3-20-1100/73 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. märts 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1100

Haldusasi

HS, AT, RL, TT, LV, OR, KT, DV, AK, CK, EV, KP,

KE, MS, KS, MP, AH, EŠ, JL, HH, KH, IK, AZ ja TM

kaebus Harku Vallavolikogu 25.04.2019 määruse nr 8 §

1 lg 2 p 2, § 2, § 3 lg 2; Harku Vallavolikogu 30.03.2020

määruse nr 6 § 1 p 1 ja kaebajate suhtes koostatud

teadete tühistamiseks, millega määrati alates 01.09.2020

kaebajate õppetegevuse asukohaks Meriküla Spordi- ja

Õppekeskuse

hoone

ning

Harku

Vallavolikogu

kohustamiseks avada III kooliaste Muraste Kooli

ruumides või III kooliastme õppetegevuse asukoha üle

uuesti otsustama

Menetlusosalised

Kaebajad – HS, AT, RL, TT, LV, OR, KT, DV, AK, CK,

EV, KP, KE, MS, KS, MP, AH, EŠ, JL, HH, KH, IK,

AZ, TM; esindajad v.adv Martin Triipan ja v.adv

Kaisa Laidvee

Vastustaja – Harku vald, esindajad v.adv Villy Lopman

ja adv Karmen Kaplinski

Kaasatud haldusorgan – Transpordiamet (varem

Maanteeamet), esindaja Ege Stiina Järvmägi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17. septembri 2020. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Harku valla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

8. märtsi 2021. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harku valla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.

septembri 2020. a otsus haldusasjas nr 3-20-1100 muutmata.

2. Mõista Harku vallalt kaebajate kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud 3440

(kolm tuhat nelisada nelikümmend) eurot. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-20-1100

2(18)

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.04.2021, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku Vallavolikogu kohustas 28.02.2019 otsusega nr 22 Harku Vallavalitsust avama

Muraste-Suurupi piirkonnas 2019/2020. õppeaastast põhikooli klasse (7.–9. klassini, põhikooli

III aste) lähtuvalt õpilaste arvust.

2. Harku Vallavolikogu 25.04.2019 määrusega nr 8 (määrus nr 8) täiendati Tabasalu

Ühisgümnaasiumi (TÜG) põhimäärust pädevusega tegutseda põhikooli III kooliastmes lisaks

Tabasalule veel Muraste Koolis kuni 31.08.2020 ja Meriküla Spordi- ja Õppekeskuses

(Meriküla) alates 01.09.2020. TÜG ja Muraste Kooli koostöös alustas 2019/2020. õppeaastal

Muraste Koolis üks TÜG 7. klass.

3. Harku Vallavolikogu andis 30.05.2019 otsusega nr 47 Harku Vallavalitsusele ülesande

Harku valla haridusvõrgu arengukava koostamiseks a-ni 2024. Harku Vallavalitsuse 23.07.2019

korraldusega nr 30 moodustati arengukava juhtrühm, mis koosnes volikogus esindatud

erinevate erakondade ja juhtivatest vallavalitsuse liikmetest. Arengukava koostamisega tegeles

vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond, kes lähtus ühe alusdokumendina Cumulus

Consulting OÜ 2018. a septembris koostatud Harku valla koolivõrgu eksperthinnangust.

Arengukava juhtrühma 02.12.2019 koosolekul otsustati välja selgitada võimalik sobivaim

lahendus Muraste Kooli laienemise osas. Arutluse all oli neli valikut: juurdeehitus,

konteinerklassid, kahes vahetuses õppetegevus ning õppetegevus Merikülas. Juhtrühm otsustas,

et põhikooli III kooliastme õppetegevus toimub alates 01.09.2020 Merikülas. Vallavalitsus

teavitas sellest 10.12.2019 kirjaga Muraste Kooli direktorit ja õpetajaid ning palus edastada kiri

Muraste Koolis õppivate laste vanematele.

4. Muraste Kooli hoolekogu tegi 13.12.2019 avaliku pöördumise volikogule ja

vallavalitsusele, milles leidis, et nii lapsevanemad, õpilased kui ka koolipere toetavad Muraste

Kooli laiendamist senises asukohas. Probleemidena toodi välja, et laste koolitee muutub

eluohtlikuks, Meriküla ei ole mõeldud põhikooliks, õpetajate jooksmine kahe kooli vahel

kahjustab õppekvaliteeti, Meriküla ei ole rahaliselt mõistlik lahendus, valla otsus ei arvesta

nendega, kes koolis käivad – õpetajate, laste ja lapsevanematega.

3-20-1100

3(18)

5. Muraste Kooli hoolekogu laiendatud koosolek volikogu ja vallavalitsuse liikmete osavõtul

toimus 16.01.2020, mille käigus selgitas volikogu esimees, et lõplikku otsust Meriküla kasuks

ei ole langetatud.

6. Muraste Kooli direktor esitas 15.03.2020 vallavolikogule arvamuse, milles tõi välja, et

Merikülla kolimise vastu on 36 õpetajat. Õpetajad leiavad, et III kooliastmes parima hariduse

pakkumiseks on kõige olulisem säilitada ja edasi arendada senist organisatsiooni senises

asukohas ning mitte killustada olemasolevat hästitoimivat meeskonda ning õpilaskonda kahe

erineva asukoha vahel. Arvamuses pakuti välja alternatiivne lahendus 2020/2021. õppeaastaks:

1) Muraste Kooli raamatukogu ja kogukonnakeskuse ruumid kohandada klassiruumideks

(Muraste külaseltsiga on lahendus läbi räägitud ja nõusolek saadud). Lisaks on võimalus

kasutada osaliselt klassidena praegust tantsuklassi, mida liigendatakse teisaldatava

vaheseinaga; 2) kaks I korruse orvandit kohaldada ümber keelerühma klassiks; 3)

üldkasutatavaid pindasid (garderoob, söökla, spordisaal) ei ole vaja 2020/2021. õppeaastal

ümber ehitada. Selle lahenduse puhul väheneb ühe õpilase jaoks kasutatav pind 10,8 m2-lt 8,9

m2-le. Arvamuses paluti vallal enne 2019/2020. õppeaasta lõppu koostöös kooliga välja töötada

kahe stsenaariumi (Muraste Kooli juurdeehitus ja osaline Meriküla kasutuselevõtt) analüüs,

arvestades tegelikke vajadusi, mis ühe või teise stsenaariumi rakendamiseks on vaja teostada

ning seejärel koostöös leida sobivaim variant õppetöö alustamiseks 2021/2022. õppeaastal.

Arvamuse järeldusena ei ole Muraste Kooli õpetajad ja hoolekogu liikmed nõus Muraste Kooli

põhimääruse muudatusega, millega lisanduks teine tegevuskoha aadress Tilgu tee 53, Meriküla.

7. Harku Vallavolikogu muutis 30.03.2020 määrusega nr 6 Muraste Kooli põhimäärust

selliselt, et kooli asukohaks on ka Tilgu tee 53, Meriküla alates 01.09.2021.

8. Muraste kooli õpetajad esitasid 02.04.2020 vallavalitsusele alternatiivse lahenduse

2020/2021. õppeaastaks, mille sisu kattub Muraste kooli direktori 15.03.2020 ettepanekutega.

Lahenduse osas märgitakse, et COVID-19 haiguse levikust põhjustatud kriisiolukorras on see

kulutõhusaim lahendus. Vallavalitsus ei pea investeerima täiendavalt 70 000 eurot

bussitranspordi korraldamiseks Muraste Kooli ja Meriküla vahel ning ca 20 000 eurot õpetajate

motiveerimispaketi peale. Samuti ei pea investeerima Meriküla õppekompleksi kooli jaoks

sobivaks kohandamisse ning teistesse väga suurt investeeringut nõudvatesse projektidesse nagu

bussitaskute ehitamine ja lifti rajamine.

9. TÜG saatis 15.05.2020 kaebajatele teated selle kohta, et nad on vastu võetud TÜG-i,

õppetegevus hakkab toimuma Merikülas ning valla poolt on õpilastele tagatud koolibussi

kasutamine Merikülasse jõudmiseks.

10. Harku Vallavalitsus saatis 22.05.2020 vastuse Muraste Kooli hoolekogu kollektiivsele

pöördumisele seoses arengukavaga. Vastuse kohaselt otsustas juhtrühm jääda endiselt

seisukohale, et III kooliaste jätkab tegevust 2020. a sügisest Merikülas TÜG koolitusloa alt.

Arengukava on koostatud 2024. a-ni ja kuni selle ajani ei nähta ette võimalust täiendavateks

investeeringuteks hariduse taristusse Muraste Koolis. Juhtrühm ei nõustunud ettepanekuga

kustutada arengukavast lõik, mis puudutab õppetegevuse eeldusi Merikülas. Merikülale

ligipääsu tagamine on vajalik kõikidele elanikele Muraste-Suurupi piirkonnas.

11. Harku Vallavolikogu kehtestas 29.06.2020 määrusega nr 8 arengukava, mille lk 24 näeb ette

tegevused õppe korraldamiseks Merikülas.

12. HS, AT, RL, TT, LV, OR, KT, DV, AK, CK, EV, KP, KE, MS, KS, MP, AH, EŠ, JL,

HH, KH, IK, AZ ja TM (kaebajad) esitasid 05.06.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse

(täpsustatud 02.07.2020), milles palusid tühistada Harku Vallavolikogu 25.04.2019 määruse nr

8 § 1 lg 2 p 2, § 2, § 3 lg 2, Harku Vallavolikogu 30.03.2020 määruse nr 6 § 1 p 1 ja kaebajatele

3-20-1100

4(18)

koostatud teated, millega määrati alates 01.09.2020 kaebajate õppetegevuse asukohaks

Meriküla; kohustada Harku Vallavolikogu tegema otsus, millega avatakse 2020/2021.

õppeaastal III kooliastme klassid Muraste Koolis või alternatiivselt kohustada Harku

Vallavolikogu kaebajate III kooliastme paiknemise küsimust uuesti otsustama.

Kaebajate suhtes tehtud üksikotsustes (teadetes) ei esitatud põhjendusi, miks III kooliaste

avatakse Merikülas. Selliseid põhjendusi ei ole esitatud ka muudes kaebajaid puudutavates

otsustes. III kooliastme avamine Merikülas on meelevaldne ja kaalutlusvigadega, kuna ei ole

arvestatud oluliste asjaoludega, sh Muraste Kooli esitatud arvamusega. Sellega on rikutud

ärakuulamisõigust.

Vastustaja ei ole arvestanud Maanteeameti kui liiklusohutuse alal pädeva asutuse ega Haridus-

ja Teadusministeeriumi (HTM) seisukohtadega. Sellise põhimõttelise otsuse saaks teha

hariduse arengukava järgselt, kus kaalutakse põhjalikult valla haridusalaseid eesmärke ja suundi

tervikuna. Arengukava koostamise protsess oli kaebuse esitamise seisuga pooleli. Arengukava

koostamise käigus on vastustajale esitatud hulgaliselt seisukohti ja arvamusi, mis ei toeta III

kooliastme õppetegevust Merikülas. Arengukava tööversioonist ja vastustaja otsustest nähtuvalt

ei ole neid seisukohti arvesse võetud. Ka arengukava tööversioonist ei ole võimalik leida

põhjendusi või kaalutlusi, miks III kooliaste määrati Merikülasse.

Vastustaja ei ole arvestanud Merikülale juurdepääsu puudustega. Tilgu tee on väga kitsas,

kurviline ja kehva nähtavusega, kuna ei ole valgustatud. Kitsamates kohtades on tee laius vaid

4 m, tee ääres puuduvad teepeenrad. Puudub kergliiklustee. Olukorra muudab keerulisemaks

kompleksi asukoht – põhjast piirneb territoorium merega ning ida-, lõuna- ja lääneosa on

ümbritsetud riikliku tähtsusega Muraste looduskaitseala sihtkaitsevööndiga. Selline paiknemine

seab olulised piirangud territooriumile läbipääsutee rajamiseks.

Asjaolu, et Tilgu tee on sobimatu koolihoonele juurdepääsuks, kinnitab vastustaja soov rajada

teele möödasõidukohad. Maanteeamet kinnitas 03.03.2020 kirjas vastustajale, et Tilgu tee ei

vastaks ka möödasõidutaskutega lahenduse puhul nõuetele. Maanteeamet kinnitas oma

seisukohta 07.05.2020 kirjas, tuues küll välja, et on kokku lepitud Tilgu teele eskiislahenduse

koostamises, kuid hetkel nõuetekohast lahendust ei ole. Tilgu tee sobimatust kinnitas Tallinna

Tehnikakõrgkooli transpordi- ja liikluskorralduse õppekava juht kui ekspert. Lisaks andis Tilgu

tee kohta arvamuse Muraste vabatahtliku päästekomando eestvedaja ja MTÜ Harjumaa

Päästeselts juhatuse liige. Meriküla juurdepääsu problemaatilisuse tõi välja toonane

siseminister, kui arutleti politsei- ja piirivalvekolledži tegevuskoha üle. Asukohta ja

juurdepääsu peeti sobimatuks ka täiskasvanutele. Arvestades suureneva liikluskoormusega ning

asjaoluga, et tegemist on tupikteega, muudab see liikluse veelgi ohtlikumaks.

Vastustaja näeb juurdepääsu probleemi lahendusena koolibussi kasutusele võtmist, kuid ei ole

hinnanud selle lahenduse ohutust. Seda seisukohta on väljendanud mitmed bussijuhid, kes on

antud teel bussiga liigelnud. Lisaks koolibussile ja autole on oluline tagada juurdepääsu

võimalus jalgsi ja jalgrattaga. Kuna Tilgu tee ääres ei ole kõnniteed ega kergliiklusteed ning tee

ei ole valgustatud, siis on Tilgu tee kaudu Merikülasse jalgsi liikumine eluohtlik. Koolibussi

pakkumisel on vastustaja jätnud hindamata koolitee pikkuse, mis on toonud kaasa PGS § 7 lg 3

rikkumise ja on oluline kaalutlusviga. Kaebajate poolt koostatud tabelist nähtub, et kõige

parema stsenaariumi korral kulub vähemalt 21% õpilastest kooli jõudmiseks 60 või rohkem

minutit. Koolist koju jõudmisel on olukord aga laste jaoks veelgi halvem, kuivõrd halvemal

juhul kulub umbes 50% lastest koolist koju jõudmiseks üle 60 minuti, sealjuures kõige pikem

tee koolist koju kestab 1 tund ja 41 minutit.

Alternatiivseks ligipääsuks Merikülale on vaateplatvormi trepp, mis ehitati algselt

kommunaaltorustiku tehnilise hooldustrepina. Trepp ei ole liikumiseks ohutu, kuna tegemist

3-20-1100

5(18)

on lahtise trepiga ning sõltuvalt ilmastikuoludest võib see olla libe. Raskete koolikottidega

liikumiseks ei ole selline trepp lastele ohutu ega mõistlik. Tuule mõjul või mitme inimese poolt

üheaegsel kasutamisel trepp kõigub ja on ebastabiilne, suurendades veelgi ohtu trepil kukkuda.

Trepile ei ole väljastatud kasutusluba. Ehitisregistris on tehnorajatis märkega “ehitamisel”.

Vastustaja on ka ise pidanud juurdepääse koolile, sh eelviidatud treppi ohtlikuks ning soovinud

Merikülale ligipääsuks rajada uusi juurdepääse, mis ei ole aga looduskaitseala piirangute tõttu

võimalik. Nii Keskkonnaamet kui ka Keskkonnaministeerium selgitasid vastustajale, et uute

juurdepääsude ehitamine looduskaitsealale ei ole lubatav.

Kuigi vastustajal on haridusküsimustes kaalutlusruum, ei või ta korraldada koolitööd

õppehoones, kuhu ei ole tagatud ohutut ja mõistlikku juurdepääsu (põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse (PGS) § 63 lg 3 p 4 ja lg 8). Õiguskantsler märkis 13.04.2020 kirjas, et

kooli tegevuseks vajalikud ruumid, hooned ja maa-ala peavad vastama tervisekaitse- ja

ohutusnõuetele (PGS § 63 lg 3 p 6). Juurdepääs põhi- ja üldkeskharidusele hõlmab ka füüsilist

ligipääsu. PGS § 4 lg 2 ja § 7 lg 1 kohaselt on õpilastel õigus turvalisele koolikeskkonnale.

Vastustaja otsus rikub kaebajate õigust turvalisele keskkonnale, kuna juurdepääs Merikülale, st

õpilaste koolis käimine, ei ole ohutu.

Vastustaja tegi olulise kaalumisvea, jättes raamatukogu puudumise Merikülas arvesse võtmata.

Merikülasse on planeeritud vaid õppekirjanduse kogu ning üks kord nädalas hakkab käima TÜG

raamatukogutöötaja Merikülas vajadusel raamatuid toomas ja tagasi võtmas. Sellega ei ole

täidetud seaduses toodud nõuded kooliraamatukogule.

13. Harku vald palus jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja ei rikkunud haldusmenetluse reegleid Meriküla kasuks otsustades: kaebajad said

kasutada ärakuulamisõigust ning otsuse tegemisel ei esine kaalutlusvigu. Meriküla otsusele

eelnenud arutelude kestust ja põhjalikkust iseloomustavad kümned meediakajastused ning

korduvad isiklikud pöördumised (internetis avaldatud artiklid 2018–2020). Vallavanem tegi

videopöördumise, milles tutvustab Meriküla ja Tilgu tee juurdepääsu. Ajalehes Harku Valla

Teataja on 2020. a jooksul mitmeid kordi arutletud Meriküla ja selle juurdepääsu teema üle,

tuues välja nii poolt- kui ka vastuargumente Meriküla kasuks otsustamisel. Täiendavalt on

toimunud arengukava arutelu, kus põhirõhk on olnud Merikülas III kooliastme avamisel.

Muraste Kooli hoolekogu laiendatud kohtumisel 16.01.2020, kus osalesid lapsevanemad,

õpetajad, direktor ning vastustaja esindajad, toimus vahetu ärakuulamine. Arutelud

kulmineerusid arengukava vastuvõtuga. Seega on kaebajad olnud teadlikud tehtud otsustest,

esitanud vastuväiteid, nimetatud vastuväidetele on antud vastuseid.

Merikülasse õpilaste määramisel võeti aluseks õpilase elukoha lähedus koolile ja võimaluse

korral lapsevanema(te) soov (PGS § 10 lg 1; Harku Vallavalitsuse 02.01.2017 määruse nr 1

„Harku valla õpilasele elukohajärgse põhikooli määramise tingimused ja kord“ § 3). Seega ei

saanud lapsevanematele tulla üllatusena, et asudes Merikülale lähemal kui TÜG Tabasalu

koolihoonele, tuli määrata laps Merikülasse. TÜG põhimääruse 25.04.2019 muudatuse kohaselt

tegutseb kool Muraste Koolis kuni 31.08.2020. Asudes õppima Muraste Koolis 2019/2020.

õppeaastal, ei saanud kaebajad ja lapsevanemad eeldada, et õppetegevus jätkub Muraste Koolis.

Üleminekut ühest koolist teise reguleerib HTM 19.08.2010 määrus nr 43 „Õpilase kooli

vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord“, mille § 5 lg 1 teise

lause kohaselt jätkab õpilane uues koolis õpinguid klassis, kus ta eelmises koolis väljaarvamise

hetkel õppis või kuhu ta on üle viidud. Seega oli TÜG-l 95-le juurdevõetavale õpilasele õigus

määrata õppekoht Tabasalus või Merikülas. Kaebajate suhtes tehtud üksikotsused lähtusid

eelkõige kooli ja kodu vahelisest kaugusest. Kaalutlusotsused on tehtud õiguspäraselt, lähtudes

3-20-1100

6(18)

PGS-st ning vallavalitsuse määrusest. Kaebajate ja lapsevanemate teavitamine üksikotsustest

toimus PGS § 80 lg 3 kohaselt.

Kaebajad ei ole toonud välja mitte ühtegi sisulist seisukohta, mis ei oleks olnud vastustajale

teada ja millega vastustaja ei oleks arvestanud. Vastustaja arvestas Maanteeameti seisukohtade

ja Tallinna Tehnikakõrgkooli transpordi- ja liikluskorralduse õppekava juhi hinnangutega,

nähes ette juurdepääsu Merikülale koolibussiga, mis võimaldab 5 m laiusel teel teineteisest

turvaliselt mööduda. Päästeamet kinnitab, et päästeautol ei ole juurdepääsuga probleeme. Lisaks

on vastustaja näinud ette terve Meriküla piirkonna jaoks olulised arendused, mis kaitsevad

looduskaitseala ja muudavad liiklemist turvalisemaks (trepi rekonstrueerimine ja lifti

ehitamine).

Muraste Kooli direktor ja õpetajad on viidanud, et Muraste Kooli lisanduva kahe klassi

mahutamine

eeldaks

Muraste

Kooli

raamatukogu

ja

kogukonnakeskuse

ruumide

klassiruumideks kohandamist ning osaliselt praeguse tantsuklassi, mida liigendatakse

teisaldatava vaheseinaga, klassidena kasutamist ning lisaks kahe I korruse orvandi kohandamist

keelerühma klassiks. Selline tegevus ei vastaks tervisekaitsenõuetele. Vabariigi Valitsuse

30.05.2013 määruse nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“ § 3 lg 1 kohaselt peavad koolil

olema õppetegevuseks sobivad, ohutud ja turvalised hooned, ruumid, sisustus ja maa-ala.

Kooliruumides peab olema võimalik ohutult korraldada õppetegevust ja muid vajalikke

tegevusi ning tegeleda harrastustega. Lisaks nõuaks see täiendavalt aineklasside ehitust. PGS §

63 lg 1 kohaselt otsustab koolitusloa andmise minister. HTM ei ole tänaseks andnud selgelt ja

ühest kinnitust, et nad on valmis andma Muraste Koolile III kooliastme luba õppetegevuseks

100-le õpilasele. Muraste Koolis õppimise jätkamisel oleksid õpilased surutud tihedalt kokku,

mistõttu suureneksid omavahelised konfliktid, kasvaksid pinged ja võiks esineda kiusamist.

Samuti osutuks võimatuks leida rahulik/vaikne koht neile, kes seda puhkamiseks või õppeaine

kordamiseks vajavad jms. Need aspektid ei soodusta hea koolikeskkonna säilimist ei õpilastele

ega õpetajatele, sest igapäevaselt tuleks tegeleda ruumikitsikusest tingitud stressi tekitavate

olukordadega. Tuleb arvestada ka Muraste Kooli I ja II astme õpilastega (ca 350), kes seetõttu

samuti kannatavad ja kelle huvid saavad kahjustatud. III kooliastmele rajatakse aineklassid

Merikülasse, et lahendada Harku vallas kompleksselt ära III kooliastme ruumiprobleem.

Kaebajate soov õppida Muraste Koolis tähendaks sisuliselt koolivõrgu ümberkorraldamist, kuid

kohtupraktikas on võetud seisukoht, et selline subjektiivne nõudeõigus lastevanematel ja

õpilastel puudub.

Merikülas alustab alates 01.09.2020 õppetegevust ligikaudu 100 õpilast, s.t üks 8. klass ja kolm

7. klassi ning väikeklassid. Neist õpilastest 24 (ehk kaebajad) ei soovi valla pakutavasse

õppekompleksi õppima minna. Jätkuvalt on nõus seal alustama õpinguid III kooliastmes

ülejäänud ca 76 õpilast. Neist on osad (vastustajale teadaolevalt vähemalt 6 õpilast) esitanud

eraldi taotluse alustada kooliteed just Merikülas. Seega on ülekaalukas avalik huvi

õppetegevuse alustamiseks Merikülas nagu planeeritud. Vastustajal puudub võimekus

korraldada haridusvõrgustikku mugavuse põhiselt, vaid seda peab tegema süsteemselt ja

läbimõeldult. Õppetegevus Merikülas on vajalik haridussüsteemi efektiivseks ja otstarbekaks

korraldamiseks, koondamaks pädevad aineõpetajad ühte kohta. Lastele parima hariduse

võimaldamine on ülekaalukas avalik huvi.

Muraste Kooli saab ümber ehitada, kuid see maksab mitu miljonit eurot. Alternatiivselt on

võimalik võtta kasutusele valmisolev mitmekülgne koolikompleks, mis vajab vaid kohendamist

aineklasside näol ja kokkuhoid oleks üle miljoni euro. Muraste Kooli kasuks otsustades jääks

Meriküla kasutuseta. Säästetavat raha on mõistlikum kasutada sotsiaalsete teenuste

osutamiseks, mis annaks oluliselt rohkem tagasi Harku valla elanikele.

3-20-1100

7(18)

Meriküla juurdepääsutee on riigi võetud kohustus. Vastustaja on valmis koostöös

Maanteeametiga toetama kergliiklustee rajamist ja rajama valgustust. Avalikes huvides on Tilgu

teele viiva trepi ja lifti rekonstrueerimine. See vähendab Tilgu tee koormust, võimaldab

huvilistel tulla nautima kaunist vaadet ja loodust ning muuta mugavamaks kohalike elanike

mineku bussipeatusesse, poodi, randa jne ning arvestada ka liikumispuudega inimestega.

Kolm erinevat turvalist ja ohutut koolitee lahendust on piisav. PGS kohaselt on transport üks

ohutu koolitee korraldamise viisidest (PGS § 38 lg 2, 49 lg 3, 58 lg 6, 82 lg 6).

Tervisekaitsenõuetes on kehtestatud maksimaalne pikkus, mis on lubatud õpilasel jalgsi läbida.

Seetõttu on transpordi kasutamine, tagamaks tervisekaitse/ohutuse nõuetest kinnipidamine,

lubatud. Vastustaja lahendas koolitee ohutuse koolibussiga (haridusseaduse (HaS) § 7 lg 2 p 8).

Õpilasi hakkavad sõidutama 22+1 minibussid. Koolibusse saab kasutada hommikul kooli

minekuks ja peale tundide lõppu koju saamiseks. TÜG-l on olemas 7-kohaline mikrobuss ning

õpetajatel on autod, millega on põhjendatud juhtudel võimalik õpilased koju viia.

Lapsevanematel on võimalik laps kooli viia ja järele tulla autoga. Selline korraldus, et õpilased

jõuavad kooli kas koolibussidega või lapsevanemate autoga või jalgsi, kasutades muid

liikumisteid (nt matkaradu), ei ole õigusvastane. Õpilaste liikumispiirangut on võimalik seada

kooli kodukorraga ajaks, millal kaebajad on kooli vastutusel. Lapsevanema kohustus on

hoolitseda lapse ohutuse eest kooliteele asumisel kodust. Arvestades, et Meriküla õppekeskuses

töötab pidevalt kohal viibiv administraator, siis on võimalik jooksvalt jälgida õpilasi, kes

soovivad minna jalgsi/jalgrattaga mööda Tilgu teed ning nõuda neilt kodukorra täitmist.

Takistada ei saa neid, kes teadlikult kodukorda eiravad. Vastustaja ei pea täiendavalt tagama

Tilgu tee ohutust õpilastele, kes kooli mingil põhjusel ei jõua, näiteks hilinevad koolibussile.

Tilgu tee on riigitee. Maanteeametil on pädevus hinnata Tilgu tee ohutust ja võtta selle

tagamiseks kasutusele meetmed. Maanteeamet ei ole pidanud vajalikuks võtta täiendavaid

meetmeid. Liiklusõnnetusi on registreeritud hoolimata viimaste aastate jooksul suurenenud tee

kasutusest ainult üks.

Merikülas III kooliastme avamist on vaagitud nii TÜG põhimääruse muutmisel kui ka Harku

valla hariduse arengukava 2024 koostamisel. Arusaamatuks jääb kaebajate puutumus Muraste

Kooliga ja nõue selle põhimääruse muutmise tühistamiseks. Kaebajad ei ole Muraste Kooli

õpilased. Muraste Koolil puudub III kooliastme koolitusluba 2020/2021. a-st. Seetõttu on

põhjendamatu kaebajate nõue tühistada volikogu 30.03.2020 määruse nr 6 § 6 p 1. Ebamõistlik

on üksnes oletuste pinnalt hakata tühistama Muraste Kooli põhimäärust osas, kus see võimaldab

alles tulevikus vajadusel Merikülas õppetegevust. Praegune vaidlus saab puudutada üksnes

õppetegevust Merikülas alates 01.09.2020.

Kaebajate seisukohtadest nähtub, et keskmine koolijõudmise aeg ületab 60 minutit kolmel

kaebajal, seda vastavalt 3, 4 ja 9 minutiga. Järelikult ei saa isegi kaebajate puhul väita, et

koolitee ajalise pikkuse nõue ei ole täidetud. PGS § 7 lg 3 säte puudutab kooli jõudmist. Koolist

koju jõudmine ei ole reguleeritud seadusega, kuid vastustaja ja kool peavad koolitunde ja

koolibusside sõidugraafikut korraldama viisil, et koolipäeva lõpus on võimalikult väike ajakulu

koju jõudmisel. PGS § 7 lg 3 nõude kaalutlemata jätmisest saaks rääkida siis, kui

koolitranspordi korraldamisel on tehtud põhimõttelisi valearvestusi. Võimalikud ebatäpsused

koolitee korraldamise prognoosis puudutavad eelkõige koolitee korraldamise lahendusi

individuaalselt ning jäävad lubatu piiresse.

Meriküla raamatukogu on komplekteerimisel. Raamatukogu puhul on esmatähtis

õppekirjanduse kättesaadavus lugejateeninduse kaudu (PGS 41 lg 4). Lugejateenindus ei nõua,

et kooli raamatukoguhoidja kohaolek on pidev. Analoogselt Muraste Koolile saavad õpetajad

3-20-1100

8(18)

raamatukogu lahtioleku ajal õpilastele lugejateeninduse tagada. Lisaks Merikülale on õpilastel

võimalik kasutada TÜG kooliraamatukogu.

14. Maanteeamet oli seisukohal, et Tilgu tee ei ole alates 01.09.2020 (s.o alates kooli

avamisest) ohutult ja nõuetekohaselt kasutatav. Teeregistri andmetel on Tilgu tee (tee nr 11414)

aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 543 autot ning maantee väljaehitamise klass V. Tilgu

tee katte laius kõige kitsamas lõigus on 5 m. Juhul kui liiklussagedus kasvaks ca 100–200 autot

ööpäevas, tõstaks liiklussageduse kasv selle rohkem IV klassi poole. Sama kinnitab

Maanteeameti 2020. a-l tellitud Tilgu tee püsivuse eksperthinnang, millest tulenevalt tuleks teed

vastavalt rekonstrueerida. Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee

projekteerimise normid“ lisa tabeli 2.6 kohaselt peab V klassi tee katte laius olema 7 m ja IV

klassi tee katte laius 8 m. Seega on Tilgu tee kitsam kui määruse lisas kehtestatud väljaehitamise

klassi ristprofiili parameetrid. Nii on tegemist kitsaste oludega ning igasugune liiklussageduse

kasv võib endast kujutada teatud määral ohutuse vähenemist. Samas piirab Vabariigi Valitsuse

18.08.2005 määrus nr 220 „Muraste looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ tee

parameetrite muutmist (lubatud on vaid Tilgu tee rekonstrueerimine).

Riigiteede teehoiukavas aastateks 2020–2030 ei ole Tilgu tee ehitamist ette nähtud. Tilgu tee

on Vabariigi Valitsusele esitatud nende teede nimekirjas, mis kuuluvad kohalikele

omavalitsustele (KOV) üleandmiseks. See tähendab, et olemuslikult on tegemist KOV teega

(sh tupikteega), mitte riigiteega. Tee üleandmisel saab KOV otsustada, kas ning mis ulatuses ta

ohutusmeetmeid rakendab. Kuna Tilgu tee on olemuslikult KOV tee, siis ei ole Maanteeametil

alust sellesse investeeringuid kavandada.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) 23.01.2020 kirja ja selle lisa 1 kohaselt

on Tilgu tee riigilt vastustajale üleantavate teede nimekirjas. Nimekiri ei ole KOV-le siduv,

vaid tegemist on kaardistatud teede hulgaga, millel puuduvad riigitee tunnused ja mis on

sedavõrd olemuslikult kohalikud teed, et need tuleb üle anda asukohajärgsele KOV-le. MKM

tegi 04.09.2020 vastustajale ettepaneku alustada haldusmenetlust Tilgu tee üleandmiseks

vastustajale. Riigitee üleandmisel KOV-le annab riik ka täiendavad teehoiuvahendid.

15. Tallinna Halduskohus rahuldas 17.09.2020 otsusega kaebuse osaliselt, tühistades Harku

Vallavolikogu 25.04.2019 määruse nr 8 § 1 lg 2 p-i 2, §-i 2 ja § 3 lg-e 2 ning kaebajate suhtes

koostatud teated, millega määrati alates 01.09.2020 kaebajate õppetegevuse asukohaks

Meriküla (p 1); ning kohustas Harku Vallavolikogu uuesti otsustama TÜG põhikooli III

kooliastme õppetegevuse asukoha üle Muraste-Suurupi piirkonnas (p 2). Kohus tagastas

kaebajatele enamtasutud riigilõivu 315 eurot (p 3) ning mõistis vastustajalt kaebajate kasuks

välja menetluskulud 4158,40 eurot (p 4).

Volikogu 25.04.2019 ja 30.03.2020 määrused on üldkorraldused HKMS § 51 lg 2 mõttes, st

haldusaktid. Kaebajatele 15.05.2020 saadetud teated selle kohta, et nad on vastu võetud TÜG-i

ja õppetegevus hakkab alates 01.09.2020 toimuma Merikülas, on haldusaktid. Arusaadavat

haldusmenetlust ei ole olnud. Haldusaktidel on ebaloogiline järjekord, kuna kaebajate suhtes

tehti teated Meriküla osas enne, kui volikogu oli arengukava vastu võtnud. Ei nähtu ka põhjust,

miks oli vaja TÜG-i ja Muraste Kooli põhimäärust muuta enne, kui volikogu oli arengukava

vastu võtnud. Vastustaja poolt istungil antud selgitus, et see oli vajalik operatiivselt õpilastele

koolikoha pakkumiseks, ei ole veenev. Kui lõpliku otsuse pidi vastustaja tegema arengukava

vastu võttes, ei saanud vastustaja TÜG-i ja Muraste Kooli põhimäärusi muutes veel teada, kas

õppetegevus hakkab toimuma Merikülas. Arengukava a-ni 2024 võeti vastu 29.06.2020, kuid

Merikülas õppe alustamine 01.09.2020 toimus selliselt, et Muraste Koolist Merikülasse

juurdepääsu puudutavad küsimused (kergliiklusteed, möödasõidutaskud Tilgu teele,

parkimisplats, rattaparkla üleval pangal ja allapääsuks lift) olid lahenduseta.

3-20-1100

9(18)

Kaebajate õigusi puudutab vastustaja otsus määrata õppe asukohaks alates 01.09.2020

Merikülas sellise juurdepääsuga, nagu vastustaja ette nägi ning kaebajate suhtes koostatud

teated, mille kohaselt nad peavad koolikohustust täitma Merikülas. Juurepääsu ohutus

Merikülale 2021/2022. õppeaastal ei ole praegusel ajal hinnatav. Seetõttu ei saa nimetatud

määrus kaebajate õigusi rikkuda, mistõttu jätab kohus rahuldamata volikogu 30.03.2020

määruse nr 6 § 1 lg 1 tühistamisnõude.

Vastustajale pidi olema hiljemalt pärast 16.01.2020 Muraste Kooli laiendatud hoolekogu

kohtumist ilmne, et on suur hulk isikuid, kelle õigusi riivaks volikogu otsus õppetööks

Merikülas alates 01.09.2020. Seega pidi vastustajale olema selge, et ta peab välja selgitama kõik

olulised asjaolud, mis räägivad Merikülas õppe kasuks või kahjuks, ära kuulama kaebajate

seisukohad ning kui otsus tehakse Meriküla kasuks, põhjendama oma seisukohta kõiki

asjaolusid kaaludes. Nii volikogu esimees kui ka vallavanem kinnitasid 16.01.2020 kohtumisel

hoolekogul, et lõplikku otsust Meriküla kasuks ei ole langetatud. Seega pidi vastustaja

arvestama vähemalt nende oluliste asjaoludega, mis oli välja toodud Muraste Kooli hoolekogu

13.12.2019 avalikus pöördumises, 16.01.2020 hoolekogu laiendatud koosolekul, Muraste Kooli

direktori 15.03.2020 pöördumises, Muraste Kooli õpetajate 02.04.2020 pöördumises, MKM

23.01.2020 kirjas ning suhtluses Keskkonnaameti ja Maanteeametiga.

Volikogu ei arvestanud määrust nr 8 vastu võttes kulutusi tegevustele, mida Meriküla osas

tehakse arengukava kohaselt: ruumide ümberehitamine ja sisustamine ning Muraste koolimajast

Meriküla keskusesse ligipääsu rajamine (kergliiklusteed, möödasõidutaskud Tilgu teele,

parkimisplats, rattaparkla üleval pangal ja allapääsuks lift). Määrusele nr 8 eelnes

eksperthinnangu tellimine Cumulus Consulting OÜ-lt, milles tuuakse välja (lk 40), et Meriküla

ümberehitamise kuludele lisandub korraliku juurdepääsutee ehitamine, kuna hetkel on Tilgu tee

liiga kitsas. Seega pidi vastustaja enne määruse vastuvõtmist olema teadlik Tilgu tee

võimalikest probleemidest. Uurimispõhimõtte kohaselt tulnuks vastustajal enne määruse

vastuvõtmist tuvastada faktilised ja juriidilised asjaolud, mis mõjutavad Tilgu tee kooliteena

kasutamist. Seda aga ei tehtud. Vastustaja pöördus 25.06.2019 Keskkonnaameti poole ning sai

04.07.2019 teada, et Keskkonnaamet ei anna nõusolekut vastustaja poolt kavandatavate

täiendavate juurdepääsude ehitamiseks. Seega rikkus vastustaja määrust nr 8 vastu võttes

uurimispõhimõtet.

Vastustaja nõustus istungil kaebajatega, et vastustaja ei saatnud Muraste Kooli hoolekogule

määruse nr 8 eelnõu, milles määratleti põhikooli III astme õppetegevus Merikülas alates

01.09.2020, arvamuse avaldamiseks. Sellega rikkus vastustaja kaebajate ärakuulamisõigust

(PGS § 73 lg 11 p 2). Seetõttu on võimalik, et vajalik sisend Meriküla juurepääsu ohutuse

küsimuses jäi õigel ajal saamata. Muraste Kooli hoolekogu sai 10.12.2019 kirjast teada, et

arengukava juhtrühm on teinud otsuse Meriküla kasuks ning esitas 13.12.2019 väited seoses

Tilgu tee ohutusega. Seega puuduvad määruse nr 8 puhul põhjendused Tilgu tee ohutuse osas,

mistõttu ei ole kohtul võimalik kontrollida kaalutluste õiguspärasust.

Asjaolu, et vastustaja otsustes ei nähtu 16.01.2020 toimunud laiendatud hoolekogu koosoleku

arvamusega arvestamist, on HMS § 56 lg-tes 1–3 sätestatud põhjendamiskohustuse rikkumine.

15.05.2020 saadetud teadetes puudub põhjendus, miks tuleb kaebajatel osaleda õppetegevuses

Merikülas alates 01.09.2020. Kohus ei nõustu vastustajaga selles, et kaebajate suhtes tehtud

üksikotsustused on soodustavad haldusaktid põhjusel, et sellega pakkus vastustaja neile

võimalust õppida kohas, mis on õpilase elukohale lähim (PGS § 10 lg 1). 2019/2020. õppeaastal

tegutses TÜG põhikooli III astme filiaal Muraste Koolis. Sisuliselt pani vastustaja kaebajad

olukorda, et kui nad soovivad õppida õpilase elukohale lähimas koolis, siis on selleks alates

01.09.2020 TÜG filiaal Merikülas. Kuna teadetes põhjendused puuduvad, ei ole kohtul

võimalik kontrollida kaalutluste õiguspärasust. Ainus vastus, mille kaebajad pärast 16.01.2020

3-20-1100

10(18)

kohtumist said, oli arengukava juhtrühma 25.05.2020 vastus jääda endiselt seisukohale, et III

kooliaste jätkab tegevust 2020. a sügisest Merikülas TÜG koolitusloa alt. Põhjendusi sellise

otsuse kasuks ei esitatud. Arengukava kehtestades määratleti Meriküla osas järgmised

tegevused: ruumide ümberehitamine ja sisustamine ning Muraste koolimajast Meriküla

keskusesse ligipääsu rajamine (kergliiklusteed, möödasõidutaskud Tilgu teel, parkimisplats,

rattaparkla üleval pangal ja allapääsuks lift, bussitransport). Arengukavast ei nähtu, millist

õiguslikku lahendust kasutades on võimalik saavutada kergliiklusteede ning lifti ehitamine,

arvestades Maanteeameti ja Keskkonnaameti kooskõlastuste puudumist. Seega selle aja

seisuga, kui volikogu kehtestas arengukava, ei saanud olla kindlust, et kergliiklusteed saab

ehitada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks kergliiklustee valmimise aeg.

Vastustaja tõi kohtumenetluses välja majanduslikud kaalutlused Meriküla kasuks otsustamisel

(17.07.2020 vastuse p 21). Kuid välistada ei saa lisaks asjaolu, et vastustajal tuleb a-tel 2020–

2024 teha investeeringuid Tilgu tee ohutuse tagamiseks. MKM tegi 04.09.2020 vastustajale

ettepaneku alustada haldusmenetlust Tilgu tee üleandmiseks vastustajale. Riigitee üleandmisel

KOV-le annab riik täiendavad teehoiuvahendid, kuid investeeringute tegemine jääb sel juhul

vastustajale. Cumulus Consulting OÜ eksperthinnangus, millest vastustaja on majandusliku

otsuse tegemisel lähtunud, märgitakse, et korralik Meriküla juurdepääs võib maksta 3,4–3,7

miljonit eurot sõltuvalt trassivalikust. Sellele lisanduvad kinnistute võõrandamisega seotud

kulud, mille suurust ei ole hinnatud. Maanteeameti poolt on kinnitamist leidnud, et

liikluskoormuse märgatav kasv seoses Merikülas õppega alates 01.09.2020 tekitab vajaduse

Tilgu tee rekonstrueerimiseks. Arvestades, et riik on alustanud menetlust Tilgu tee vastustajale

üleandmiseks, ei ole põhjendatud vastustaja lähtumine üksnes tänasest seisust. Vastustaja on

põhjendamatult välistanud võimaluse, et tal tuleb teha investeeringud Tilgu teesse, et tagada

Tilgu tee läbitavus. Vastustaja on kohtumenetluses aga lähtunud hoopis vastupidisest

(17.07.2020 vastuse p 26), väites, et kuna tegu on riigiteega, siis on kaebajatel õigus nõuda, et

riik tagab tee korrashoiu, liiklusohutuse ja vastavuse nõuetele. Seega ei ole vastustaja

majanduslike kaalutluste hindamisel arvestanud olulise asjaoluga.

Vastustaja kui munitsipaalkooli pidaja PGS järgseks kohustuseks on tagada kooli kui

õppekeskkonna ohutus. Ohutu koolitee ei ole PGS alusel mahutatav kooli kui õppekeskkonna

ohutuse alla. Seega ei saa PGS-st tuletada vastustaja kohustust tagada ohutu koolitee. Tilgu tee

on rajatis (ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 1), mille kasutamise ohutuse peab tagama tee omanik

(EhS § 19 lg 1 p 4). Praegu on Tilgu tee omanikuks riik, kelle esindajaks on Maanteeamet.

Seega on Maanteeameti ülesandeks Tilgu tee ohutu kasutamise, mille üheks osaks on tagada

õpilaste liikumine Merikülasse ja tagasi. Samas peab tee omanikul olema ohutuse tagamiseks

ülevaade liikluskoormuse muutumisest, et vajadusel mõelda täiendavate ohutusmeetmete

võtmisele. Vastustajale pidi olema arusaadav, et otsus valida õppetegevuse asukohaks Meriküla

suurendab oluliselt liikluskoormust ja vähendab ohutut liiklemist Tilgu teel, eelkõige jalakäijate

ja jalgratturite jaoks. Kavandades õppetegevuse asukohaks Meriküla, ei saa vastustaja üksnes

väita, et ohutu koolitee eest vastutab Maanteeamet, kuivõrd täiendava ohu tekke põhjustas

vastustaja otsus. PGS-st, LKS-st ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene, et Tilgu teed peab

saama igal ajal ja täies ulatuses kasutada jalgsi või jalgrattaga. Liiklejad peavad hindama

erinevaid ohtusid ja sellest lähtuvalt oma otsuseid tegema liiklemise viisi osas. Samas on

vastustaja mõistnud Tilgu tee kasutamisest lähtuvaid ohtusid jalgsi või jalgrattaga liiklemisel.

Õpilaste ohutuse tagab vastustaja koolibussi kasutusele võtmisega. Koolibussi kasutamise

puhul ei ole võimalik väita, et Tilgu tee ei ole ohutu juurdepääs Merikülale. Seoses koolibussi

kui transpordi kasutamisega juurdepääsuna Merikülale tuleb vastustajal uuel otsustamisel

kaaluda, kas see lahendus on põhiseaduspärane. Kui vastustaja teeb teadliku valiku kooli sellise

asukoha kasuks, kuhu on õpilastel võimalik ohutult liikuda üksnes transpordiga, siis piirab see

õpilaste liikumisvabadust. Õpilaste liikumist tohib piirata siis, kui selleks on seaduslik alus (PS

3-20-1100

11(18)

§ 34). Kui vastustaja valitud ohutu juurdepääs Merikülale piirab õpilaste liikumisvabadust pika

aja jooksul, ei pruugi selline põhiõigust piirav lahendus olla proportsionaalne.

Kaebajate tabelist nähtuvad andmed üksnes kaebajate kohta, kes moodustavad kohtule

teadaolevat ca 25% kõikidest Merikülas õppijatest. Seetõttu ei saa tabelist ja kaebajate arvust

lähtuvalt olla õige kaebajate väide, et kõige parema stsenaariumi korral kulub vähemalt 21%-l

õpilastest kooli jõudmiseks 60 või rohkem minutit.

Kuna vastustaja ei ole määruse nr 8 ja kaebajate suhtes koostatud teadete puhul järginud HMS

§ 56 lg-te 1–3 nõudeid, tuleb nimetatud haldusaktid tühistada. Vastustaja kaalutlusruum ei ole

redutseerunud nullini, mistõttu on kohaseks nõudeks kohustada vastustajat uuesti otsustama

TÜG III kooliastme asukoha üle. Kuivõrd kohus tühistab haldusaktid põhjendamiskohustuse

rikkumise tõttu, ei ole vaja eraldi hinnata kohtumenetluse käigus kaebajate poolt tõstatatud

olulist asjaolu – puudused raamatukogu osas. Seda ja kõiki teisi olulisi asjaolusid tuleb

vastustajal arvesse võtta kaalutlusotsuse uuel tegemisel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

16. Harku vald palub 19.10.2020 apellatsioonkaebuses (ja 12.02.2021 seisukohas) tühistada

halduskohtu otsus osas, milles kohus rahuldas kaebuse ja mõistis vastustajalt kaebajate kasuks

välja menetluskulud 4158,40 eurot ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kaebus täies

ulatuses rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda.

Halduskohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Kohus ei ole määratlenud seda, kas ja millises

ulatuses on Tilgu tee ohutuse küsimus kohtulikult kontrollitav õigusküsimus ning kas ja millisel

määral pidi vastustaja vaidlustatud määruses või teadetes hindama ning põhjendama koolitee

ohutusega seotud küsimusi. Halduskohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid. Esiteks on kohus

jätnud vaidluse õiguslikult kvalifitseerimata. Teiseks on kohus jätnud sisuliselt hindamata kõik

tõendid, mis kinnitavad haldusorgani teadmisi, otsustusi ja kaalutlusi enne määruse nr 8 ja

teadete tegemist või selle ajal. Kolmandaks ei ole halduskohus hinnanud kõiki tõendeid õiges

ja asjakohases kogumis.

Halduskohus on andnud ebaõige tähenduse valla haridusvaldkonna arengukavale. Tegemist on

valla üldist arengukava täpsustava ja täiendava hariduspoliitilise dokumendiga, mis on

õiguslikus mõttes soovituslik. Vastustajal puudus õiguslik kohustus võtta arengukava vastu

enne asjas vaidlustatud määruste või teadete tegemist. Kui kaebajatele kinnitati, et lõplik otsus

TÜG III õppeastme osas tuleb koos haridusvaldkonna arengukavaga, siis ei tähenda see seda,

et vaidluse all olevad otsustused ei järgi valla pikaajalisi hariduspoliitilisi eesmärke.

Halduskohus on jätnud tähelepanuta Harku valla kehtiva üldise arengukava, mis on võetud

vastu Harku Vallavolikogu 27.09.2018 määrusega nr 13 „Harku valla arengukava aastani

2037“. Selle määruse lisad nägid ette lahendused ja investeeringud seoses TÜG-i ja Merikülaga

ning sellele juurdepääsuga. Teiseks on halduskohus jätnud tähelepanuta, et üldist arengukava

on täpsustatud 26.09.2019 volikogu määrusega nr 10 (p E.19.7 – luua võimalused Meriküla

spordi- ja õppekeskusesse Muraste Kooli 3. kooliastme jaoks (7. ja 8. klass)). Enne seda määrust

oli Harku Vallavolikogu 28.02.2019 otsusega nr 22 „Muraste-Suurupi kandis III kooliastme

avamine Vallavalitsusele ülesande andmine“ näinud ette hariduspoliitilise sammu avada III

kooliaste, mis omakorda oli aluseks TÜG-i ja Muraste Kooli põhimääruste muutmisel. Seega

nähti nimetatud täiendusega ette võimaluste loomine Meriküla III kooliastme jaoks. Vald on

juba 2018. a ja 2019. a arengudokumentide kaudu avalikkusele teada andnud, et III õppeastme

õppetegevuse asukoht muutub.

3-20-1100

12(18)

Asjas on toimunud arusaadav haldusmenetlus. Vastavalt kohtupraktikale on valla arengukava

kehtestamine või muutmine enne haridusvõrgu ümberkorraldamise otsuse vastuvõtmist vajalik

vaid juhul, kui vaidlusalune otsus ei vasta valla juba kehtestatud arengukavale (Tartu

Halduskohtu 07.03.2012 otsus nr 3-11-2982, p 14). Vaidluse all olevad aktid vastasid kehtivale

arengukavale.

Halduskohus ei arvestanud otsust tehes kolmandate isikute (teiste õpilaste) õigustega. Nii 62

Merikülas õppivate kui 328 Murastes õppivate õpilaste huvid on kaalukad ning moodustavad

ülekaaluka avaliku huvi.

Asjas oli tagatud ärakuulamisõigus. Vald ei olnud enne määruse nr 8 vastuvõtmist kohustatud

ära kuulama Muraste Kooli hoolekogu, sest määruse sisuks oli TÜG-i põhimääruse muutmine.

Kaebajate ärakuulamine on toimunud piisavalt, korduvalt ja õiguspäraselt. Hoolekogul ja

puudutatud isikutel on võimaldatud arvamust avaldada.

Asjas on järgitud uurimispõhimõtet. Määruse nr 8 ja teadete koostamisel kohaldatavad normid

ei reguleeri kooliteed. Vaatamata sellele ei ole vald olnud tegevusetu, vaid on suhelnud nii

huvigruppidega kui ka teinud täiendavaid asjakohaseid toiminguid. Halduskohus ei ole sidunud

uurimispõhimõtet ja asjakohast õigusnormi. Määruse nr 8 vastuvõtmisel ei olnud Tilgu tee

ohutuse teema huvigruppide poolt veel tõstatud. Puudusid sedavõrd olulised probleemid Tilgu

tee kasutamisel, mille täiendav uurimine oleks olnud vältimatult vajalik enne määruse nr 8 või

teadete tegemist.

Vaidlustatud üldkorraldus ja teated on piisavalt põhjendatud. Vastustaja nõustub, et volikogu

määrused on üldkorraldused, kuid ei nõustu sellega, et 15.05.2020 teated on haldusaktid.

Teadete näol on tegu teabetoimingutega või isikut soodustavate haldusaktidega. Järelikult tuleb

asjas kohaldada madalamaid HMS nõudeid (HMS § 40 lg 3 p 6). Üldkorralduse

põhjendamiskohustus on täidetud siis, kui see sisaldab põhikaalutlusi või põhimotiive.

Teavituste puhul puudus kohustus asuda esitama täiendavaid põhjendusi, sest isiku taotlus

rahuldati ning isiku õigused ja kohustused pärast taotluse rahuldamist tulenevad seadusest.

Määruse nr 8 juurde kuulus seletuskiri, mis selgitas ja põhjendas määruse andmist (HMS § 56

lg 1) ning sisaldas asjakohaseid kaalutlusi. Lisaks on vastustaja korduvalt läbi avalike kanalite

põhjendanud TÜG-i III kooliastme õppetegevuse asukoha viimist Merikülasse. Kui kohus siiski

leiab, et vald on põhjendamiskohustust rikkunud, siis ei ole tegemist rikkumisega, mis võiks

mõjutada asja otsustamist (HMS § 58).

Valla otsustused on materiaalõiguslikult õiguspärased. PGS ega HaS ei reguleeri seda, millistele

nõuetele peab vastama koolitee. Õige on halduskohtu seisukoht, et vastustaja on mõistnud Tilgu

tee liiklussituatsiooni ning on võtnud kasutusele erinevaid meetmeid, et parendada Meriküla

juurdepääsu võimalusi ja suurendada liiklusohutust.

17. Kaebajad paluvad 23.11.2020 ja 26.02.2021 vastustes jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda.

Põhimõtteline otsus III kooliastme paiknemise kohta oleks pidanud tehtama haldusmenetluse

raames. Terviklikku haldusmenetlust ei ole toimunud. Apellatsioonkaebuses on vastustaja

seisukohal, et otsus III kooliastme määramise kohta tehti määrusega nr 8, kuid omistab senisest

suurema tähtsuse valla üldisele arengukavale, milles justkui oleks valla haridusvaldkonna

eesmärgid paika pandud. Nii see ei ole. Üldisest arengukavast ei nähtu, et oleks tehtud

põhimõtteline otsus III kooliastme kolimisest Meriküla õppekompleksi.

3-20-1100

13(18)

Puudutatud isikute (sh kaebajate) ärakuulamist ei toimunud ja nende õigused jäeti

nõuetekohaselt arvestamata. Meedias avaldatud artiklid ei näita ärakuulamise toimumist.

Otsuste tegemisel jäeti täielikult arvestamata Muraste Kooli seisukohad.

Väidetud ülekaalukat avalikku huvi ei esine. See, et mõned isikud ei ole kohtusse pöördunud,

ei tähenda, et nad soovivad Merikülas õppida. Vaid üksikud õpilased on esitanud soovi õppida

Merikülas. Vastusest kaebajate teabenõudele selgub, et kui kokku esitati TÜG-i 7. klassi 75

taotlust, siis nendest 68 esimeseks eelistuseks oli TÜG õppehoone ja vaid 7-l Meriküla.

Praegustel 8. klassi õpilastel valikut ei olnudki ja ainus võimalus oli Meriküla.

Vastustaja ei ole täitnud põhjendamiskohustust. Tegemist ei olnud kaebajate suhtes soodustava

haldusaktiga. Kaebajatel on koolikohustus ja neile määrati konkreetne kool ja hoone, kus seda

kohustust täita. See aga ei vastanud nende eelistustele. Määruse nr 8 seletuskiri ei sisalda otsuse

aluseks olevaid kaalutlusi ega asjakohaseid põhjendusi vaidlusalustes küsimustes (sh Tilgu tee

osas). Vaidlusalused otsused on kaalutlusotsused, mille tegemisel arvesse võetavad asjaolud ei

saa olla täpselt seaduses reguleeritud, nagu leiab vastustaja. Samas peab olulisi asjaolusid

arvesse võtma, sh rakendama uurimispõhimõtet. Vastustaja oleks pidanud arvestama

Maanteeameti ja Keskkonnaameti seisukohtadega. Vastustaja otsused on hariduse valdkonnas

tehtud uuringute (sh eksperthinnangu) järeldustega vastuolus. Arvesse ei ole võetud vastustaja

viidatud dr Maria Erssi hinnangu järeldusi.

Nõuetekohase juurdepääsu puudumine Meriküla õppekompleksile on oluline asjaolu, mida

vastustaja pidi menetluses kaaluma, isegi kui huvigrupid ei olnud Tilgu tee ohutuse küsimust

tõstatanud. Õige ei ole seisukoht, et Tilgu tee küsimuses oli vastustaja määruse nr 8 tegemise

ajaks kogunud piisavalt informatsiooni. Kõik vastustaja viidatud uuringud on tellitud või tehtud

käesoleval aastal ja enamuses kohtumenetluse ajal. Seega on vastustaja asunud tagantjärele

Tilgu tee ohutuse küsimusega tegelema. Samas on kaebajad juba kaebuses välja toonud, et Tilgu

tee on ohtlik ega sobi kooliteeks. Merikülale ei ole alternatiivseid juurdepääse. Õige ei ole

vastustaja viide, justkui oleks Muraste vaateplatvormi ja trepi rekonstrueerimine teostatavad

variandid. Vaateplatvormi lahtine trepp ei ole liikumiseks ohutu ning trepi asemele ohutu

juurdepääsu rajamine ei ole looduskaitseliste piirangute tõttu võimalik. Merikülas õppekeskuse

avamise eelduseks oli juba Harku valla koolivõrgu eksperthinnangu kohaselt Tilgu tee

investeeringute tegemine, mida ei ole siiani tehtud. Kui arvestada see mitme miljoni suurune

investeering kulude sisse, mis on vajalikud Merikülas III kooliastme nõuetekohaseks

tegevuseks, on Meriküla kasutuselevõtmine majanduslikult selgelt mitte-eelistatud variant.

Majanduslike aspektide arvestamine on olnud väga pinnapealne, neid aspekte ei ole

nõuetekohaselt hinnatud.

Koolitee pikkus ei vasta nõuetele. Koolibussid ei taga reaalselt nõuetele vastavat kooliteed.

Vahepealsel ajal on vastustaja muutnud koolibusside väljumiste aegu, mistõttu on koolitee

veelgi pikenenud.

Kaebajatele on menetluse käigus saanud teatavaks, et Tilgu tee kasutamist juurdepääsuna ja

selle ohutust oli hinnatud ka Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes, kus seda ei peetud reaalseks alternatiiviks.

18. Maanteeamet (alates 01.01.2021 Transpordiamet) palub 20.11.2020 vastuses jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

19. Harku vald oli 01.03.2021 vastuses seisukohal, et Meriküla õppekompleksi juurdepääs on

nõuetekohane. Kaebajate viidatud Maanteeameti seisukohtades ei uuritud Tilgu tee

liiklusohutust, vaid anti üksnes hinnang valla poolt taotletud liikluslahenduse projekteerimise

osas. Tilgu tee kasutamist ei ole siiani keelatud. Valla tegevus on majanduslikult põhjendatud.

3-20-1100

14(18)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

20. Harku valla apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks või

tühistamiseks. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt.

21. Apellatsiooniastmes jätkub vaidlus määruse nr 8 § 1 lg 2 p 2, § 2, § 3 lg 2 ning kaebajate

suhtes koostatud teadete, millega määrati alates 01.09.2020 kaebajate õppetegevuse asukohaks

Meriküla Spordi- ja Õppekeskuse hoone, õiguspärasuse üle. Harku Vallavolikogu 30.03.2020

määruse nr 6 § 1 p 1 tühistamise nõude osas on halduskohtu otsus jõustunud.

22. Halduskohtu järeldus, et Harku Vallavolikogu on 25.04.2019 määruse nr 8 vastuvõtmisel

rikkunud menetlusnorme määral, mis toob kaasa määruse tühistamise, on õige. Oluliselt on

rikutud ärakuulamisõigust ning uurimis- ja põhjendamiskohustust. Neid puuduseid ei ole

võimalik kõrvaldada halduskohtumenetluses.

Ärakuulamisõigus

23. Määrusega nr 8 otsustati avada TÜG põhikooli III kooliaste alates 01.09.2020 Merikülas.

See oli oluline hariduspoliitiline ja valla elanikkonnas suurt vastukaja äratanud otsus, millele ei

eelnenud korrektset haldusmenetlust. Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud üheski valla

varasemas haldusaktis otsustatud, et TÜG põhikooli III aste avatakse Merikülas. Veebruaris

2018 valminud Muraste õppekompleksi kasutamise kontseptsioon ja selle rakendamise etapid

(dtl 121 jj) ei näinud õppekompleksi kasutuselevõtmist ette põhikooli III astme koolina, vaid

kompleksis nähti potentsiaali koolitus- ja huviringide teenuse pakkumises valla elanikele,

riiklike ja julgeolekusektori vajaduste kindlustamises, valla ja riigi vabatahtlike ühenduste

koondamises, valla elanike elustandardite edendamises ning Tilgu sadama perspektiivi

arendamises. Vald on viidanud Harku vallavolikogu 28.02.2019 otsusele nr 22 (dtl 22), kuid

sellega anti vallavalitsusele ülesandeks avada Muraste-Suurupi kandis III kooliaste, mitte ei

otsustatud, et see tuleb tingimata avada Merikülas. Viidatud otsuse p 4 kohaselt tuli Harku

Vallavalitsusel kavandada lähtuvalt otsuse punktidest 1–3 III kooliastme avamine ja pidamine

kas Tabasalu Ühisgümnaasiumi koolitusloa alusel Muraste koolimajas, Meriküla Õppe- ja

Spordikeskuses või mujal koostöös Muraste Kooliga või korraldada Muraste Kool ümber

põhikooliks, kus õpe toimub I, II ja III kooliastmel. 2 kuud hiljem oli otsus avada III kooliaste

TÜG koolitusloa alusel Merikülas sündinud, kuid miks otsustati siis erinevate variantide hulgast

just sellise lahenduse kasuks, haldusasja materjalidest ei nähtu. Vastupidiselt Harku valla

väidetule ei anna vastust ka Harku vallavolikogu 27.09.2018 määrusega nr 13 vastu võetud

Harku valla

arengukava aastani

2037. Selle lisa

–

Harku valla tegevuskava

(investeeringutekava) 2019–2022 – näeb ette TÜG-i õppehoone reorganiseerimise Tabasalu

Põhikooli progümnaasiumi astmeks (p E19.3) ja Meriküla spordi- ja õppekeskuse arendamise

(p-d E16.12 ja P3.1), kuid eesmärk luua võimalused Meriküla spordi- ja õppekeskusesse

Muraste Kooli III kooliastme jaoks (7. ja 8. klass) lisandus arengukavasse määruse nr 13

muudatusega, mis võeti vallavolikogu poolt vastu alles 26.09.2019 (Harku Vallavolikogu

26.09.2019 määrus nr 10, lisa 2, p E19.7), s.o pärast määruses nr 8 otsustatut. Asja materjalidest

nähtuvalt arutati TÜG-i põhimääruse muutmist selliselt, et see lubab III kooliastme avada

Merikülas, TÜG-i õppenõukogu 08.04.2019 töökoosolekul (protokoll dtl 1240, õpetajad ideed

ei pooldanud), TÜG-i õpilasesinduse 16.04.2019 koosolekul (protokoll dtl 1238, arutati üksnes

varianti, et TÜG pakub õpet ka Muraste Koolis, Merikülast protokollist nähtuvalt juttu polnud,

õpilasesindus ei kiitnud ideed heaks) ja TÜG-i hoolekogu 16.04.2019 koosolekul (protokoll dtl

1242 jj, hoolekogu ei kiitnud eelnõu heaks). Eelnevast nähtuvalt ei kaasatud menetlusse ega

kuulatud ära Muraste Kooli õpilasesindust ega hoolekogu (ja viimase kaudu lapsevanemaid),

ehk inimesi, keda III kooliastme avamine Merikülas tegelikkuses kõige enam puudutas. Vastav

3-20-1100

15(18)

asjaolu nähtub kasvõi praeguses haldusasjas kaebajate poolt esitatud seisukohtadest – kõik need

oleks saanud esitada selles haldusmenetluses ning nende seisukohtadega oleks vallavolikogu

saanud ka otsust langetades arvestada. Praegusel juhul see nii ei toimunud. Ehkki üldkorralduse

andmisel ei ole ärakuulamisõiguse tagamine haldusorgani kohustus, vaid kaalutlusotsus (vt

HMS § 40 lg 3), tuleneb PGS § 80 lg-st 1 kohustus kuulata enne kooli ümberkorraldamist ära

hoolekogu ja õpilasesinduse arvamus (vt ka PGS § 73 lg 11 p 2). Kuna määrusega nr 8 ei

korraldatud ümber üksnes TÜG-i, vaid sisuliselt ka Muraste Kooli tegevus, tulnuks menetluses

ära kuulata ka Muraste Kooli hoolekogu ja õpilasesindus. Suurt avalikku huvi omavaid otsuseid

saab haldusorgan vastu võtta ka avatud menetluses (vt HMS 3. ptk). Eelnevast tulenevalt rikkus

vald määruse nr 8 vastuvõtmisel ärakuulamisõigust. Kuna ärakuulamisõigust ei ole

nõuetekohaselt tagatud, pole Harku valla poolt asjakohane viidata kolmandate isikute õiguste

kaitsele – ka nende seisukohad jäid asjas välja selgitamata.

Uurimispõhimõte

24. Asja materjalidest nähtuvalt oli vald määruse nr 8 vastuvõtmise seisuga jätnud välja

selgitamata mitmed olulised asjaolud, mis võisid mõjutada asja otsustamist (uurimispõhimõtte

rikkumine, mis võis viia olulise kaalutlusveani). Puudus teadmine sellest, kuidas ja mil viisil on

võimalik õpilastel ohutult jõuda kooli ja tagasi; kas õpilaste koolitee võib ajaliselt pikeneda

määrani, mis võib viia õigusvastase olukorrani (PGS § 7 lg 3); kas Tilgu tee olukord võimaldab

suurenevat liikluskoormust ja koolibusside liiklemist. Ehkki koolitee ohutuse kriteeriumeid ei

ole õigusaktides kirjeldatud, lasub koolipidajal PGS § 7 lg-st 1 tulenevalt kohustus tagada

turvalisuse ja tervisekaitse nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase

arengu toetamiseks. Neid kohustusi ei saa kooli pidaja täita, kui kool asub kohas, kuhu lastel

puudub mõistlik ja ohutu juurdepääs.

25. Asjas on esitatud veenvaid tõendeid sellest, et 01.09.2020 seisuga, mil lapsed Merikülla

kooli läksid, oli valla poolt väidetud kolmest juurdepääsust (kasutusloata ohtlik tehnorajatise

trepp pankrannikult, matkatee ja koolibuss Tilgu teelt) mõistlikult laste poolt kasutatav vaid

koolibussi (ja lastevanemate poolt autoga koolitoomise) variant. Vaidlus puudub selles, et

mainitud tehnorajatise hooldamiseks mõeldud trepp (fotod dtl 138–140) ei ole ette nähtud

inimeste igapäevaseks liikumiseks pankrannikult alla ning tänase päeva seisuga on sellele

juurdepääs ja selle kasutamine piiratud. Asja materjalidest nähtuvalt hakkas vald ühendustee ja

trepi rekonstrueerimise küsimustega aktiivselt tegelema alles alates 2019. a suvest, st pärast

määruse nr 8 vastuvõtmist (vt nt Harku vallavanema 25.06.2019 kiri Keskkonnaametile, dtl 89)

ning isegi praeguseks ei ole selge vana ohtliku trepi lammutamise ning uue allapääsu (trepp

koos liftiga) ehitamise võimalus (vt viimati Keskkonnaameti 05.03.2021 kiri Harku vallale,

Harku valla 08.03.2021 menetlusdokumendi lisa – Keskkonnaamet kooskõlastas ehitusloa

eelprojekti tingimuslikult selliselt, et projekti saab ellu viima hakata üksnes siis, kui on

jõustunud Muraste looduskaitseala kaitsekorra muudatus). Harku vald ei ole menetluses ümber

lükanud ka neid kaebajate väiteid, et juurdepääs Meriküla õppekompleksile jalgsi mööda

matkarada on sügisel ja kevadel porine ning talvel libe ja pime, kooliteena praktiliselt kõlbmatu.

26. PGS § 7 lg 3 sätestab, et vähemalt 80% õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne

kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit. Kaebajad on asjas esitanud väite,

et juba kaebajatest 21%-l ületab kooli jõudmiseks kuluv aeg 60 minutit (vt tabel kaebajate

koolitee muudatustest dtl 6–11; tabel kaebajate koolitee läbimise ajast peatus.ee süsteemis dtl

1332–1335). Vastustaja ei ole määruse nr 8 vastuvõtmisel ja õpilaste määramisel Meriküla

õppekompleksi teinud kindlaks, kui pikk hakkab olema laste koolitee ja kas PGS § 7 lg 3 nõue

saab täidetud. Selliseid tõendeid ei ole esitatud ka kohtumenetluses.

3-20-1100

16(18)

27. Ka Tilgu tee ohutuse küsimus ei olnud enne määruse nr 8 vastuvõtmist selgeks tehtud.

Vastustaja küll väidab, et Tilgu tee on koolibussidega liiklemiseks olnud kogu aeg ohutu, kuid

see väide on vastuolus asjas kogutud tõenditega. Vald ei saanud Meriküla õppekompleksi

koolina kasutusele võttes tugineda üksnes argumendile, et Tilgu tee on riigi tee ning seega pole

tee ohutuse küsimus valla lahendada, või sellele, et seni on Tilgu teel teadaolevalt juhtunud

vähe liiklusõnnetusi. Kunagi enne pole koolibussidega lapsi Merikülla kooli ja tagasi veetud.

Juba veebruaris 2018 valminud analüüsis Muraste õppekompleksi kasutamise kontseptsioon ja

selle rakendamise etapid (dtl 121 jj) oli märgitud, et: „Õppekompleksi territooriumile viib hetkel

suhteliselt kitsas 4,5 km pikkune juurdepääsutee, mis osaliselt kulgeb aeglaselt variseval

klindiserval. Seega suuremate koormuste korral on vajalik ehitada lisajuurdepääsutee. Olukorra

muudab keerulisemaks kompleksi asukoht – põhjast piirneb territoorium merega ning ida-,

lõuna-

ja

lääneosa

on

ümbritsetud

riikliku

tähtsusega

Muraste

Looduskaitseala

sihtkaitsevööndiga. Selline paiknemine seab olulised piirangud territooriumile läbipääsutee

rajamiseks. /…/ Uue tee rajamine on keskkonnast tulenevaid nõudeid järgides kulukas

(hinnanguliselt 3,5 miljonit eurot) protsess.“ Tilgu tee liiklusohutust ei tõenda asjaolu, et

17.09.2018 toimunud liiklusohutusalasel kohtumisel Maanteeametiga (dtl 1499) ei pidanud

vald Tilgu tee küsimuse lahendamist oluliseks. Kuna sellel ajal ei olnud TÜG-i põhikooli III

astme viimine Merikülla aktuaalne, siis ei pööranud vald selle tee kui kooli(bussi)tee ohutusele

ilmselt lihtsalt tähelepanu. Harku Vallavolikogu 27.09.2018 määrusega nr 13 vastu võetud

„Harku valla arengukava aastani 2037“ investeeringutekavas oli Meriküla õppekompleksi

juurdepääsutee lahendused ja investeeringud kirjas (p E4.74). Niisiis oli vald määrust nr 8 vastu

võttes teadlik, et Tilgu tee on problemaatiline ja kitsas, vajab täiendavaid investeeringuid

liikluskoormuse suurenemisel jne, kuid ei pidanud vajalikuks sellega seoses viia läbi

täiendavaid uuringuid. Kõik Tilgu tee ohutusega seotud analüüsid on esitatud alles

kohtumenetluses.

28. Tallinna Tehnikakõrgkooli transpordi- ja liikluskorralduse õppekava juhi juhtivlektori Sven

Kreegi 08.01.2020 analüüsi (dtl 95 jj) kohaselt ei ole Tilgu tee kasutamine õpilaste kooliteena

praegusel kujul mõistlik, kuna ei ole tagatud ohutu liiklemise võimalused. Maanteeamet on

olnud läbivalt seisukohal, et seoses Meriküla õppekompleksi kasutuselevõtuga koolina, tuleb

muuta liikluskorraldust Tilgu teel – Tilgu teed tuleb laiendada ja rajada künnised või muud

liiklust rahustavad meetmed või kavandada uus tee õppekompleksile juurdepääsuks. Kui

liiklussagedus kasvab, peab Tilgu tee vastama IV klassi nõuetele ja seda tuleb vastavalt

rekonstrueerida. Esialgse õiguskaitse menetluses oli Maanteeamet seisukohal, et Tilgu tee ei ole

alates 01.09.2020 (s.o alates kooli avamisest) ohutult ja nõuetekohaselt kasutatav (vt nt

Maanteeameti 03.03.2020 kiri Harku vallale, dtl 93; Maanteeameti 20.04.2020 vaideotsus, dtl

113; Maanteeameti 12.06.2020, 18.06.2020 ja 10.07.2020 vastused halduskohtule, dtl 177 ja

246, Maanteeameti 10.07.2020 menetlusdokument). Tilgu tee ja klindi püsivust on hinnatud

Tilgu tee püsivuse eksperthinnangus (dtl 751 jj) ning Geoengineering 14.07.2020 hinnangus

(dtl 1187 jj). Esimeses neist on leitud, et Tilgu tee vajab parandusmeetmeid ning kogu Tilgu tee

liikluse korrastamiseks ja klindist lähtuva ohu välistamiseks on otstarbekas klindil kulgeva

teelõigu sulgemine läbivliiklusele, tagades juurdepääsu mujalt. Tilgu teed tuleks ka laiendada.

Teises on leitud, et liiklus praegu ei mõjuta klindi püsivust, kuid see tuleb keelata, kui klindi

serv jõuab 2,5 m kaugusele tee merepoolsest servast. Keelata tuleks raskete veokite liiklus teel

ning ala tuleb viivitamatult võtta geotehnilise kontrolli alla. Ka Geolep OÜ Tilgu tee

geotehniliste arvutuste raporti (dtl 624 jj) kohaselt tuleb Tilgu tee klindi nõlva tugevdada

vahemikus 0,9–1,1 km ning välja on pakutud 3 alternatiivi tee stabiilsuse tagamiseks, millest

üks ja kõige odavam on hoopis liikluskoormuse vähendamine Tilgu teel. Asjaolu, et küsimus

sellest, kui ohtlik Tilgu tee ikkagi on ja mis on vaja ette võtta, et oht likvideerida, oli selgusetu

ja lahenduseta veel siis, kui lapsed mööda Tilgu teed juba igapäevaselt koolis käisid, nähtub

valla ja Maanteeameti 07.10.2020 nõupidamise protokollist (dtl 1532 jj). Ka menetlus Tilgu tee

3-20-1100

17(18)

üleandmiseks riigilt kohalikule omavalitsusele algatati pärast määruse nr 8 vastuvõtmist ja on

siiani pooleli (vt nt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 04.09.2020 kiri Harku

vallale, dtl 1361). Tilgu tee liiklusohutuse audit tehti alles veebruaris 2021 (Harku valla

12.02.2021 menetlusdokumendi lisa).

Põhjendamiskohustus

29. Määruse nr 8 vastuvõtmisel rikuti ka põhjendamiskohustust. Määruse nr 8 seletuskirjas

(kättesaadav Harku valla avalikust dokumendiregistrist) puuduvad igasugused põhjendused,

miks (sh millist ülekaalukat avalikku huvi silmas pidades, nagu väidab vald kohtumenetluses)

valiti põhikooli III kooliastme avamiseks just variant avada see TÜG-i filiaalina Merikülas.

Viidatud on küll sellele, et TÜG-i hoolekogu esitas eelnõule mittetoetava argumenteeritud

arvamuse 16.04.2019 koosolekul, kooli õpilasesindus samuti 16.04.2019 koosolekul ning kooli

õppenõukogu 15.04.2019 koosolekul, kuid kuidas neid seisukohti arvestati või miks neid

arvesse ei võetud, määruse eelnõu seletuskirjast ei nähtu (sh õpetajate tööpäeva killustatuse ja

õppekvaliteedi temaatika). Kuna määruse nr 8 vastuvõtmisel oli rikutud ärakuulamisõigust, ei

olnud võimalik arvesse võtta seisukohti, mille oleks esitanud Muraste Kooli hoolekogu ja

õpilasesindus. Seega on teadmata, kui paljud õpilased oleks pidanud sellist lahendust enda jaoks

soodustavaks ja kui paljud koormavaks.

30. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et valla teavitusi selle kohta, millisesse

koolihoonesse laps määrati (dtl 146 jj), tuleb käsitada haldusaktina, kuna need omasid laste

õiguste suhtes regulatiivset mõju. Ehkki vald on viidanud, et vastav otsus tuli teha vastavalt

PGS § 27 lg-le 6 kooli direktoril, pole sellist otsust kohtule esitatud. Laste suhtes, kes ei

soovinud asuda õppima Merikülla, ei saa teavitust lugeda neid soodustavaks haldusaktiks. Ka

juhul, kui käsitada teavitusi toimingutena (HMS § 106), on isikul õigus nõuda toimingu

kirjalikku põhjendamist. Teades, milline vastuseis oli teadete saatmise ajaks osadel lastest ja

lapsevanematest

tekkinud

Merikülla

suunamise

osas

(mida

väljendati

ka

kooli

registreerimisvormil), oleks vald pidanud neid teateid täiendavalt põhjendama.

Kokkuvõte ja menetluskulude jaotus

31. Eelnevast tulenevalt on halduskohus jõudnud õigele lõppjäreldusele, et puudulikult läbi

viidud haldusmenetlus toob kaasa määruse nr 8 § 1 lg 2 p-i 2, §-i 2 ja § 3 lg-e 2 ning kaebajate

suhtes koostatud teadete, millega määrati alates 01.09.2020 kaebajate õppetegevuse asukohaks

Meriküla Spordi- ja Õppekeskuse hoone, tühistamise. Kuna haldusmenetluse puudused olid

sellised, mis võisid mõjutada asja otsustamist, tuli aktid tühistada (HMS § 58). Vallal tuleb

õiguspärases haldusmenetluses uuesti otsustada TÜG-i põhikooli III kooliastme õppetegevuse

asukoha üle Muraste-Suurupi piirkonnas. Ringkonnakohus ei nõustu aga halduskohtu otsuse p-

des 116 ja 117 esitatud seisukohtadega, et üksnes koolibussiga kooli ja tagasi liikudes võidakse

põhiseadusevastaselt piirata õpilaste liikumisvabadust. Kui koolitee on ohutu ja koolibussi

teenus organiseeritud selliselt, et laste kooli ja koju jõudmine on mõistlikult tagatud, pole

tegemist liikumisvabaduse ebaproportsionaalse piiranguga.

32. Harku valla apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS

§ 200 p 1).

33. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

Harku valla apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, jäävad

menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel vastustaja kanda. HKMS § 109 lg

6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

3-20-1100

18(18)

Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on oluline, et kulude väljamõistmine

vastaspoolelt oleks põhjendatud sisuliselt. Kohtul tuleb vajalike ja põhjendatud menetluskulude

väljamõistmise otsustamiseks analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate

materjalide mahukust, menetlusdokumentide koostamise keerukust ja aeganõudvast ning

menetluse kestust (vt Riigikohtu 18.05.2009 määrus nr 3-3-1-28-09, p 11; 03.05.2017 otsus nr

3-3-1-80-16, p 35).

Kaebajad on apellatsioonimenetluses kandnud esindaja kulusid kokku 8054,40 eurot.

Ringkonnakohtu hinnangul on menetluskulude seos praeguse vaidlusega ja nende kandmise

kohustus nõuetekohaselt tõendatud, kuid asja mahtu ja keerukust arvestades on

apellatsioonkaebuse vastuse ja 06.03.2021 kirjalike teeside koostamisele kulunud aeg (vastavalt

14 tundi ja 8 tundi) üle paisutatud. Põhjendatud ajakuluks loeb ringkonnakohus vastavalt 7 tundi

ja 4 tundi. Väljamõistetavaid menetluskulusid tuleb vähendada ka seetõttu, et kohtupraktikas

välja kujunenud seisukoha järgi ei saa põhjendatud menetluskulud kõrgema astme kohtus

üldjuhul olla suuremad, kui olid kulud madalamas astmes, sest kõrgema astme menetluses

kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks eeldatavasti vähem aega (nt Riigikohtu 17.11.2017

otsus nr 3-15-2058, p 19.2; 10.06.2016 otsus nr 3-3-1-84-15, p 31). Erandlikke asjaolusid, mis

õigustaks menetluskulude väljamõistmist suuremas ulatuses kui esimeses kohtuastmes,

praegusel juhul ei esine. Eelnevat arvesse võttes vähendab ringkonnakohus vastustajalt

kaebajate

kasuks

väljamõistetavate

menetluskulude

suurust

selliselt,

et

mõistab

apellatsiooniastmes kaebajate kasuks välja 3440 eurot.

Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda

HKMS § 108 lg 1 ja HKMS § 109 lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)