kaugkohtuistung 10.03.2021

RESOLUTSIOON

1. Vabastada L.A temale Tartu Maakohtu 06.11.2019 otsusega

kriminaalasjas nr 1-19-7883 ja Tartu Maakohtu 08.07 mõistetud .2020 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

2. KarS § 76 lg 4,5 alusel määrata L.A-le katseaeg kestusega kuus (6) kuud.

3. KarS § 78 p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4. KarS § 76 lg 5 alusel allutada käitumiskontrollile kestusega L.A kuus (6) kuud - , mille jooksul kohustada teda järgima KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontro kohustusi: llnõudeid ja –  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

2

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5. , 4, 5 L.A-le k li ajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata

äitumiskontrol järgmised lisakohustused:  mitte tarvitama alkoholi;  otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele 10 päeva jooksul pärast antud määruse jõustumist  olles andnud selleks eelneva nõusoleku kohtuistungil, kohustada isikut läbima sõltuvusvastane ravi Kainem ja Tervem Eesti programm. 6. L.A Määrata katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. 7. L.A Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. 8.

Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale. 9. L.A Vabastada süüdimõistetu karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 6. novembri 2019. a otsusega mõisteti L.A süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning teda karistati vangistusega 4 kuud. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 2. aprilli 2019. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (9 kuud vangistust) võrra. Liitkaristuseks jäi 1 aasta 28 päeva vangistust. Vangistus asendati üldkasuliku tööga 388 h, mille sooritamise ajaks määrati 1 aasta. L.A pidi lisaks järgima kontrollnõudeid ja täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi (KarS § 75 lg 2 p 2) ja osalema sotsiaalprogrammis (KarS § 75 lg 2 p 8). Kriminaalhooldus algas 22. novembril 2019 ja lõpeb 22. novembril 2020.

Tartu Maakohtu 08.07.2020 L.A-le Tartu Maakohtu 06.11.2019 määrusega pöörati otsusega mõistetud ja kandmata karistusosa päeva vangistust täitmisele. 8 kuud 22

17.02.2021 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava L.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. L.A karistuse

algusajaks loeti tema vanglasse saabumise aeg.

Tartu Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa L.A tingimisi enne tähtaega vangistusest

3

vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab L.A stamist. tingimisi ennetähtaegset vaba

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu L.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud.

L.A kannab käesolevalt karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on L.A temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle 1/2 mõistetud karistusajast ( pisut üle

5 kuu) . Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud.

Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vabanedes asuks kinnipeetav vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama varasemale aadressile xxx - . Antud elukohta teostati kodukülastus 12.01.2021. Tegemist on 2 toalise korteriga, antud korteris hakkaks elama L.A koos oma vanaema T. B.ga. Kinnistusregistri väljavõtte kohaselt kuulub antud korter T le. Korteris on eluks vajalik kõik . B.

olemas ning võlgnevused korteri osas puuduvad. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg st 1 on vangistuse eesmärk kinn - ipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3 17. See aga tähendab, et ennetähtaegse -1-1- - 12 vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused.

R . Ametiisikutega ehabiliteerivaid programme lühikese vangistusasja tõttu määratud pole suhtlusel probleeme esinenud ei ole vangistuse jooksul . Isiku käitumine võrdlemisi lühikese kinnitab tema soovi naasta õiguskuulekale teele ning suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest.

4

Samuti võib loota, et majanduslikult tuleb isik edukalt toime. Ta on elektrikuna aastaid töötanud ja kavatseb ka vabaduses antud erialal töötada. Töötamise

registri andmete kohaselt töötas enne vangistust viimati ametlikult ajavahemikul 26.06.2020-28.06.2020 X OÜ- s. Vabanedes on X süüdlase sõnul võimalik tööle asuda OÜsse, kuid eelistaks siiski asutada oma firma. Lisaks isiklikule töötasule on nõus teda majanduslikult toetama ka isiku vanaema , kuid seda ei saa pidada jätkusuutlikuks lahenduseks ja seda eriti arvestades süüdlase võlgnevusi, mida on üle 25000€ Olenemata sellest, kas isikul õnnestub silmas peetud äriühingutes tööle .

saada, on usutav, et , sest Töötukassa abiga suudab isik ka endale töökoha ja sissetuleku saada kutseharidust isik omab. Töö ja kindel sissetulek sisustavad isiku vaba aega produktiivselt, pakuvad motivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks ning võimaldavad asuda tasuma temal lasuvaid nõudeid.

Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on isiku jaoks alkohol. Vangla iseloomustusest nähtub, et L.A tarvitas alkoholi enda sõnul keskmiselt kolm korda kuus. Eelistas tarvitada viina ja konjakit ning tarvitas enda sõnul nädalavahetuseti. On esinenud tsüklit, kõige pikem nädal, samuti on ühel korral esinenud mäluauke. Alkoholijoobes on ka

vägivallakuriteo toime pannud ähvardanud. Lisaks juhtis joobeseisundis autot. Isiku sõnul - tahtis ta vabaduses enda alkoholiprobleemiga tegelda ning oli registreerinud psühholoogi vastuvõtule, kuid ei jõudnud minna kuna pidi saabuma vanglasse. Vanglasse karistust kandma tulles tuvastati isikul joove 0,13 mg/l kohta. Isik justkui näeb alkoholitarvitamises probleemi, samas pisend

ab kuritegudega toimepandud tagajärgi. Kohtuistungil kinnitas L.A , valmisolekut läbida Kainem ja Tervem Eesti programm sest oli pannud juba enne vangistust psühholoogi juurde aja, kuid pidi karistust kandma tulema. Süüdlane kinnitas, et on esimest korda vanglas ja need vanglas viibitud kuud on pannud sügavalt järele mõtlema ja enam ei soovi vangistusasutusse sattuda. Seega võib loota, et isik on

vabanemise puhuks varustatud tahtmise ja teadmisega edaspidi alkoholist hoiduda. Isiku püüdluste toetamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud kohustada teda läbima Kainem ja Tervem Eesti programm .

Samuti saavad isikut seadusekuulekal teel püsimisel toetada lähedased. Vangla iseloomustusest nähtub, et ähivõrgustikku kuuluvad l ema, isa V. G. ja vanaema T. B.. Emaga suhtleb telefoni teel, külastanud pole 3 aastat. Isa ja vanaemaga on suhted head, vanaema eest on hoolitsenud. Vanaema on valmis isikut ka toetama isiku vanglast vabanemisel. Seega võib loota, et lähedaste toetus pakub isikule samuti motivatsiooni alkoholist hoiduda ning seadusekuulekal teel püsida.

Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Iseloomustusest ning isiku kinnitustest istungil nähtub tema sisemine soov elus uu lehekülg pöörata ning edaspidi elu korraldada seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks teiste vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele ja siis on usalduskrediit lõplikult äratarvitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov

5

kohtunik