2-20-195/68 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. märts 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-195

Tsiviilasi

Aivar Laivi hagi AS-i SEB Pank, Tartu kohtutäituri Oksana

Kutšmei ja Indrek Mardo vastu enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. novembri 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aivar Laivi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

2. märts 2021

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant:

(hageja):

Aivar

Laiv

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Priit Lantin

Vastustajad (kostjad):

Kostja I: AS SEB Pank (registrikood 10004252)

Kostja II: Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei

Kostja III: Indrek Mardo (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 9. novembri 2020 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud kulud jätta Aivar Laivi kanda.

4. AS-l SEB Pank, Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmeil ja Indrek Mardol ringkonnakohtus

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Aivar Laiv (hageja) esitas hagi AS-i SEB Pank (kostja I), Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei

(kostja II) ja Indrek Mardo (kostja III) vastu, milles palus tunnistada kehtetuks 04.12.2019

lõppenud enampakkumise, nõuda kaasomandi osa välja ostja, kostja III, valdusest ning

parandada kinnisturaamatu kanne selliselt, et kustutada kinnistusraamatust kaasomandi osa

omanikuna kostja III ja kanda kaasomandi osa omanikuna sisse hageja. Hageja palus vajalikud

tahteavaldused asendada kohtuotsusega.

Kohtutäitur Oksana Kutšmei arestis täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX 03.04.2019 hagejale

kuulunud kaasomandi osa asukohaga X. Osa väärtuseks hindas täitur 2500 eurot. 11.04.2019

esitas hageja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, vaidlustades sh kinnisasjale määratud hinna.

Kohtutäitur taotles Tartu Maakohtult kinnistu hindamiseks eksperdi määramist. Kohus algatas

menetluse kinnisasja hindamiseks, määras eksperdiks A.A.. Ekspert hindas kinnistu

turuväärtuseks 2300 eurot.

Hageja leidis, et kohtutäituril puudus seaduslik alus muuta maakohtule esitatud ekspertiisiakti

alusel arestimisaktis märgitud hinda. Rikutud on enampakkumise läbiviimise korda, kuna rikuti

enampakkumise olulist tingimust, puudus hindamismenetluses määratud alghind (TMS § 82 lg

1) ning ekspertiisimenetlus hinna määramiseks ei ole veel lõppenud (tsiviilasi nr 2-19-5980).

2. Kostja I vaidles hagile vastu.

Hagejale kuulunud vara enampakkumisel ei ole enampakkumise olulisi tingimusi rikutud ja

esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata.

3. Kostja II vaidles hagile vastu.

16.04.2019 otsusega lükkas kohtutäitur edasi hageja esitatud kaebuse läbivaatamise kuni

eksperdiarvamuse saamiseni. 04.11.2019 otsusega rahuldas kohtutäitur hageja esitatud kaebuse

kaasomandi osale määratud hinna osas ning määras uueks hinnaks 2300 eurot.

TMS § 217 lõikest 6 tulenevalt puudub hagejal õigus tugineda ka sellele, et enampakkumine

kuulutati välja ennatlikult. Juhul, kui hageja leidis, et enampakkumise väljakuulutamine oli

ennatlik, siis tuli hagejal esitada kohtutäiturile vastavasisuline kaebus.

MAAKOHTU OTSUS

4. Tartu Maakohus jättis 9. novembri 2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Tulenevalt TMS § 223 lg-st 1 võib enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks,

kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus

tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.

Pooled vaidlevad selle üle, kas enampakkumise läbiviimisel oli välja selgitatud müüdava

kinnisasja alghind ja kas ekspertiisimenetlus on lõppenud.

TMS § 74 lg 1 järgi hinnatakse asi arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti. TMS § 74

lg 5 näeb ette, et kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu

hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist.

TMS § 82 lg 1 kohaselt on asja alghind enampakkumisel hindamise tulemusena saadud ja

arestimisakti märgitud hind. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt kohtutäituril on õigus muuta

alghinda pärast enampakkumise kuulutuse ilmumist esitatud õiguste avaldamise ja põhistamise

alusel, kui arestimisaktis märgitud hind ilmselt erineb turuhinnast.

Kohtule esitatud kinnisasja arestimiseaktist 03.04.2019 nähtub, et kohtutäitur arestis

03.04.2019 avaldajale kuuluva ½ kaasomandi osa, määrates selle hinnaks 2500 eurot. Kuna

hageja vaidlustas kohtutäituri poolt määratud alghinna, siis oli kohtutäituril tulenevalt TMS

§ 82 lg-st 2 õigus muuta alghinda pärast eksperdi arvamuse saamist (I kd, tl 124-152).

Hageja kaebus kohtutäituri 04.11.2019 otsuse peale, millega tühistati kinnisasjale määratud

alghind 2500 eurot ja määrati uus hind 2300 eurot, jäeti Tartu Maakohtu määrusega

rahuldamata ning määrus jõustus 31.08.2020 Riigikohtu määrusega.

Maakohus ei nõustunud avaldaja seisukohaga selles osas, et tsiviilasjas nr 2-19-5980 määratud

eksperdi määratud müüdava vara väärtus pidi veel olema täiendavalt tsiviilasjas nr 2-19-5980

määrusega kinnitud. TMS § 74 lg 8 alusel algatatud arestitud asja hinna määramise menetlus

lõpeb kohtu poolt ekspertiisi määramisega ja on kohtu poolt menetlust lõpetav lahend TsMS

§ 478 lg 1 tähenduses. Hageja väited ekspertiisimenetluse kestvuse kohta ei ole asjakohased.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

Maakohus eksis, kui leidis, et enampakkumise läbiviimise tingimusi ei rikutud oluliselt.

Kohtu tegevuse tõttu ei olnud hagejal võimalik rakendada menetlusõigusi, sh esitada taotlusi ja

tõendeid, kohus lõpetas eelmenetluse hageja teadmata ning viis läbi kohtuistungi vaatamata

hageja taotlustele. Kohus rikkus TsMS § 5 lg-t 1, mille järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Kohtutäitur korraldas enampakkumise ja müüs enampakkumisel hageja vara olukorras, kus

müüdava kinnisasja alghind oli selgitamata ja ekspertiisimenetlus ei olnud lõppenud.

Ekspertiisimenetlus lõppes 20.11.2020, kui Tartu Maakohus koostas tsiviilasjas 2-19-5980

menetlust lõpetava määruse.

6. Kostja II vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja leidis, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja

põhjendatud, mistõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kostja II märkis, et menetlus

tsiviilasjas nr 2-19-5980 on lõppenud.

7. Kostja I vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kostja I märkis, et menetlus tsiviilasjas

nr 2-20-4920 jätkub. Seega ei ole võimalik rääkida sellest, et sundtäitmine täiteasjas nr

XXX/XXXX/XXXX on lubamatuks tunnistatud.

8. Kostja III ei esitanud vastust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Vaidlustatud otsus tuleb TsMS

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

10. Maakohus jättis hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata põhjusel, et

enampakkumise olulisi tingimusi ei rikutud. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse

hageja. Apellatsioonkaebuses tugines hageja kahele põhiväitele, esiteks: maakohus rikkus

menetlusnorme, millega takistas hagejal esitada taotlusi ja tõendeid; teiseks: enampakkumise

toimumise ajal ei olnud asjale hinda määratud, kuna teises kohtuasjas ei olnud lõplikku lahendit

hinnamääramise asjas tehtud.

11. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et maakohus rikkus hageja taotluse rahuldamata

jätmisega menetlusnorme, märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja väitel sai ta 07.10.2020

kätte maakohtu 17.09.2020 määruse, millega kohus andis menetlusosalistele täiendavate

seisukohtade ja tõendite esitamiseks tähtaja 28.09.2020 ja määras kohtuistungi ajaks

12.10.2020. Maakohus ei rahuldanud hageja taotlust tähtaja pikendamiseks ja kohtuistungi

edasilükkamiseks põhjusel, et eelmenetlus oli lõppenud.

TsMS §-st 652 tuleneb, et kui maakohus rikkus menetlusnorme, mille tõttu hageja ei saanud

menetlusõigusi kasutada, siis on hagejal õigus ja kohustus esitada uued asjaolud ja tõendid

apellatsioonkaebuses. Hageja lisas apellatsioonkaebusele ühe uue dokumendi - Tartu Maakohtu

20.11.2020 määruse tsiviilasjas 2-19-5980. Apellatsioonkaebuse põhjendustest ei selgu, kuidas

väidetavad maakohtu minetused võisid mõjutada kohtu lõppjäreldusi.

Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebusele lisatud kohtulahend on tehtud pärast

maakohtu otsust, seega ei saanud hageja taotleda sel põhjusel tähtaja pikendamist. Teisi taotlusi

ega uusi tõendeid hageja ringkonnakohtule esitada ei soovinud, seega ei anna hageja poolt

väidetav maakohtu poolne menetlusnormide rikkumine alust maakohtu otsuse tühistamiseks

ega muutmiseks.

12. Hageja väide, et kohtutäitur ei saanud enampakkumist läbi viia, kuna eksperdi määratud

hinna osas ei olnud kohtumenetlus lõppenud, ei ole käesolevas asjas õige.

Ringkonnakohus märgib, et enampakkumise olulisi tingimusi seaduses loetletud ei ole. Hageja

hinnangul tulenevad olulised rikkumised sellest, kuidas kohtutäitur määras kinnisasjale hinna

ning müüs selle. Maakohus analüüsis hageja poolt esitatud asjaolusid ning ei leidnud rikkumisi,

mis tooks TMS § 223 lg 1 alusel kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Maakohus leidis põhjendatult, et jõustunud

kohtulahendiga oli lõppenud kohtutäituri otsuse vaidlustamine hinna määramise osas, ning

selles leidsid kohtud, et kohtutäitur oli õigustatud hinda muutma varem määratud hinnangut

eksperdi määratud hinda arvestades.

TMS § 74 lg 5 (kehtib TMS § 137 kohaselt ka kinnisasja müümisel) sätestab põhimõtte, mille

kohaselt lähtub kohtutäitur asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades mh asja

koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Hageja vaidlustas hinna

ning kohtutäitur esitas maakohtule TMS § 74 lg 8 järgi taotluse eksperdi määramiseks (tsiviilasi

nr 2-19-5980). Kaebusega kohtutäituri tegevusele on kohtud tuvastanud, et kinnisasjade

hindamine on toimunud kooskõlas seadusega (tsiviilasi 2-19-1747; I kd lk 159).

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et vastavalt varasematele jõustunud

kohtulahenditele ei rikkunud kohtutäitur asjade hindamisel TMS §-s 74 sätestatud reegleid, mis

tooksid TMS § 223 lg 1 alusel kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Hageja ei ole

kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 tõendanud, et ½ mõttelise osa Madise kinnistu turuväärtus oleks

olnud suurem.

13. Ringkonnakohus märgib, et võlgnik on täitemenetluses osalenud ja saanud oma õigusi

aktiivselt kaitsta. Kohtud on kontrollinud kohtutäituri erinevate toimingute seaduslikkust ning

leidnud, et täitemenetluse läbiviimine on olnud õiguspärane. See, et kinnisasi pandi

enampakkumisele eksperdi poolt määratud hinnaga, oli tingitud võlgniku kaebuste

menetlemisest ning selles osas ei saa teha etteheiteid kohtutäiturile.

Kohtutäitur sai lähtuda TMS § 82 lg-st 1, mille kohaselt asja alghind enampakkumisel on

hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind. Miski ei viita esitatud asjaoludest

ka sellele, et oleks esinenud TMS § 82 lg-s 2 sätestatud alus alghinna muutmiseks.

14. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1

alusel hageja kanda. Kostjad ei ole apellatsioonkaebuse menetlemisega seonduvate kulude

kohta menetluskulude nimekirja esitanud ning kostjad I ja II kinnitasid ringkonnakohtu istungil,

et nendel kulud puuduvad. Sellest tulenevalt puudub vajadus menetluskulude rahalist suurust

kindlaks määrata.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi