1-20-3206/19 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2021, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-3206 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Prokurör Liina Pikma Kriminaalasi

KarS 121 lg 1

W.M süüdistuses § ja § 424 lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav W.M , isikukood XXX, elukoht xxxx; Eesti Vabariigi kodanik; keskharidus; emakeel eesti keel; töökoht – xxxx; kriminaalkorras karistamata; kahtlustatavana kinni peetud 20.06.-21.06.2019, tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Indrek Kukk RESOLUTSIOON: W.M süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi õigeks mõista. Tunnistada

KarS 121 lg 1 karistuseks 4 (neli) kuud W.M süüdi § järgi ning mõista vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 20.06.2019-21.06.2019, s.o 2 (kaks) karistusaja hulka ning

3 olm) kuud ja 28 päeva W.M-il jääb kanda (k (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et W.M ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Lugeda

22.02.2021. W.M-ile määratud katseaja alguseks Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p alusel välja mõista W.M-ilt 1 menetluskuluna sundraha summas 876 (kaheksasada seitse kuus) eurot riigituludesse. kümmend

2 KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista W.M-ilt menetluskuluna osa kaitsjatasu st summas 96 ) eurot riigituludesse vandeadvokaat Margus Viira poolt (üheksakümmend kuus osutatud õigusabi eest kohtueelses menetluses. Menetluskulud kokku summas 972.00 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 99921700008670 ning selgitusega -20-3206, : „W.M 1 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda menetluskulu: -kohtutoksikoloogiaekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas 95.00 eurot. -joobeseisundi tuvastamisel uuringuakti koostamisega tekkinud kulu summas 119.00 eurot. -osa kaitsjatasu summas 96.00 eurot vandeadvokaat Margus Viira st poolt osutatud õigusabi eest kohtueelses menetluses. Rahuldada osaliselt W.M-i kaitsja Indrek Kuke taotlus kaitsjatasu hüvitamiseks ja KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 alusel mõista välja riigieelarvest W.M-i kasuks 4035.00 eurot. Rahuldada osaliselt W.M-i taotlus Advokaadibüroole Sirk ja Saareväli makstud

kaitsjatasu hüvitamiseks ja KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 alusel mõista välja riigieelarvest

W.M-i kasuks 300.00 eurot. A

sitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja toimiku vahel olevad -R-plaadid DVD kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o hiljemalt 01.03.2021. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 15.03.2020. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 30.03.2021. Süüdistus W.M-i süüdistatakse selles, et tema 20.06.2019 kella 21.10 paiku Lääne

-Virumaal Haljala vallas Aaspere külas purustas sõiduki xxxx, reg nr xxxx, juhi ukse klaasi ning lõi läbi katkise akna autos juhi kohal istunud A R korduvalt rusikaga vastu vasakut kätt. Peale selle jälitas A R kuni xxxx külani, kus lõi läbi katkise auto akna autos juhi kohal istunud A R 2 kuni 3 korda rusikaga vasakule poole vastu kulmu ja põsesarna. Oma tegevusega tekitas W.M

füüsilist valu ja tervisekahjustusi: vasaku põsesarna ja kulmu turse ja punetus, A R vasakul käel marrastused. Oma teoga pani W.M toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise

inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise.

3 Peale selle süüdistatakse W.M-i selles, et tema 20.06.2019 kella 21.11 paiku Lääne- Virumaal Haljala vallas xxxx xxxx -kategooria külas kinnistu juurdepääsu teel, juhtis B mootorsõidukit xxxx, reg nr xxxx, olles alkoholijoobes (verest leitud etanoolisisaldus 1,66 +/- 0,06, k=2, lõplik tulemus 1,6 mg ühe grammi vere kohta) ning sõitis otsa seisvale sõiduautole xxxx, reg nr xxxx

, põhjustades sellega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse. Vastavalt Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ei tohi juht olla joobeseisundis ning vastavalt LS § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks juhti, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,5 mg alkoholi või rohkem. Seega pani W.M toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Tõendid W.M ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Tema kohtus antud ütlustest (kd I tl 68p-76) A R nähtub, et ta elab kannatanu lähestikku. Viimase elukohta pääsemiseks tuleb tema majast mööda sõita. Tegemist on kruusateega, mis kiirel sõitmisel tolmab, tolm muudab tema maja A R ümbruses väljas olemise võimatuks. on üks nendest, kes tema hinnangul liiga kiiret sõitu teeb ja sellega tihti tema maja ümbrust tolmutab. Ta on teele ka sildi pannud, et aeglasemalt sõidetaks aga see pole asja eriti paremaks teinud. 20.06.2019 õhtul kodus olles tahtis ta oma autot katsetada kuna sel oli mingi jahutusprobleem. Ta oleks võinud minna sõitma maanteele aga siis mõtles, et läheb hoopis võib tolmutada, siis R maja poole, arvas, et kui R võib tema ka. Ta tegi seal kaks otsa, sõitis kaks korda edasi-tagasi kõrgemate tuuridega R maja juurest

mööda, jäi siis majast pisut eemal teele seisma, nägi, et sõidab oma autoga tema auto

R kõrvale. Ta tuli autost välja ja kuulis, et R sõimab teda ebatsensuursete sõnadega, ta läks R auto juhipoolse ukse juurde, aken oli pooleldi avatud. R istus autos, sõimles, vehkis käega, ta ei saanud aru, kas ta žestikuleeris või mis ta tegi, ta hakkas kätt tagasi lükkama, vastastikuse R nügimise käigus akna klaas purunes. Seejärel R käivitas auto ja sõitis minema nii, et tagant kive lendas. Ta tahtis teada, kuhu R R läheb ja tahtis küsida, miks ta nii käitub, ta sõitis le järele. Vahepeal õnnestus tal R auto kõrvale sõita ja käega peatumismärguannet anda. Mõne aja pärast sõitis ta Rle ringiga vastu ja nägi viimase autot kinnistu sissesõidu teel, kus see oli nagu xxxx hekki kinni tagurdanud. Ta sõitis ka sellele sissesõiduteele ja parkis R auto kinni. Ta tuli autost välja ja talle tundus, et R tahab tema autot rammida, ta hüppas üle autode, oli ka R auto kapotil, kuhu jäid tema jalajäljed ja tahtis kätte saada auto süütevõtit, et asi , R auto juhiukse juurde R hullemaks ei läheks. Tunnistab, et siis rähklesid ukseakna vahel, te t lüüa ei tahtnud ja ma R tahtlikult ei löönud aga pihta said seal mõlemad. Siis R rammis tema autot niipalju, et mahtus sealt läbi ja sõitis minema. Tema auto oli küll sõidukõlbulik aga ta arvas, et ei tohi seda avariipaigast liigutada, telefoni tal kaasas polnud, ta hakkas kodu poole jalutama. Ilm oli palav, tal oli janu, tal polnud muud juua kui siidrit, mille ta hiljuti xxxx tulles piirilt oli ostnud. Tal oli kaks 0,3 liitrist 7,5% siidrit, ta ei oska öelda täpselt, kui palju ta jõi, teise purgi lõpp kukkus maha. Jalutuskäik koju kestis 30 40 minutit, kodust läks rolleriga - R ko uurima, kus peremees ju on aga vastust ta ei saanud, autot seal polnud. Hiljem kohtas politseid ja koos läksid sündmuskohale. Temalt küsiti, kas ta soovib indikaatorvahendisse puhuda aga ta ei soovinud, politsei viis ta haiglasse vereproovi võtma. Ta ütle , et kardab kanüüli ja veri võeti tal s näpuotsast katsutisse. Siis öeldi, et tu

leb minna uriiniproovi andma, ta andis turvapakendile allkirja, vereproov jäi lauale turvapakendi peale. Uriiniprooviga läks aega kuna tal ei tulnud uriini, üks meditsiinitöötaja tõi talle vett juua ja siis mõne aja pärast sai uriiniproovi tehtud. Uriiniproov pakiti ja proovid pandi kotti, kott suleti. Siis läks ta ennast pesema ja värskendama, kui tagasi tuli oli laual kolm turvapakendit, üks neist avatud. Ta ei saanud aru, mis seal toimub ja tegi fotosid. Esimese pildi oli teinud juba siis, kui veri oli võetud ja turvakleebist hakati tegema. W.M-i ütluste kohaselt ta ei tea kuidas kannatanu vigastused sai, oli rüselemine, rüseluse käigus ta puudutas t, kuid enesekaitseks, ta püüdis viimase kätt eemale lükata R , ta ei

4 saa välistada, et tema käsi ka va nägu läks. al endal oli ka käsi katki selle intsidendi stu R T tagajärjel aga ta ei tea kuidas see täpselt juhtus. Kannatanu A R (kd I tl 31-39) kohtus antud ütlustest nähtub, et 20.06.20 kella 21.00 paiku ta magas oma elukohas, kui elukaaslane ta äratas. Elukaasla e rääkis talle, et nende elumaja juures n kruusateel keegi laseb valju muusikat ja kihutab edasi-tagasi, külg ees, tolmutab ja kahjustab teekatet. Ta tundis ära naabri W.M-i auto, kuna sõidustiil oli agressiivne otsustas ta minna asja uurima. Sel hetkel seisis W.M-i auto teel majast pisut eemal ja ta sõitis oma autoga selle kõrvale. Tal oli hirm ja ta ei julgenud selle auto juurde jalgsi minna. W.M väljus oma autost ja tuli tema auto juhiukse juurde. Ta avas pooleldi ukseklaasi ja küsis W.M-ilt , mis toimub, miks ta tolmutab. Selle peale küsis W.M korduvalt „kas on tolmune või“. Neil oli juba varem juttu olnud tolmusest kruusateest, mille ääres W.M-i maja asub, see on tee, mis viib ka tema elukohta ja mida mööda sõidavad ka tema töökoha sõidukid kuna s mas asuvad selle ettevõtte xxxx a põllud ja heinamaad. W.M oli pannud üles ka sildi “ära tolmuta“.

Tema omalt poolt korraldas xxxx

mustele ta vahenditega selle tee greiderdamise ja sõites vähendas seal kiirust. Oma küsi vastust ei saanud, W.M oli ebalev ja jutt oli seosetu. Ta küsis W.M-ilt „kas te olete debiilne“. Seejärel W.M ärritus, püüdis avada tema sõiduki ust, kuna see oli lukus, siis lõhkus ära ukse klaasi, võttis kahe käega pooleldi avatud klaasist kinni, tõukas sissepoole ja tõmbas väljapoole. Seejärel hakkas W.M teda rusikatega lööma, lööke ta ei lugenud aga need olid seeriad, W.M avas läbi lõhutud akna kesklukustuse ja tõmbas ukse lahti, ta kaitses ennast ühe käega, parem käsi tal ei li W.M-i löögid olid sihitud talle näkku aga pihta sai tema vasak igu 18. eluaastast, käsi, ta ei oskagi öelda, kas nägu ka pihta sai, käele tekitasid löögid valu, ka purunenud klaas

tekitas käele vigastusi. Tal õnnestus uks kinni tõmmata, misjärel ta sõitis minema. Ta jäi seisma W.M-i maja juurde, helistas häirekeskusele ja teatas juhtunust. Kui ta uuesti autoga sõitma hakkas, nägi, et W.M järgneb talle oma autoga, W.M-i sõidustiil oli väga agressiivne, sõitis

tema autole kohati väga lähedale, sõitis ka kõrvale Hiljem sõitis

ja tegi rammimisliigutusi. W.M talle ringiga ette ja ta tagurdas enda auto xxxx

talu sissesõiduteele, ta ei välista, et tagurdades võis riivata seal olevat puud, W.M sõitis ka sellele teele ja rammis oma autoga tema auto ninasse, mille tagajärjel tema auto paiskus kuusehekki. Autode ninad jäidki kokku, W.M tuli oma autost välja, hüppas tema auto kapotile ja tuli tema autoukse juurde ja kohe lõi rusikaga läbi akna talle näkku, edasi lõi valimatult, lööke oli

viis või kuus, need tabasid pähe, kätte jalga, tekitasid valu, telefon kukkus tal käest maha, kuni sinnamaani oli ta ühenduses häirekeskusega. Ta kaitses ennast ta ei suutnud vastu hakata, ta proovis W.M-i autot vasaku käega ja ka jalaga, enda auto eest ära lükata, see õnnestus, kui rakendas neljaveo režiimi, vasaku käega sai sisse lükata käigu, parem käsi tal ei tööta. Ta sõitis sealt xxxx farmi. Teel helistas ta elukaaslasele ja palus viimasel koos lapsega minna naabrite juurde kuna kartis nende pärast, helistas ka uuesti häirekeskusesse, politseiga kohtus xxxx farmis. Kuna elukaaslane helistas ja teatas, et W.M on nende kodus, siis läksid nad politseiga koju. Koju nad ei jõudnud, sest W.M sõitis neile ühe valge kaubikuga vastu istudes juhi kõrvalistmel. Tunnistaja M Li, A R elukaaslase kohtus antud ütlustest (kd I tl 41-44p) nähtub, et 20.06 kella 21.00 paiku õhtul nägi oma elukoha aknast, et nende maja ees kruusateel üks valge auto sõitis vähemalt kolm korda edasi-tagasi ja tolmutas, sõitis agressiivselt tegi kannapöördeid, autost oli kuulda ka valju muusikat, tümakat. Andre magas, ta äratas Andre üles ja viimane läks vaatama mis toimub. Valge auto seisis sel ajal nende maja lähedal u 100 meetri kaugusel keset teed, Andre sõitis oma autoga selle auto kõrvale jäädes osaliselt teepeenrale. Ta käis vahepeal last

teise tuppa viimas ja kõike ei näinud. Nägi kuidas naaber (W.M ) kahe käega tiris, et Andre auto ust lahti saada iliigutust ja aga ei saanud, siis nägi, et naaber lõi Andred, nägi löög seda, et naabri käsi läks autosse, neid löögiliigutusi oli kaks või kolm. Andre istus kogu see aeg autos. Ta tahtis filmima hakata ja läks teise tuppa, kui aknale tagasi jõudis olid autod juba ära sõitnud, nägi vaid tolmupilve ja kuulis tagaajamise hääli. Ta helistas Andre isale ja rääkis juhtunust, Andre isa tuli kiiresti tema juurde. Hiljem helistas talle Andre ja karjus telefoni, et

5 võta laps ja mine kodust minema. Hiljem tuli naaber rolleriga nende teeotsa, ütles, et tahab peremeest näha, et peremees sõitis tal auto sodiks. Tunnistaja T K, W.M-i elukaaslase kohtus antud ütlustest nähtub, et (kd I tl 47p-49p )

sel päeval tuli W.M õhtul töölt, nad pidid kell 20.00 sööma hakkama, W.M toimetas õues, sööma ei tulnud, ta ei teadnudki kuhu W.M kadus. Järgmisel päeval W.M helistas, et on kinni

peetud. Nende kodu juures oleva teega on probleemiks see, et kiirel sõitmisel see tolmab. Ta ei saa süüdistada konkreetselt Rt seal kihutamises aga peale R kolimist nende naabrusesse see probleem tekkis. Seal sõitis juures käisid. R ja need kes R

Tunnistaja R Ri (kd I tl 50-51

ütlustest ) nähtub, et W.M on tema vana tuttav, 20.06 õhtul pidid nad koos minema ülemuse juurde jaaniõhtule, ta sõitis W.M-ile õhtul järele ja võttis ta tema maja juures peale, kellaaega ta ei mäleta. W.M ütles talle, et tal oli olnud liiklusõnnetus ja tahtis sinna sündmuskohale minna, enne aga sõitis neile vastu politsei ja W.M läks politseiautosse. Tunnistaja E Ki, xxxx (kd I tl 45-47 A R xxxx tegevjuhi ütlustest ) nähtub, et töötab taimekasvatuse juhina. 20.06 R helistas talle, oli endast väljas, ütles, et üks mees tuli talle kallale ja rammis autot. Tunnistaja, politseiametnik S U (kd I tl 58p-67 kohtus antud ütlustest ) nähtub, et patrullipolitseinikuna sai väljakutse, kus kellelegi oli kallale tungitud, kannatanu sai põgenema aga kallaletungija oli talle järgi sõitnud oli olnud ka liiklusõnnetus. Konflikt oli alguse saanud , teel autoga tolmutamisest. Kannatanuga said kokku ühe lauda juures, pisut hiljem tabasid ka kallaletungija. Ta ei mäleta täpselt, kes mida rääkis aga kallaletungija W.M eitas

igasugust füüsilist kontakti ja liiklusõnnetuse põhjustamist Kannatanu oli sündmuskohal

. šokiseisukorras ja kartis, W.M oli üleoleva käitumisega, temalt oli tunda alkoholilõhna, ta

tunnistas, et tarvitas alkoholi peale liiklusõnnetust, keeldus puhumast indikaatorvahendisse. Ta viis W.M-i xxxx alkoholijoobe tuvastamiseks. Algul W.M keeldus vereproovist, hiljem siiski soostus sellega, suti kleebisele. võeti ka uriiniproov. W.M keeldus allkirja kirjutamisest kat Kuna sarnaseid juhtumeid on palju, ei mäleta ta, kuidas täpselt dokumente vormistati ja kes kuhu alla kirjutas. et ei Tunnistab, et tema täitis joobeseisundi tuvastamise saatelehe. Väidab, tea proovi võtmise nõudeid, et proovid kleebiti nii nagu alati. Ta teab, et turvakleebis tuleb kleepida üle katsuti korgi, ta ei mäleta, kes seda tegi arvab, et tehti nii nagu peab. Turvakleebise panek ja katsuti pakkimine peab toimuma isiku juuresolekul, ta eeldab, et nii oligi aga täpselt ei mäleta ta ei mäleta, kas proove tõsteti ühest ümbrikust teise. , Samas tunnistab, et kui nad läksid W.M-iga uriiniproovi võtma, jäi kleebistatud katsuti kaheks kolmeks minutiks laua peale, see ei olnud veel kotis või ümbrikus, seega rikuti nõuet, et protsess vere võtmisest katsuti ümbrikusse sulgemiseni peab toimuma isiku juuresolekul. Ta ei oska öelda, miks selline asi juhtus. Vaadates EKEI-st saadetud pilti katsutist kinnitab, katsutil on terve turvakleebis aga et see on valesti paigaldatud kuna see pole pandud ümber katsuti korgi. Tavaliselt pannakse kleebis ümber korgi, ta ei oska öelda, miks sel korral teisiti tehti, võis olla meditsiinitöötaja, ebapädevus või muud kokku sattunud asjaolud. Tunnistaja D T, xxxx meditsiiniõe kohtueelsel menetlusel antud ja kohtus avaldatud ütlustest (kd II tl 41-43) nähtub, et W.M-i ja temalt vereproovi võtmise asjaolusid ta ei mäleta. K

ohus uuris ka kirjalikke tõendeid. - Kannatanu A Rst kohtueelsel menetlusel 21.06.2019 politseijaoskonnas tehtud fotod (kd II tl 26-31) -

nähtuvad kannatanu vasakul käel ja vasakul näopoolel olevad vigastused.

6 - koos fotodega (kd II tl 4-25). Vaadeldud on Sündmuskoha vaatlusprotokoll 21.06.2019 sündmuskoht elukoha) lähedal kinnistu sissesõidu teel i xxxx kinnistu (A R ja xxxx , samuti on vaadeldud kannatanu sõidukit külas kuhu kannatanu sellega põgenes. xxxx reg.nr.xxxx xxxx , Esimeses sündmuskohas on fikseeritud teepeenral olevad sõidukijäljed, mahatallatud rohi ja klaasikillud. xxxx kinnistu sissesõiduteel on fikseeritud suunaga maja poole seisev süüdistatava auto xxxx reg. nr. xxxx, mille esiosa on kahjustatud, sissesõidu teel paremal sõiduki rehvi jäljed. Sõidukit xxxx reg.nr. xxxx vaatlusel on tuvastatud vigastused tagumisel vasakpoolsel nurgal ja esimesel parempoolsel nurgal ja kängururaual, juhiukse aknaklaas on purunenud, salongis maas ja

juhi istme peal klaasikillud. Sõiduki tolmusel kapotil tuvastati jalatsijäljed. - koha vaatlusprotokoll 20.06.2019 koos skeemiga (kd II tl 32-33 Liiklusõnnetuse sündmus ) – nähtub sõiduki xxxx reg.nr. xxxx asukoht sündmuskohal ja sõidukite rehvijäljed sündmuskohal. - Kahtlustatava kinnipidamise protokoll 21.06.2019 koos fototabeliga (kd II tl 57-59; 82-89)

– W.M peeti kahtlustatavana kinni 20.06.2019 kl 21.50 ja vabastati 21.06.2019 kl 16.00. Protokollist ja fotodelt nähtub parema käe randme sisekülje vigastus ja kriimustus vasakul rinnal.

Fotografeeritud on ka W.M-i jalatsite tallamustrit.

- Indikaatorvahendi kasutamise protokoll 20.06.2019 (kd II tl 56) - W.M nähtub, et

keeldus puhumast joobeseisundi tuvastamiseks indikaatorvahendisse, fikseeritud on isiku suust tulev alkoholilõhn käitumi ja agressiivne ne.

- Joobeseisundi tuvastamise saatekiri (kd II tl 46) (kellaaeg on – nähtub, et 20.06.2019 ülekirjuta loetav, võimalik, et 23.30) misega parandatud, raskesti on xxxx D T poolt W.M-i

tuvastamiseks võetud vere ja uri alkoholijoobe ini proov, turvakleebiste numbrid V14540 ja V14542. EKEI-s tehtud uuringuga tuvastatud etanoolisisaldus veres 1,66+/-0,06 mg/l.

- Arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiisiakt nr xxxx, 18.11.2019 (kd II tl 49-53

) – nähtub, et arvutuslikult võis alkoholisisaldus väljahingatavas õhus liiklusõnnetuse hetkel W.M-i 20.06.2019 kl 21.11 olla enne 0,33 mahuga ~4,5-5,5 vw% kangusega siidri manustamist vähemalt 0,76 ; et pole võimalik, et W.M-ilt võetud verepro -1,08 mg/L vahemikus ovist määratud etanooli kontsentratsioon 1,66 mg/g oli tekkinud W.M-i ütlustes fikseeritud pooleteist 0,33 l purgitäiest 4,5-5,5 vw% kangusega siidri tarbimisest ajavahemikul kell 21.11- 23.00.

- xxxx kirjast menetlejale (kd II tl 62-63) D T

pädevuse kohta vereproovide võtmiseks nähtub, et xxxx lähtub VV 28.05.2009 määrusest nr 83 „Vere ja bioloogiliste vedelike proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise ja uuringu tulemustest teavitamise kord . Lisatakse, et D T “ on lõpetanud õe eriala ning omab tervishoiutöötaja koodi.

- xxxx T diplomist (kd II tl 44) nähtub, et D on täitnud rakenduskõrgharidusõppe õppekava Õde.

- tlusprotokoll 05.02.2020 stenogrammiga ja plaadiga (kd II tl 34-39) n Asitõendi vaa – ähtub, et 20.06.2019 ajavahemikul 21.07.34 kuni 21.43.08 helistas A R häirekeskusele neljal korral. Esimese kõne salvestisest nähtub, et see on tehtud peale autoukse klaasi lõhkumist. Valik A R poolt häirekeskusele esimeses kõnes räägitust: „üks hull ajab mind taga, lõhkus mul klaasi ära

praegu“, „karjub, tuleb kallal , ta hakkab nüüd rammima min “, keerab ümber ja hakkab e d jälitama mind“, „mul on kodus naine ja väike aastane tütar, … ma käsin neil uksed lukku panna“, nüüd ta lõikas mul tee ära,….nüüd sõitis mulle ette sisse“, nüüd ta tuleb ja annab mulle

7 tappa lihtsalt“, /taustal kostuvad tumedad mütsud ja meesterahva kisa „kao ära, kao ära“, kõne katkeb/. Ülejäänud kõnedes räägib oma põgenemisest sündmuskohalt, oma asukohast, A R murest pere pärast ja kohtumisest politseiga.

- xxxx EMO-s tehtud fotodest ja videost (salvestis kd II tl 71) Süüdistatava poolt 20.06.2019 nähtub, et vereproovi sisaldava katsuti turvakleebis ei katnud katsuti korki, et katsuti oli laual koos kolme erineva turvaümbrikuga kell 23.11 , et meditsiinitöötaja võtab katsuti -23.27 vereprooviga välja ühest turvaümbrikust ja asetab teise turvaümbrikku. Kohtu põhjendused 1. Kohus leiab, et KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süütekoosseisu esinemine W.M-i tegevuses on tõendamist leidnud eelkõige kannatanu A R üksikasjalike ütlustega. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll ja salvestis tema poolt häirekeskusele tehtud telefonikõnest. Kannatanu ütlustest nähtub, et W.M ründas teda ja lõi korduvalt rusikatega nii tema kodu lähedal maanteel kui xxxx kinnistu sissesõiduteel, ta on kinnitanud, et rusikalöögid vastu kätt ja nägu tekitasid talle valu. Temast ülekuulamise ajal tehtud pildid kinnitavad tema näol ja käel marrastuste ja punetuse esinemist. W.M-i rünnet kinnitavad ka auto ukseklaasi killud autos ja esimeses ründepaigas. A R

W.M-i poolt kannatanu löömist kinnitavad ka tunnistaja i ütlused, kes nägi M L koduaknast W.M-i poolt tehtud löögiliigutusi

A R autosse. 2. Kohus ei pea usaldusväärseiks W.M-i vastuolulisi ennastõigustavaid ütlusi selle kohta, et ta vaid kaitses ennast. Samas on ta ka tunnistanud, et edasi- A R maja tagasi sõitmine ees oli provokatsioon, et A R autoaken purunes vastastikuse rüselemise käigus, et selle rüselemise käigus võis tema käsi nägu puudutada. A R

3. Toimunu asjaolusid hinnates leiab kohus, et W.M-i ütlused enda kaitsmiseks pole eluliselt usutavad, just ne 20.06.2019 on W.M-i käitumi käsitletav tüli norimisena. Tal polnud mingit mõistlikku põhjust minna oma autoga A R maja juurde tolmutama. Sellise tegevuse ajendiks võis olla tolmutamise probleem tema enda elukoha juures, kuid samas puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et selle probleemi oleks tekitanud või seda

võimendanud selle kohta, et just sel päeval oleks süüdistatava elukoha juures A R, samuti tolmutamist olnud. Kannatanu on kinnitanud, et W.M-i majast möödudes vähendas ta alati kiirust ning korraldas xxxx kaudu ka selle tee greiderdamise. Kohtu hinnangul on mõistetav, et peale W.M-i põhjuseta agressiivset tagasi sõitu tema maja juures, korduvat edasi- A R selle kohta selgitust soov A R agressiivsuse is saada. Oluline on märkida, et puuduvad tõendid kohta. Kogu konflikti jooksul ei väljunud ta oma autost ja tema aktiivne tegevus peale W.M-i füüsilist rünnet oli suunatud vaid ründe tõrjumisele ja viimase eest põgenemisele. 4. Kohtu hinnangul ei õigusta W.M-i rünnakut ka asjaolu, et kannatanu väidetavalt teda sündmuskohal ebatsensuursete sõnadega sõimas ja hiljem tema autot rammis. Ebatsensuurse sõimu osas on poolte ütlused erinevad, kannatanu on sõimu eitanud, samas tunnistas ta, et küsis W.M-ilt, kas viimane on debiilne. Arvestades W.M-i agressiivset käitumist A R maja juures ja korduvalt öeldud väljendit „kas on tolmune või“, on sellist küsimust kannatanule raske ette heita. 5. Auto rammimi - sse puutuvalt on jällegi tegemist sõna sõna vastu olukorraga. Kui kannatanu väidab, et süüdistatav rammis oma autoga tema autot, siis süüdistatav tunnistab vaid kannatanu auto kinni parkimist nut oma , kuna tahtis talle küsimusi esitada, samuti süüdistab ta kannata auto rammimises. Kannatanu ütlustest nähtuvalt püüdis ta end kaitsta W.M-i löökide

8 eest ja samal ajal auto neljaveo režiimi rakendades õnnestus tal W.M-i auto eest ära lükata ja sündmuskohalt lahkuda. 6. Sündmuskoha vaatlusprotokollis ja piltidel on fikseeritud küll rehvijäljed ja autode kahjustused, kuid juhtunu täpseid tehiolusid need ei selgita. Sellele vaatamata leiab kohus, et W.M-i senine käitumine autoakna lõhkumi rünne läbi lõhutud akna - ne,

, autoga tagaajamine ja auto kinniparkimine (isegi juhul kui rammimist ei W.M-i poolt toimunud), andis A R aluse arvata, et tema vastane füüsiline rünnak jätkub, tema tegevus W.M-i auto eemale tõukamisel ja seeläbi ka põhjendatud ja õigustatud. selle kahjustamine oli

7. A R Kohtu hinnangul oli W.M ärritatud ja ta püüdis seda ka välja näidata. Tema tegevuse eesmä nähtub tema tegevusest otseselt, rki ja tahtlust on raske hinnata. Samas et ta püüdis kannatanule haiget teha. Millegi muuga pole usaldusväärselt võimalik seletada tema soovi kannatanu autosse tungida,

autoakna lõhkumist ja rusikas kätega kahel sündmuskohal kannatanut läbi autoakna löömist. Kohtu hinnangul tegutses ta vähemalt otsese tahtlusega kuna sai aru, et rusikatega löömine tekitab valu ja tervisekahjustusi ning seda ta just sooviski. 8. Kohus ei tuvastanud W.M-i süüd ja tema tegevuse õigusvastasust välistavad asjaolusid. 9. Kohtu hinnangul pole KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine W.M-i tegevuses tõendamist leidnud. KarS § 424 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. W.M on eitanud mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis, ta tunnistab, et tarvitas alkoholi peale mootorsõiduki juhtimist. Süüdistuse kohaselt on W.M-i alkoholijoove tõendatud joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktiga. Ekspertiisi akt tugineb eelkõige joobeseisundi tuvastamise saatekirjale, mistõttu on viimane tegelikult ainsaks W.M-i süüstavaks tõendiks. 10. Riigikohus on oma praktikas varasemalt osundanud, et süüdimõistev kohtuotsus võib tugineda ka vaid ühele tõendile (RKKK 3-1-1-109-10). Sellisel juhul tuleb aga kohtutel eriti hoolikalt kontrollida tõendiallika usaldusväärsust kindlustamaks KrMS § s 61 sätestatud - tõendamise üldnõuete täitmine. Kohtuotsuse rajamine ebausaldusväärsele tõendile on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis toob endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise (RKKK 3 11). Käesolevas kriminaalasjas põhineb süüdistus -4-4-87-

ainult ühele tõendile – joobeseisundi tuvastamise saatekirjale. 11. Olles kontrollinud joobeseisundi tuvastamise saatekirja, selle dokumendi koostamise ja W.M-ilt vereproovi võtmise asjaolusid, leiab kohus, et joobeseisundi tuvastamise saatekiri pole usaldusväärne tõend, sellel esinevad nii vormilised kui sisulised olulised puudused. 12. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri on tinglikult kahest osast koosnev dokument, millest esimene osa täidetakse vereanalüüsi võtmisel ja pakendamisel, teine osa täidetakse ekspertiisiasutuses. Vereproovi võtmisel täidetavas osas on proovi võtmise kellaaeg raskesti loetav, kellaaeg on soditud ülekirjutamise teel, märkust paranduse kohta pole. Edaspidises menetluses on aluseks võetud kellaaeg 23.30, millele saatekirjal olevad numbrid tõesti kõige sarnasemad on. Samas on kohtumenetluses kindlaks tehtud, et nimetatud kellaaeg vereproovi võtmise aega siiski õigesti ei kajasta. Kellaaeg saatekirjal peaks kajastama aega, mil isikult veri võeti, olukorras, kus alkoholisisaldus veres ajaga muutub pole ju mõistlik kirjutada saatekirjale kellaae

g, mil ametnik dokumendi vormistamiseni jõudis. Asjaolu, et saatelehele märgitud kellaaeg tegelikku vere võtmise aega ei kajasta, tõendab W.M-i poolt vere võtmise ruumis juba kell 23.11 telefoniga tehtud pilt katsutist tema verega.

9 13. Nõuded, mida tuleb järgida uuringu jaoks vereproovi võtmisel alkoholijoobe tuvastamiseks sätestab Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2014. aasta määrusega nr 88 kehtestatud „Bioloogilise

vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise kord“ Korras toodud nõuete järgimine on oluline, et (edaspidi Kord). tagada vereproovi usaldusväärsus tõendina ja välistada edaspidiseid vaidlusi analüüsiga manipuleerimise teemal. vereproovi Kohtuistungil leidis tõendamist, et W.M-ilt võtmisel orda ei järgitud. K

14. Korra

§ 5 lg 1 sätestab, et vereproovi peab võtma selleks volitatud isik. W.M-ilt võttis vereproovi meditsiiniõ . Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis võimaldaksid xxxx d D T e teda pidada volitatud isikuks. Vastavasisulisele järelepärimisele on xxxx vastanud, et xxxx lähtub VV 28.05.2009 määrusest nr 83 „Vere ja bioloogiliste vedelike proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise ja uuringu tulemustest teavitamise kord“. Lisatakse, et D on lõpetanud õe eriala ning omab T tervishoiutöötaja koodi. Vaidlust pole selles, et on lõpetanud õe eriala D T xxxx ja teda saab pi . Korra 1 volitatud isik on dada tervishoiutöötajaks Korra § 1 p 1 mõttes § 1 p sätestab, et tervishoiutöötaja või riikliku ekspertiisiasutuse meditsiinilise haridusega töötaja, kellel on õigus võtta analüüsimiseks vere või uriiniproovi või osaleda selleks vajalike toimingute tegemises - . Eelnevast sõnastusest nähtub, et ei piisa tervishoiutöötajaks olemisest, vajalik on ka õigus võtta

analüüsimiseks vere või uriiniproovi või osaleda selleks vaj - alike toimingute tegemises. Eeldatavasti kaasneb sellise õiguse andmisele ka väljaõpe, mis sisaldab muuhulgas ka Korras märgitud nõuete selgitamist. le vastava õiguse andmise kohta andmed puuduvad, asjaolu, D T et meditsiinitöötajal sellist õigust ja vastavat väljaõpet pole viitavad ka mitmed olulised Korra rikkumised. xxxx Proovide võtmisega kaasnevale segadusele viitab seegi, et ülalnimetatud kirjast nähtuvalt lähtutakse xxxx vananenud ja kehtetust Korrast.

15. Korra § 10 lg 1 sätestab nõude, mille kohaselt volitatud isik markeerib vereproovi sisaldava katsuti märgumiskindla sildi või veekindla kirjutusvahendiga. Üle katsuti korgi kleebitakse turvakleebis nii, et kleebise üks ots katab täielikult korgi pealispinna ja teine ulatub katsutile. Korra

§ 5 lg 3 kohaselt peab katsut vereproovi võtmisest kuni turvapakendisse sulgemiseni olema prooviandjale

nähtav. Kohtuistungil leidis tõendamist, et mõlemat eelnimetatud nõuet W.M-ilt vereproovi võtmisel rikuti. Ka süüdistaja ei vaidlusta Korra § 10 lg 1 ja § 5 lg

3 sätete rikkumist kuid leiab, et tegemist on väheoluliste rikkumistega, mis süüstava tõendi , usaldusväärsust kahtluse alla ei sea. us prokuröri seisukohaga ei nõustu ja leiab, et Koh

ülalnimetatud käsitletavad kriminaalmenetluse sätete olulise Korra rikkumised kogumis on rikkumisega. Olukorras, kus tegemist on sisuliselt ainsa süüstava tõendiga, peab tõendi olema usaldusväärne ja kontrollitav. Küsimus pole kellegi süüdistamises W.M-i vereproovi

pahatahtlikus rikkumine annab aluse kahelda käitlemises, vaid selles, et Korra mitme sätte lõppkokkuvõttes isikult võetud proovi rikkumatuses. 16. Kohus rõhutab, et tegemist on sisuliselt ainsa süüstava tõendiga Vastavalt väljakujunenud . kohtupraktikale ei saa liiklussüütegude puhul isiku alkoholijoovet tõendada tunnistaja ütlustega. Abi pole ka Indikaatorvahendi kasutamise protokollist, millest nähtub, et sündmuskohale tagasi viidud W.M-il on fikseeritud on suust tulev alkoholilõhn, sest W.M on ka ise tunnistanud alkoholi tarvitamist peale mootorsõiduki juhtimist. 17. Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise objektiivne süüteokoosseis W.M-i tegevuses pole usaldusväärselt tõendamist leidnud ja ta tuleb

süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi õigeks mõista.

Menetluskulud

10 KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel tuleb W.M-ilt välja mõista menetluskuluna sundraha summas 876.00 eurot riigituludesse. Kuna kohus mõistis W.M-i süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi õigeks, siis tuleb osa menetluskulusid jätta riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõistab kohus W.M-ilt välja menetluskuluna pool kaitsjatasu summas 96.00 st eurot riigituludesse vandeadvokaat Margus Viira kohtueelses poolt osutatud õigusabi eest menetluses, ülejäänud 96.00 eurot kaitsjatasu jääb riigi kanda. KrMS § 181 lg 1 alusel tuleb jätta riigi kanda ka liikluskuriteo menetlemisega seotud kohtutoksikoloogiaekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas 95.00 eurot ja joobeseisundi tuvastamisel uuringuakti koostamisega tekkinud kulu summas 119.00 eurot. W.M-i valitud kaitsja Indrek Kukk on esitanud taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks summas 9057.60 eurot (sealhulgas käibemaks) 53 õigusabi osutamise eest tunnihinnaga tunni ulatuses 140 eurot. Otsustamaks kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle, tuleb kohtul lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest. Riigikohus on leidnud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja tunnihinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust ning asja mahtu ja keerukust. Valitud kaitsjale makstud tasu ühikuhinna mõistlikku suurust hinnates tuleb üldise juhisena lähtuda advokaatidele riigi õigusabi eest makstava tasu määradest. Kuigi ka õigusteenuse turuhind ei ole ainuke alus, mille põhjal otsustada valitud kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle, tuleb seda kaitsjatasu mõistlikkust kindlaks tehes siiski arvesse võtta (vt RKKKo 3-1-1-99-11, p 9-10). Kohtupraktika on aktsepteerinud valitud advokaadi keskmise mõistliku tunnitasuna 120 eurot, millele võib lisanduda käibemaks. Kaitsja tasumäärad riigi õigusabi osutamisel väärteomenetluses on

reeglina 27 eurot iga poole tunni kohta. Käesolevas asjas on kaitsja hinnanud oma tunnitasuks 140 eurot, s.o enam kui riigi õigusabi korras määratav tasu advokaadile ja mis ületab ka valitud advokaadi mõistlikku keskmist tunnitasu. Ülaltoodud Riigikohtu seisukohti ja kä asja vähest mahtu ja keerukust esoleva kriminaal arvestades ei pea kohus põhjendatuks mõistlikku keskmist tunnitasu oluliselt ületava

tunnihinna rakendamist. Kohtu hinnangul saab põhjendatud tunnihinnaks käesolevas kriminaalasjas lugeda 125 eurot u suurusega kaitsjatasuks seega 8070 eurot. , mõistlik Arvestades osalist õigeksmõistmist, tuleb pool sellest summast Eesti Vabariigilt õigeksmõistetu kasuks välja mõista, ülejäänud pool jääb W.M-i kanda. Arvestades osalist õigeksmõistmist rahuldab kohus ka W.M-i

taotlus

e Advokaadibüroole Sirk ja Saareväli makstud kaitsjatasu hüvitamiseks KrMS § 175 osaliselt ja lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 alusel mõistab välja riigieelarvest W.M-i kasuks pool kaitsjatasu - 300 eurot.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp