1-20-996/32 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. 2021

s,

märts Võru kohtumaja Põlva Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-20-996 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Süüdimõistetu E.Y vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Prokurör Abiprokurör Kersti Liiva (kohtuistungil ei osalenud) Süüdimõistetu

E.Y isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; käesoleval ajal kannab karistust Tartu Vanglas Kohtuistungi toimumise aeg 15. 2021 märts

RESOLUTSIOON

Jätta otsusega mõistetud vangistuse kandmisest E.Y Tartu Maakohtu 26.02.2020 tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib 15 viieteistkümne päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai ( ) vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu . Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12)

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

Tartu Maakohtu 26.02.2020 otsusega mõisteti E.Y süüdi KarS § 157 3 lg 1 järgi ning - karistati vangistusega 7 kuud. KarS § 74 lg te 1, 3 alusel määrati, et mõistetavat - E.Y-le karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.Y ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 6 sätestatud kontrollnõudeid ning -des 1- KarS § 75 lg 2 p des 2, 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda - kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel kohustati E.Y alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul registreerima end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbima esmase hindamise

2(5 ) teenuse. 4 alusel kohustati E.Y KarS § 75 lg alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks süsivesikdefitsiitne transferriin (CDT) laboratoorse vereanalüüsi. Kohtuotsus jõustus 13.03.2020.

Tartu Maakohtu 2.04.2020 määrusega pikendati E.Y-le alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks süsivesikdefitsiitne transferriin (CDT) laboratoorse vereanalüüsi tegemise tähtaega kuni Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukorra lõppemiseni, sest E.Y ei tahtnud eriolukorra ajal vereproovi tegemiseks ringi liikuda.

Määrus jõustus 28.04.2020.

Tartu M

Tartu Maakohtu aakohtu 23.09.2020 määrusega pöörati täitmisele E.Y-le 26.02. saadeti vanglasse karistust kandma 7 kuuks, sest 2020 otsusega mõistetud karistus ja ta E.Y rikkus korduvalt (neljal korral) alkoholi tarvitamise keeldu, ei allunud kriminaalhooldusametniku kontrollile (ei viibinud kahel korral toimunud kodukülastuse ajal kodus ega vastanud ametniku dele ja ei telefonikõne helistanud tagasi, samuti oli telefon välja lülitatud) ning rikkus registreerimiskohustust. Määrus jõustus 9.10.2020. Kuna E.Y ei

ilmunud kohtust saadetud teatises märgitud ajal vanglasse karistust kandma, kohaldati tema suhtes sundtoomist.

K E.Y karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 2.11.2020 äesoleval ajal kannab ja 2.06.2021. lõpp

22.02.2021 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule E.Y isikliku toimiku otsustamaks E.Y vangistusest tingimisi abastamist. ennetähtaegset v

Tartu Vangla ei toeta E.Y tingimisi . ennetähtaegset vabastamist

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Süüdimõistetu isi enne tähtaega vabastamis E.Y soovib enda tingim t.

Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles ei toeta E.Y vangistusest tingimisi enne tähtaega vabas mist. ta

Kohtu põhjendused

E.Y on toime pannud teise astme kuriteo.

Vastavalt KarS § 76 lg eise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos -le 1 t süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem : 1) kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte 2) vähem kui neli kuud.

KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema

3(5 ) elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Süüdimõistetu E.Y on teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole , . mõistetud karistusajast kuid mitte vähem kui neli kuud Seega on täidetud formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks Üksnes . formaalsete aluste täidetus inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud aga ei tingi tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3- 1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18).

Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et E.Y tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. KarS § 76 lg 4 kohaselt välistab E.Y

ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik, tema varasem elukäik.

Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt on E.Y vanglas käitunud õiguskuulekalt. Individuaalset täitmiskava E.Y-le seoses alla ühe aastase vangistuse kandmisega koostatud ei ole. Seega ei ole vangla tegevustes mitteosalemine tingitud st. Vabanemisel süüdimõistetu on E.Y-l

võimalik elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. E.Y toremondilukksepa eriala väitel omab ta au . Vangistuse eelselt E.Y tegi sid juhutöö . Vabanemisjärgselt kinnipeetaval sissetulek puudub, kuid tal on võimalik taotleda Töötukassast töötutoetust, kohalikust omavalitsusest toimetulekutoetust. S de . E.Y amuti on õ valmis teda võimaluste piires toetama s xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. otsiaalsesse võrgustikku kuuluvad

Õiguskuulekas käitumine vanglas, püsiv e töövõime olemasolu ja lähedaste toetus lukoht,

iseloomustavad positiivselt vad tema vangistus t tingimisi süüdimõistetut ning räägi es ennetähtaegse vabastamise poolt.

Tartu Vangla iseloomustuses on märgitud, et E.Y-d on 8-l korral kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri 15.03.2021 teatise kohaselt on E.Y-l käesoleval ajal ainult 2 kehtivat kriminaalkaristust. Tartu Maakohtu 29.03.2017 otsusega on E.Y-d karistatud

KarS § 424 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega (millest arvestati maha eelvangistuses viibitud 5 päeva). Otsus jõustus 19.06.2017 ning – E.Y kandis vanglas karistust 10.07.2017

5.07.2019. Käesoleval ajal kannab E.Y Tartu Vanglas Tartu Maakohtu 26.02.2020 otsusega mõistetud 7 kuu pikkust vangistust.

Eeltoodust E.Y on viimase 4 aasta jooksul muuhulgas kandnud pikaajalist nähtub, et vanglakaristust joobes juhtimise eest. K esoleval ajal kannab ta taaskord reaalset vangistust ä

ahistava jälitamise E.Y pärast 2 aasta pikkuse vangistuse ära eest. Seega pani kandmist toime uue kuriteo,

pikaajaline vangistuses viibimine ei mistõttu võib asuda seisukohale, et ka ole mõjutanud süüdimõistetut uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Tartu Maakohtu 26.02.2020 otsuse sisust hakkas E.Y ahistava jälitamisega tegelema vaid mõned kuud pärast vanglast vabanemist, s.o ta pani uue kuriteo toime ajavahemikus 25.09.2019 - 31.12.2019. oht, et E.Y

Järelikult esineb kohtu hinnangul ka käesolevalt väga suur võib jätka süütegude toimepanemist. ta vabaduses uute

4(5 ) E.Y kuritegelikku käitumist soodustab kindlasti alkoholi kuritarvitamine. Vangla iseloomustuse kohaselt alkoholi liigtarvitamist on E.Y-l esinenud aastaid. Et ta aeg-ajalt alkoholiga liialdab ja on ka kuriteod toime pannud alkoholijoobes, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Ka viimasel katseajal ei suutnud E.Y alkoholi tarvitamisest hoiduda. Tartu Maakohtu 23.09.2020 määruse sisust nähtuvalt tuvastati tal neljal korral alkoholi tarvitamise keelu rikkumine. Samuti ei hoidnud teda alkoholi tarvitamisest eemale alkoholi tarvitamise vastases raviprogrammis „Kainem ja tervem Eesti“ osalemine ning vabatahtlikult võetud kohustus anda alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks vereproove. Kuna E.Y-l on kalduvus alkoholi kuritarvitada, esineb kohtu arvates ka käesoleval ajal E.Y-l väga suur risk alkoholi liigtarvitamise jätkumiseks ning see asjaolu suurendab uute süütegude vabaduses toimepanemise ohtu märkimisväärselt. Kuna E.Y ei ole varasemal katseajal suutnud alkoholi tarvitamise keelust kinni pidada ka raviprogrammis osalemise ja vereproovide andmise kohustuse foonil, ei ole kohtul alust arvata, et pärast mõnekuulist vangistuses viibimist oleks süüdimõistetu suhtumine alkoholi tarvitamisse kardinaalselt muutunud.

Kohtu hinnangul ei ole seetõttu E.Y ennetähtaegne vanglast vabastamine õigustatud, kuna suure tõenäosusega hakkab kinnipeetav vabaduses uuesti alkoholi kuritarvitamise tõttu katseaja tingimusi rikkuma

– selliseks järelduseks annab eelkõige alust süüdimõistetu varasem käitu Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil nõusolekut asuda edaspidi mine. alkoholismivastasele ravile. Soov tegeleda alkoholiprobleemiga on kahtlemata kiiduväärt. Alkoholiravi on siis tulemuslik, kui inimene ise soovib enda alkoholi tarvitamise harjumusi muuta. E.Y varasemast aastatepikkusest käitumisest nähtuvalt kohus sellist muutust süüdimõistetu käitumises ei tähelda. E.Y on ka varem korduvalt lubanud enda alkoholiprobleemiga tegeleda, kuid see on jäänud tagajärjetuks. Suur uute süütegude toimepanemise oht ja katseaja tingimuste rikkumise oht välistab E.Y ennetähtaegse vabastamise.

Kaaludes E.Y vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (õiguskuulekas käitumine vanglas, ja töövõime lähedas kindla elukoha olemasolu ning te toetus) ja vastu rääkivaid asjaolusid (süüdimõistetu varasem elukäik isik ja ), ei kaalu kohtu arvates positiivsed asjaolud üles negatiivseid. lähedas Kindel elukoht ja te toetus olid E.Y-l olemas ka varem, kuid need ei takistanud temal kuriteo toimepanemist.

E.Y veidi . Arvestades E.Y on käesolevaks ajaks vangistusest ära kandnud üle 4 kuu kuritegelikku aktiivsust, , olemaks pole seni ära kantud karistusaeg kohtu arvates veel piisav veendunud, et vabaduses suudab E.Y uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. E.Y soov elada edaspidi on k , kuid kohus ei ole veendunud, et õiguskuulekalt ahtlemata kiiduväärt E.Y varem kriminaalkorras

karistatud isikuna on just nüüd teinud vajalikud järeldused. Tegemist ei ole esmakordselt vanglakaristust kandva isikuga. Karistusregistri teatisest nähtub ja E.Y ka kohtuistungil ise kinnitas, et ta on vangistuses olnud ka varem. Seega varasemalt vanglas viibimine ei ole täitnud E.Y puhul ühte karistuse eesmärkidest – ei ole mõjutanud teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Samuti ei ole E.Y suutnud katseajal vabaduses viibides täita alkoholi liigtarvitamise tõttu käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi.

Ka E.Y poolsete kuritegude toimepanemise alkoholi põhjuseks on eelkõige kuritarvitamine. Alkoholi E.Y-lt oodata ka edaspidi. sõltuvuse tõttu on sellist käitumist

Kohtu arvates on vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks E.Y positiivseid nihkeid oma kinnistada alkoholi kuritarvitamine ja mõtlemises ja käitumises ning mõistaks, et uute kuritegude toimepanemine kale eluviisile, ei aita kaasa vabaduses õiguskuule vaid väga suure tõenäosusega taaskord sillutab teed vanglasse.

5(5 )

Seega pole E.Y-d võimalik tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg