1-18-7935/74 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Estonia (EE)
Legislator summary
AI generated3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust, KarS § 120 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust, KarS § 136 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, KarS § 141 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust, ja KarS § 3312 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Aleksandr Ševtšenkole liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikuks karistuseks loeti 2 aastat 10 kuud 27 päeva vangistust.
Legislator headnote
AI generated1-18-7935/74 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Aleksandr Ševtšenkole liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikuks karistuseks loeti 2 aastat 10 kuud 27 päeva vangistust.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus (Valga kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht
16. märts 2021, Valga Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Prokurör Ainar Koik Kriminaalasja number 1-18-7935 Kriminaalasi Aleksandr Ševtšenko suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine Kinnipeetav
Kaitsja Aleksandr Ševtšenko isikukood 37201280335; viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: puudub; Karistusaja algus ja lõpp 16.06.2018 - 13.05.2021 Ei soovinud Kohtuistungi toimumise vorm ja aeg Kaugkohtuistung 10.03.2021 ja 12.03.2021
RESOLUTSIOON
1. Jätta Aleksandr Ševtšenko suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.
2. Määrus saata süüdimõistetule, prokuratuurile ja Tartu vanglale.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viru Maakohtu 25.10.2018 otsusega tunnistati Aleksandr Ševtšenko süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,
3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust, KarS § 120 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust, KarS § 136 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, KarS § 141 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust, ja KarS § 3312 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Aleksandr Ševtšenkole liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikuks karistuseks loeti 2 aastat 10 kuud 27 päeva vangistust.
02.03.2021 saabusid Tartu Maakohtule Tartu Vangla materjalid Aleksandr Ševtšenkole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.
KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Aleksandr Ševtšenko selgitas istungil, et tema hinnangul taotlus ei ole õigustatud. On kõiki vangistuse tingimusi täitnud. Ei ole Eestis elukohta ning soovib vabanemisel lahkuda Eestist Soome.
Prokuröri hinnangul ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik. Isikul puudub kindel kontrollitud elukoht vabanemisel.
KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, kuulanud ära Aleksandr Ševtšenko ja prokuröri, leiab, et Aleksandr Ševtšenko suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik.
KarS § 871 lg 1 ja 2 sätestavad tingimused, milliste täidetuse korral kohus kas kohaldab kohustuslikus korras või otsustab kaalutluse korras isiku suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise.
Olenemata eelviidatud KarS § 871 lg 1 ja 2 nõuete täitmisest, ei saa Aleksandr Ševtšenko suhtes siiski karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Nimelt tuleb karistusjärgne käitumiskontroll KarS § 871 lg 1 kohaselt kehtestada KarS § 75 järgi. KarS § 75 lg 1 p 1 sätestab, et isik peab käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Riigikohus on leidnud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida (RKKKm, 3-1-1-45-16, p 7).
Vangla iseloomustuses on isiku vabanemisjärgseks elukohaks märgitud andmete tabelis xxx. Rohkem infot antud aadressile elama asumise võimalikkuse kohta lisateabe juures ei ole. Seal on märgitud hoopis, et isikul on võimalik elama asuda ühiselamusse aadressile xxx, kus tegutseb X OÜ. Kinnipeetav ise on märkinud kohtule, et vabanemisel ta Eestisse ei jää ning kavatseb lahkuda Soome.
Eeltoodust nähtuvalt puudub kinnipeetaval kindel ja kontrollitud vabanemisjärgne elukoht Eesti Vabariigis. Kohus ei saa allutada karistusjärgsele kontrollile isikut, kellel puudub kindel ja kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just kindla elukoha olemasoluga Eesti Vabariigis.
Eeltoodust tulenevalt, jätab kohus Aleksandr Ševtšenko suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik