2-20-10674/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

15. märts 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-10674

Kohtuasi

XX hagi OÜ Bone Finance, Tallinna kohtutäitur

Mati Kadaku ja CC vastu enampakkumine

kehtetuks

tunnistamiseks

täiteasjas

nr

008/2014/1881

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. augusti 2020. a määrus

(menetlusse võtmisest keeldumine ja hagi tagamise

tühistamine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Hageja XX (isikukood 44301200354)

Kostja

OÜ

Bone

Finance

(registrikood

12032100), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Martin Tälli

Kostja Tallinna kohtutäitur Mati Kadak, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann

Kostja

CC

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaadid

Heili

Püümann ja Arsi Pavelts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28. augusti 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-10674

ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada XX määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 23. juulil 2020 Harju Maakohtule hagi OÜ Bone Finance (kostja I),

Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku (kostja II) ja CC (kostja III) vastu enampakkumise

kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2014/1881.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kinnistule (registriosa nr XXXXXXXX) asukohaga XXX

(kinnistu), seatud hüpoteek kostja I kasuks. Hüpoteegiga on tagatud kostja I ja WW (võlgnik)

vahel 16. märtsil 2012 sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused. Võlgnik ei täitnud

laenulepingut ning seetõttu algatati võla tasumiseks 2014. aastal täitemenetlus täiteasjas nr

008/2014/1881. Hagejale hüpoteegipidajana ei ole teada nõude suurus ja sisu. 3. märtsil 2015

kuulutati välja võlgniku pankrot. Hageja hinnangul oleks täitemenetlus pidanud

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 kohaselt pankroti väljakuulutamisega lõppema. Kostja

I esitas pankrotihaldurile nõudeavalduse pankrotiseaduse (PankrS) § 94 alusel. PankrS § 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud

pankrotimenetluses rahuldamata, on kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata

jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. Pankrotimenetluse lõpetamise

määruse kohaselt oli kostja nõue võlgniku vastu 164 634 eurot 34 senti.

Kohtutäitur jätkas kinnistu enampakkumist ajavahemikus 8. juuli 2020 kell 10.00 kuni 15.

juuli 2020 kell 10.00. Enampakkumise alghinnaks oli 105 000 eurot. Hageja sai

enampakkumisest teada 6. juulil 2020. Kohtutäitur on oluliselt rikkunud seadust, sest võlgniku

pankroti väljakuulutamisega lõppenud täitemenetlust ei saa uuendada. Kohtutäitur oleks

pidanud alustama uut täitemenetlust, võttes aluseks pankrotimenetluse lõpetamise määruse.

Kostja III omandas kinnistu enampakkumisel. Hageja soovib enampakkumise kehtetuks

tunnistamist. TMS § 223 lg 1 alusel võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks 30 päeva jooksul enampakkumise akti

kättetoimetamisest, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta või kui

enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi

tingimusi. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise alused on olemas. Kohtutäitur ei täitnud

täitetoimingust menetlusosalistele teatamise kohustust ning juba see on aluseks

enampakkumise kehtetuks tunnistamisele. Tegemist on enampakkumise tingimuste olulise

rikkumisega. Kehtetuks tunnistatud enampakkumisel müüdud asja omandiõigus ei lähe

omandajale üle.

2. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise taotluse. Hageja palus hagi tagamiseks seada

hageja kinnistule kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge kuni praeguses asjas

kohtulahendi jõustumiseni ning keelata kostjatel toimingute tegemine, mis on suunatud uue

omaniku kinnistusraamatusse kandmisele. Juhul, kui hagi tagamise ajaks on uus omanik

(kostja III) kinnistusraamatusse kantud, seada kohtuotsuse jõustumiseni kinnisasjale kohtulik

hüpoteek.

3. 24. juuli 2020. a määrusega rahuldas maakohus hagi tagamise taotluse osaliselt ning seadis

hagi tagamise abinõuna hagejale kuuluvale kinnistule hageja kasuks käsutamise keelumärke.

4. 26. juulil 2020 esitas hageja taotluse täiendavate hagi tagamise abinõude kohaldamiseks.

Taotluse kohaselt teatati hagejale, et 24. juuli 2020. a kohtumäärus saabus kinnistusraamatu

pidajale hiljem kui kohtutäituri avaldus ja enampakkumise akt, mistõttu saab keelumärge

kohtutäituri avaldusest hilisema järjekoha.

5. 20. juuli 2020. a enampakkumise akti alusel kanti 30. juulil 2020 kinnistu uue omanikuna

kinnistusraamatusse kostja III.

6. Hageja esitas 31. juulil 2020 uue hagi tagamise taotluse, milles palus seada tema kasuks

nüüd kostjale III kuuluvale kinnisasjale käsutamise keelumärge. Maakohus rahuldas 3. augusti

2020. a. määrusega hageja taotluse ning seadis kinnistule käsutamise keelumärke hageja

kasuks.

7. 18. augustil 2020 esitas kostja III maakohtu hagi tagamise määruse peale määruskaebuse.

19. augustil 2020 esitas kostja II hagi tagamise määruse peale määruskaebuse. Kostjad leidsid,

et hageja on esitanud perspektiivitu hagi ning seetõttu tuleb hagi tagamise abinõu tühistada.

Hageja vaidles määruskaebustele vastu.

MAAKOHTU MÄÄRUS

8. Harju Maakohus keeldus 28. augusti 2020. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ning

rahuldas kostja I 19. augustil 2020 ja kostja III 18. augustil 2020 maakohtu 3. augusti 2020. a

hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse. Maakohus tühistas 24. juuli 2020. a

määrusega ja 3. augusti 2020. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud (käsutamise

keelumärked hageja kasuks). Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

8.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda, sest

hagiga ei ole võimalik hageja taotletud eesmärki saavutada. Hageja on tuginenud hagis sellele,

et täitemenetlus on alusetu ja lubamatu (WW pankroti väljakuulutamisega oleks pidanud

täitemenetlus lõppema, täitemenetluse aluseks olev põhisumma ei ole selge, hageja ei ole

saanud nõudearvestust, sundtäitmine on lubamatuks tunnistatav, kuna hagejal on kostja I vastu

tasaarvestatav nõue). Hageja tõi esile, et ei ole kinnisasja arestimise akti kätte saanud ning

vara on müüdud liiga madala hinnaga, millega on hagejale põhjustatud kahju. Ükski neist

asjaoludest ei ole enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks. Vara hinna vaidlustamisel

tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg-s 7 sätestatust. Arestimise tühiseks

tunnistamise aluseid (TMS § 55) ei ole hageja välja toonud.

Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud on suunatud täitemenetluse lõpetamisele, mille

kohta on hagi esitatud ka Tartu Maakohtule (tsiviilasi nr 2-20-9975), kuid mille menetlusse

võtmise eelduseks on varem samade asjade läbi vaatamata jätmise tõttu hageja poolt

vastaspoole menetluskulude kandmine. Kui võlgnik soovib juba käimasoleva sundtäitmise

lõpetamist, peab täitemenetlus selle lõpetamiseks olema TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt

lubamatuks tunnistatud. See on võimalik üksnes TMS § 221 lg-s 1 nimetatud hagi rahuldamise

teel. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine on kohtutäiturile täitemenetluse

lõpetamise aluseks (TMS § 48 p 4). Kuna hageja nõue on suunatud täitemenetluse

lõpetamisele, mitte enampakkumise akti kehtetuks tunnistamisele ning hageja on sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi Tartu maakohtule juba esitanud, siis tuleb hagi menetlusse

võtmisest keelduda. Hageja ei ole toonud esile ühtegi TMS §-s 223 sätestatud alust

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

8.2. Maakohus rahuldas kostja I ja III maakohtu 3. augusti 2020. a hagi tagamise määruse

peale esitatud määruskaebused ning tühistas 3. augusti 2020. a hagi tagamise määruse, millega

seati hageja kasuks käsutamise keelumärge kinnistule (registriosa nr XXXXXXXX), sest

hageja hagi on perspektiivitu. Maakohus tühistas TsMS § 386 lg 2 alusel 24. juuli 2020.

määrusega seatud hagi tagamise abinõud.

8.3. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda ning määras, et

määrab need kindlaks eraldi määrusega mõistliku aja jooksul pärast praeguse määruse

jõustumist (TsMS § 177 lg 2).

MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK

9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 28. augusti 2020. a määruse

tervikuna tühistada ning saata asi maakohtule enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja palus peatada maakohtu määruse täitmise hagi

tagamise tühistamise osas ning jätta kostjate määruskaebused hagi tagamise määrustele

rahuldamata ja hagi tagamised tühistamata.

Maakohus jättis määruse tegemisel tähelepanuta 23. juulil 2020 esitatud hagiavalduse punktid

10–12, mis sisaldavad aluseid enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ning viiteid

Riigikohtu lahenditele. Hageja tõi viidatud punktides esile, et kuna kohtutäitur ei teatanud

täitetoimingust hagejale, siis on see piisav alus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

Maakohus ei saa asja menetlusse võtmisel anda hagile sisulist hinnangut.

Maakohus on ekslikult leidnud, et hagi esitamine TMS § 221 lg 1 alusel välistab hagi esitamise

TMS § 223 lg 1 alusel.

Maakohus tühistas oma algatusel TsMS § 386 lg 2 alusel 28. augusti 2020. a määrusega 24.

juuli 2020. a hagi tagamise määruse, mida keegi pole vaidlustanud. Maakohus rikkus sellega

TsMS § 386 lg-t 2, sest viidatud alusel võib kohus hagi tagamise tühistada poole taotlusel.

Oma algatusel ei saanud maakohus sellel alusel hagi tagamist tühistada.

Maakohus kohaldas hagi tagamisega keelumärke seadmisel menetlusõiguse norme õigesti.

Kuna praeguse hagi esemeks on tunnistada täitemenetluses toimunud enampakkumine

kehtetuks, peab selle tulemusena olema tagatud ka hageja õigustatud ootus mitte lubada oma

varalisele õigusele kahju tekkimist või teha vara tagasivõitmine raskemaks. Enampakkumise

kehtetuks tunnistamisel kaotab asja omandaja omandamise õigusliku aluse tagasiulatuvalt.

Kehtetuks tunnistatud enampakkumisel müüdud asja omandiõigus ei lähe üle. Seega on hagi

tagamine hageja õiguste kaitseks põhjendatud.

10. Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid selle rahuldamata jätta.

11. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 28. augusti 2020. a määrus tuleb TsMS § 667

lg 2 alusel tühistada ning asi saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebus rahuldatakse.

13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selles osas, et sundtäitmise kehtetuks

tunnistamise alustele tuginedes tuli hagi menetlusse võtmisest keelduda. Kuid

ringkonnakohus ei nõustu hagi menetlusse võtmisest keeldumisega neil asjaoludel, mille

kohaselt hageja väitis, et talle ei ole arestimisakti kätte toimetatud.

14. TMS § 223 lg 1 kohaselt enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul

võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks,

kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus

tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. TMS § 10 lg 1

kohaselt peab kohtutäitur toimetama täitemenetluse osalistele kätte arestimisakti ja

enampakkumise akti. TMS § 55 kohaselt on arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke

tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1)

vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud

täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud

tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Kohtupraktikas on

selgitatud, et juhul, kui võlgnik ei ole kätte saanud arestimisakti, võib tegu olla arestimise

tühisuse alustega (TMS § 55), mis toob TMS § 223 lg 1 alusel kaasa enampakkumise

kehtetuks tunnistamise (Riigikohtu 28. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p

13).

14.1. Hageja on hagis esile toonud, et „kohtutäitur pidi koostama täiteasjas 008/2014/1881

kinnisasja arestimise akti, kuid hageja pole kinnisasja arestimise akti seni kätte saanud“. Seega

võib olla alus praeguses asjas enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui kohus tuvastab

menetluses, et arestimine oli tühine või rikuti muid enampakkumise olulisi tingimusi.

14.2. Nendele asjaoludele ei saa kohus hinnangut anda hagi menetlusse võtmise staadiumis.

Kui maakohus leidis, et hageja ei ole arestimise aluseid piisaval määral hagis esile toonud,

tuli anda hagejale võimalus hagi selles osas täpsustada. Riigikohus on selgitanud, et kui hageja

pöördub kohtusse probleemiga, mis väärib kohtulikku kaitset, ja kui hagis esinevad

menetlemist või hagi rahuldamist takistavad puudused, mis on kõrvaldatavad, tuleb kohtul

enda ette toodud probleemi analüüsimise järel selgitada, mida on nende puuduste

kõrvaldamiseks vaja teha (vt Riigikohtu 7. oktoobri 2020. a määrus kohtuasjas nr 2-19-16249,

p 16).

15. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse tervikuna, siis tuleb maakohtul asja

menetlusse otsustamise järel lahendada uuesti ka kostja I ja kostja III esitatud

määruskaebused.

16. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et praeguses asjas on kohane hagi tagamise abinõu

vastuväite kandmine kinnistusraamatusse. Asjaõigusseaduse § 63 lg 1 p 2 kohaselt võib

kinnistusraamatusse kanda märke kinnistusraamatu ebaõige kande muutmise või kustutamise

nõude (§ 65) tagamiseks (vastuväide).

Hageja ei ole enam kinnisasja omanik, kuna kostja III omandas kinnisasja enampakkumise

teel. Juhul, kui praeguses menetluses selgub, et enampakkumine on kehtetu, aitab hageja

kasuks kinnistusraamatusse kantud vastuväide tagada hageja ebaõige kande kustutamise nõuet

(vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 2-17-3903, p 14, neljas lõik).

Menetluskulud

17. Et praegune määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese

lause tähenduses, ei ole menetluskulude jaotuse märkimine määruses vajalik.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv