1-21-217/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-21-217

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

15. märts 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-217 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Kriminaalasi Lauri Laidinen süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg

2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 26. jaanuari 2021. a otsus lühimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Lauri Laidinen (ik 36902270385; viibimiskoht Tallinna Vangla), määruskaebus menetluskulude väljamõistmise peale

RESOLUTSIOON

Jätta Lauri Laidineni määruskaebus Harju Maakohtu 26. jaanuari 2021. a otsuse peale menetluskulude väljamõistmises kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 26.01.2021. a otsusega tunnistati Lauri Laidinen süüdi KarS § 199 lg 2 p

9 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati L. Laidinenile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 25.10.2020 kuni 27.10.2020 ning 07.11.2020 kuni 08.11.2020, s.o 5 päeva, kandmisele jääb 5 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 12.08.2020. a kohtuotsusega nr 1-20- 5079 mõistetud ja ärakandmata karistusega, s.o vangistus 6 kuud ja 6 päeva ning mõisteti

1-21-217

2(3) kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistus 1 aasta 1 päev. Karistuse kandmise alguseks loeti L. Laidineni kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27.11.2020. a. Tõkendit, vahistamine, kohaldati L. Laidineni suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni, aga mitte kauem kui ajani, mil otsuse jõustumise korral mööduks L. Laidineni vangistuse tähtaeg. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõisteti

L. Laidinenilt välja teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu 823,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud summas 1699,80 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 141,65 eurot.

2. 23.02.2021. a laekus ringkonnakohtule L. Laidineni määruskaebus menetluskulude välja mõistmise peale. Kaebaja selgitab, et tal ei ole võimalik maakohtu poolt välja mõistetud summat ühe aasta jooksul tasuda, kuna tema vanglakaristuse pikkus on 1 aasta ja 1 päev ning et vangistuses puuduvad tal vahendid, millest sellist summat tasuda. Seega palub kaebaja leida mõni muu võimalus või vähendada summat, et seda oleks võimalik tasuda arvestades vangistuses teenitavat sissetulekut.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt määruskaebusega. KrMS § 390 lg

1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 3 (11. ptk) teine lause lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 kehtib KrMS § 326 lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse üle otsustamisel.

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest johtuvalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 3 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKK nr 3 1-1-96-09). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

5. Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega. Nimelt hüvitab KrMS § 180 lg 1 esimeses lauses märgitu kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Maakohus on võimaldanud süüdistataval tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest võttes arvesse asjaolu, et isikut karistati vangistusega. Seega on maakohus menetluskulude väljamõistmisel kaebuses toodud asjaoluga arvestanud. Muid asjaolusid, mida maakohus otsuse tegemisel arvesse ei oleks võtnud, kaebuses välja ei tooda. Nõustuda tuleb maakohtuga, et puuduvad andmed ja tõendid, mis viitaks L. Laidineni maksejõuetusele, mis omakorda tingiks menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise. Sellised asjaolud on aga süüdimõistetu enda tõendada.

1-21-217

3(3)

6. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)