1-19-6056/69 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

15 2021,

. märts Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-6056 Kohtunik Kristina Domaškina

Kohtuistungi

sekretär Marve Alaver Kriminaalasi

G D . vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Toomas Koitmäe (kirjalik seisukoht) Süüdimõistetu G D . isikukood: XXX;xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx

RESOLUTSIOON

Jätta . Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2019. a otsusega nr 1 mõistetud G D -19-6056 ja

Tartu Ringkonnakohtu 17. augusti 2020. -19-

a määrusega nr 1 6056 täitmisele pööratud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik 1. . tunnistati Tartu Maakohtu 04.10.2019. a otsusega nr 1-19- G D 6056 süüdi ja teda karistati

KarS 424

-kuulise vangistusega. KarS 68 1 alusel loeti karistusaja hulka 2 § 1 järgi 6 § lg lg eelvangistuses viibitud päeva ning märgiti, et .D tuleb ära kanda veel 5 kuud ja 28 päeva G

vangistust. Tuginedes KarS 74 - § tele 1 ja 3, jäeti vangistus 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi lg

t , kui . -des G D äitmisele pööramata ei pane katseajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p

1- , registreerib end riikliku alkoholiravi programmi 6 sätestatud kontrollnõudeid, ei tarvita alkoholi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbib programmi raames esmase hindamise teenuse. Kohtuotsus jõustus 22.10.2019.

2. Tartu Ringkonnakohtu 17.08.2020. a määrusega rahuldati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna

Võru esinduse erakorraline ettekanne ning Tartu Maakohtu 04.10.2019. a otsusega G D . -le

2

mõistetud karistus 5 kuud ja 28 päeva vangistust pöörati täitmisele äärus jõustus

. M 28.09.2020,

G D . asus karistust kandma 19.10.2020 16.04.2021. ja karistuse tähtaeg saabub

3. Tartu Vangla esitas 17.02.2021 Tartu Maakohtule

G D . vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse,

mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla toetab . tingimisi G D

ennetähtaegset vabastamist Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist. .

3.1. G D . on kriminaalkorras karistatud 4 korda (kehtivaid karistusi on 1) ja ta kannab vanglas

karistust 1. korda. Varem on . karistatud korduvalt joobes juhtimise ja valeandmete G D

esitamise eest ning praegu kannab ta karistust samuti joobes juhtimise eest. Varasemate kuritegude

soodusteguriteks on halb probleemide lahendamise oskus, sõltuvusprobleemid ja impulsiivsus ning

viimase kuriteo soodusteguritena lisandusid , kuritegelikud hoiakud ja oma tegude mõjutatavus

tagajärgedele mittemõtlemine. uritegude laad on jäänud samaks. K

3.2. Vanglas on olnud ametnikega suheldes viisakas ja teda pole distsiplinaarkorras G D . karistatud. Lühikese karistusaja tõttu pole individuaalset täitmiskava koostatud. .D on ohtlik G avalikkusele. Oht seisneb selles, et ta võib alkoholijoobes olles ohustada kaasliiklejaid ja põhjustada liiklusohtlikke olukordi. Oht on kõige suurem siis, kui G.D tarvitab alkoholi ja lävib kriminaalse

mõtteviisiga isikutega, kes võivad teda mõjutada. Samuti esineb oht juhul, kui . satub G D riskiolukorda ega suuda probleeme õiguskuulekalt lahendada.

3.3. Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest . suhtlusringkonda kuulub G D kriminaalkorras karistatud isikuid ning paljud sõbrad kipuvad alkoholiga liialdama. .D G ei pea

vajalikuks nendega suhtlemisest loobuda ja leiab, et suudab ise alkoholist hoiduda.

Kriminaalhooldusametnik ka , htleb viimati märgitus, sest kriminaalhoolduse ajal tunnistas .D G et kui sõbrad kutsusid teda alkoholi jooma, siis ta läks. Seega on .D mõjutatav. Pikaajaline G alkoholi tarvitamine ja kriminaalne minevik viitavad riskeerivale ja hoolimatule elustiilile. . G D on käitunud liikluses riskeerivalt, juhtinud korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis ja ohustanud kogu ühiskonda.

3.4. Alkoholist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest ei tunnista alkoholiprobleemi. G D . Kriminaalhooldusametnik kaardistas . alkoholi tarvitamise harjumise Audit-testi abil, mille G D tulemusel selgus, et tal võib olla alkoholisõltuvus ning selline tarvitamine kahjustab nii vaimset kui ka füüsilist tervist. Vaatamata eeltoodule leiab G D . , et tuleb ise toime ja suudab alkoholist hoiduda. G D . tarvitas alkoholi enamasti koos sõpradega, juues viina ja kanget õlut. Samuti on tema elus

olnud perioode, mil ta jõi mitu nädalat järjest. G D . ei soovi vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabaneda, sest ei taha lisakohustusi ja arvab, et suudab ise alkoholi tarvitamisest hoiduda. Kriminaalhooldusametniku hinnangul võib nimetatud motivatsioon olla paljasõnaline, sest G D . ei täitnud kriminaalhoolduse nõudeid korrektselt.

3.5. Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest korduv joobes juhtimine viitab

impulsiivsele käitumisele ei mõtle oma tegude tagajärgedele ei mõista vajalikul määral, . . , G D

et joobes juht ohustab ennast ja teisi liiklejaid, ega Ta oska probleeme eesmärgipäraselt lahendada. lahendab probleeme alkoholi tarvitamisega, joobnuna kipub käituma riskeerivalt ega suuda alati leida

probleemidele alternatiivseid lahendusi. . pole valmis kuritegusid k G D riitiliselt analüüsima. Kuigi . G D nimetab pikemaajalise eesmärgina alkoholist hoidumist, on see kaheldav, sest tal on olnud korduvalt alkoholi tarvitamise pärast probleeme ja ta on oma käitumise muutmisele suunatud sammud pooleli jätnud.

3

3.6. Hoiakutest tulenev risk ja ohtlikkus, sest korduvad kriminaalkaristused viitavad sellele, et ad

G D . pole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist muutnud.

G D . on e toimepanemist ning leiab, et ta ei jätkanud samaliigiliste ühiskonnaohtlike kuritegud ohusta joobes juhtimisega otseselt kedagi, sest on kindla käega juht ja vahemaad olid lühikesed. Seega väljendab .D sõnades kuritegelikke hoiakuid. Ta on olnud kriminaalhooldusel ühe korra G ning

pani toime rikkum karistus isi, mistõttu pöörati mõistetud täitmisele. käitumine G D . kriminaalhoolduse ajal näitab, et ta ei soovi alluda käitumiskontrolli reeglitele ega täita kohtu pandud

kohustusi. Kuna vanglas ei saa alkoholi tarvitada, on keeruline hinnata . motivatsiooni G D vabaduses. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest võib olla paljasõnaline, sest varem on P.L-i puhul piirdutud leebemate karistustega ja antud võimalusi käitumist muuta, kuid ta pole neid võimalusi kasutanud.

3.7. Seoses . tervise ja emotsionaalse G D eluaseme, hariduse, töö, majandusliku toimetuleku, seisundiga riske ja ohtlikkust pole. . G D G lähivõrgustikku kuulub ema, kellega .D elas

enne vangistust ja kelle juurde naaseb tõenäoliselt ka vanglast vabanemisel. Kuigi i soovi G D .

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda avaldanud oma vabanemisjärgset elukohta, ega peab ema loomulikuks, et poeg naaseb tema juurde elama. Vanglas viibimise ajal suhtles . emaga G D telefonitsi ja ema käis vanglas kokkusaamistel. .D on ka tädi, keda ta käis enne vangistust G aitamas, ning poolvend, endine elukaaslane ja täisealine poeg, kellega on head suhted. . on G D osaline töövõime, ta töötas vabaduses viibides aeg-ajalt, tuli majanduslikult toime ja vajadusel toetas teda ema. Pärast vanglast vabanemist on .D võimalik end Töötukassas arvele võtta või leida G endale iseseisvalt töökoht. pole tasumata nõudeid ja ta tasus menetluskulud tähtaegselt. G D . Vabanemisfondis on 553,29 eurot. . ei tarvita narkootikume. G D

3.8. Juhul, kui kohus otsustab

G D . vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb

kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata J. Roolanele katseaeg ja allutada ta KarS 76 5 alusel § lg

käitumiskontrollile mitte lühemaks ajaks kui 6 kuud. § Samuti panna KarS G D . -le 75 2 plg

de 2 ja 7 alusel katseajaks ning mitte suhelda

täiendavad kohustused mitte tarvitada alkoholi kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi tarvitavate isikutega.

4. teatas KrMS 432 3 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Toomas Koitmäe § lg 3 alusel

kohtule, et ei soovi

G D . tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa

võtta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. , ja edastas kirjaliku seisukoha, milles toetab Kokkuvõtlikult nõustub prokurör Tartu Vangla arvamusega.

5. , et ja kannab Kohtuistungil ütles ei soovi vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabaneda G D . mõistetud karistuse ära nagu ette nähtud. Vanglas viibimise ajal pole .D le G - pakutud kursustel

osalemise ega töötamise võimalust. Kriminaalhooldaja on aastaga .D närvid ära söönud, G mistõttu võtab viimane tablette. Samuti on kriminaalhooldaja kinnipeetava iseloomustuses liialdanud, sest G D . ei joo üldse õlut, vaid võtab puhast viina. G.D on kriminaalhooldaja vastu kohtus käinud ja võitnud. .D G hinnangul polnud tal vabaduses alkoholi tarvitamisega probleeme. Kui ta teadis, et on vaja sõita, ei võtnud Kui ta mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest süüdi alkoholi. tunnistati, siis ei trehvanud, sest pärast oli vaja auto koju viia ja polnud palju sõita. G D . arvates

on olnud vanglast kasu saanud ega hakka vabaduses enam suitsetama.

, sest ta on vähemalt süüa

A , kuid . G D lkoholiga on sama jutt. Väga vähesed on täielikult karsklased võtab edaspidi mõne pitsi või saunas võtab mõne õlu. Seda ei juhtu, et nädal aega järjest. hakkab lausjooma ja joob Autoga

kindlasti , sest varem olid karistused leebemad. soovib olla purjus peaga enam ei sõida G D . karistusaja lõpuni vanglas ja vabaneda 16.04.

Kohtu seisukoht

4

6. kannab vangistust teise astme kuriteo (KarS 424 lg 1 toimepanemise eest. KarS G D . § § 76 ) lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid

mitte vähem kui 4 kuud. .D G on talle Tartu Maakohtu 04.10.2019. a otsusega karistuseks

mõistetud 6 kuulisest vangistusest käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks ära kandnud - peaaegu 5

kuud - . Seega on täidetud KarS § 76 lg 1 p s 2 sätestatud formaalne eeldus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

7.

KarS 76

lg § 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel

vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu

KarS - § s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes

kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt saab J. Roolan

vabanemisel asuda elama Võru linnas Koreli 22 49 asuvas emale kuuluvas korteris. Seega on võimalik -

G D .

allutada käitumiskontrollile.

8. Vaatamata eeltoodud formaalsete nõuete täidetusele, pole kohtu arvates praegusel juhul täidetud

süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused. KarS § 76 4 lg

kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda

sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi

ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette

nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku

elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajär § 76 gede kaudu. Kuna KarS lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut,

kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas

seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et

kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab

küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad

kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need

kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. eo asjaoludena tuleb kõnealuses Kurit

tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 30.10.2020. 1-09-3703, p 9). a määrus asjas nr

9. tunnistati Tartu Maakohtu 04.10.2019. a otsusega KarS 424

G D . § 1 järgi süüdi selles, et lg ta juhtis 07.04.2019 alkoholijoobes olles mootorsõidukit, ning Tartu Ringkonnakohtu 17.08.2020. a

määrusega pöö karistuseks mõistetud vangistus täitmisele, sest .D G rati . -le tarvitas G D

katseajal hoidus kaks korda alkoholi vaatamata vastavale keelule üks kord alkoholi ja seejärel

tarvitamise keelu täitmise kontrollimisest kõrvale. Samuti katkestas programmis G D . „Kainem

ja tervem Eesti“ osalemise, leides, et suudab iseseisvalt alkoholi tarvitamisest hoiduda. Ringkonnakohtu hinnangul ebaõnnestus .D G kriminaalhooldus tervikuna.

10.

Käesoleva määruse tegemise ajaks on .D G viibinud vanglas peaaegu 5 kuud. Kinnipeetava

iseloomustuse kohaselt on . olnud vanglas ametnikega suheldes viisakas ja teda pole G D

5

distsiplinaarkorras karistatud. Lühikese karistusaja tõttu pole individuaalset täitmiskava koostatud.

Kohus märgib, et eelnevas nõuetekohaselt üleval pidanud. t tulenevalt on . end vangistuses

G D

Kuna lühikese karistusaja tõttu ei koostatud individuaalset täitmiskava, pole võimalik talle uute kuritegude toimepanemise riski maandavates tegevustes mitte osalemist ette heita.

11. Samuti nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et .D on pärast vanglast vabanemist G

võimalik naasta ema juurde elama ja võtta end Töötukassas arvele või otsida iseseisvalt töökoht. G D . tugivõrgustiku moodustavad ema, tädi, poolvend, endine elukaaslane ja täisealine poeg, kellega on head suhted. . tuli vabaduses viibides majanduslikult toime ja tal pole tasumata G D nõudeid. Arvestades eeltoodut, möönab kohus, et .D G elutingimused vabaduses on head ja tal on tugivõrgustik, kelle poole vajadusel pöörduda.

12. suhtumine. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise vastu räägib eeskätt .D G Nimelt märkis .D G kohtuistungil alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise kohta, et sel korral „ei

trehvanud“, sest auto oli vaja koju viia ja polnud palju sõita ei sõida enam autoga purjus . . G D

peaga, sest varem olid karistused leebemad. Pidades silmas eelnevat, nõustub kohus kinnipeetava

iseloomustuses märgituga, et .D ei mõtle oma tegude tagajärgedele mõista G piisavalt ega

vajalikul määral, et mootorsõiduki alkoholjoobes juhtimine ohustab nii juhti kui ka teisi liiklejaid. Seega pole kuigi kindel, et G D . ei asu tema hinnangul õigustatud olukorras (nt juhul, kui on vaja sõita lühikest maad) taas alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima.

13. Lisaks 76

sätestab KarS § 5, et vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamisel määratakse lg

katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Katseajaks allutatakse

süüdlane KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrollile. on käesoleva määruse tegemise aja - . G D

seisuga kandmata 1 kuu vangistust, kuid KarS 76 5 kohaselt tuleks ta § ennetähtaegsel vabastamisel lg

allutada käitumiskontrollile vähemalt 6 kuuks, s.o ärakandmata karistusajast kauemaks.

G D .

avaldas kohtuistungil, et ei soovi vanglast ennetähtaegselt vabaneda ega kriminaalhooldusega

kaasnevaid nõudeid täita. Kohus märgib, et kriminaalhoolduse vältimatu eeldus on süüdimõistetu valmisolek täita käitumiskontrolli nõudeid ja teha kriminaalhooldajaga koostööd. .D G puhul

pole see eeldus täidetud. Ta rikkus Tartu Maakohtu 04.10.2019. a otsusega määratud katseaja

tingimusi korduvalt kuni Tartu Ringkonnakohtu 17.08.2020. a määrusega pöörati karistuseks

mõistetud vangistus täitmisele ning vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise

kinnitas otsustamiseks korraldatud kohtuistungil jätkuvalt, et ei soovi kriminaalhoolduse nõudeid täita ega teha

kriminaalhooldajaga koostööd. Arvestades viimati märgitut, pole akohtu määruse aluseks ringkonn

olnud asjaolud Roolane vanglas viibimise ajal J. muutunud. Ringkonnakohtu hinnangul ebaõnnestus G D . kriminaalhooldus tervikuna ja maakohtul pole alust arvata, et vangistusest ennetähtaegsel vabastamisel kujuneb kriminaalhooldus edukaks.

14. talle Tartu Maakohtu 04.10.2019. a otsusega Eeltoodud põhjustel jätab kohus .D G mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

(allkirjastatud digitaalselt)