2-19-11501/42 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. märts 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-11501

Tsiviilasi

Jaago Roosmanni hagi KREEDIX OÜ vastu varalise

ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ning viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

3016 eurot 20 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KREEDIX OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant

(kostja):

KREEDIX

OÜ

(registrikood

11043745), esindaja vandeadvokaadi abi Keidi Kõiv

Vastustaja (hageja): Jaago Roosmann (isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Robert

Sarv

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2020 otsus osaliselt väljamõistetud mittevaralise

kahju ja varalise kahju hüvitise suuruse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega

välja mõista KREEDIX OÜ-lt Jaago Roosmanni kasuks mittevaralise kahju hüvitis

600 eurot ja varalise kahju hüvitis 624 eurot. Muuta kohtuotsuse põhjendusi.

2. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2020 otsus muutmata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Lugeda kohtuotsuse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Jätta rahuldamata Kreedix OÜ taotlus jätta läbi vaatamata Jaago Roosmanni hagi

Kreedix OÜ vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.

4.2. Rahuldada Jaago Roosmanni hagi Kreedix OÜ vastu osaliselt.

4.3. Välja mõista Kreedix OÜ-lt Jaago Roosmanni kasuks mittevaralise kahju hüvitis

600 eurot.

4.4. Välja mõista Kreedix OÜ-lt Jaago Roosmanni kasuks varalise kahju hüvitis 624 eurot.

4.5. Välja mõista Kreedix OÜ-lt Jaago Roosmanni kasuks viivis põhivõlgnevuselt 1224 eurot

alates 31. juulist 2019 kuni 15. märtsini 2021 summas 159 eurot 9 senti ning alates

16. märtsist 2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Jaago Roosmann (hageja) esitas 31. juulil 2019 hagi KREEDIX OÜ (kostja) vastu, milles palus

mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise summas 792 eurot ja mittevaralise kahju

hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning viivise kahjuhüvitistelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus

menetluskulud jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sai hageja 16. aprillil 2019 kostjalt e-kirja, milles kostja teatas hagejale

muuhulgas, et hageja tasumata võlgadest on avalikult üleval artikkel, mida jagatakse ka

sotsiaalmeedias ja internetis. Samas kirjas sisaldub kostja ähvardus, et võlgnevuse tasumata

jätmise korral lisatakse videoklipp pealkirjaga: „Jaago Roosmann triki-trallid LÕUNA EHITUS

OÜ-s“, mis hakkab oma elu elama ka Youtube kanalis. Selle kirjaga andis kostja hagejale mõista,

et rikub õigusvastaselt hageja head nime ja au ning planeerib tulevikus jätkata hageja maine

ruineerimist. Kirjas viidatud artikli avaldas kostja aga juba 7. märtsil 2019 veebilehel

www.scorestorybook.ee pealkirjaga: „LÕUNA EHITUS OÜ: nutulugu“.

Artiklis sisaldusid järgmised ebaõiged faktiväited: „TÄHELEPANU! Inforegister soovitab

hoiduda koostööst LÕUNA EHITUS OÜ-ga, kui koostöövõimetu ettevõttega, kes ignoreerib oma

kohustusi ja võlausaldaja püüdlusi kontakti saada. Võlausaldajatele tekitatud kahju kokku on juba

7237,87 EUR.“

Artiklis on eraldi välja toodud, et võlgnevuste tekkimise ajal oli Lõuna Ehitus OÜ juhatuse liige

hageja. Samuti on samas artiklis välja toodud hageja tänane tegutsemine ettevõttes ROOEHITUS

OÜ. www.scorestorybook.ee domeen kuulub kostjale. Järelikult on kostja andmete avaldaja, sest

tema domeeni kaudu avaldati avalikkusele koduleht ning kostja reklaamib antud kodulehte ühena

enda teenustest.

Hageja edastas 23. aprillil 2019 kostjale nõudekirja, milles tõi välja, et hagejal ja Lõuna Ehitus

OÜ-l puuduvad võlausaldajate ees võlgnevused ning kostja nimetatud nõue aegus juba 1. jaanuaril

2016. Hageja nõudis kostjalt ebaõigete andmete eemaldamist ja kahju hüvitamist. 3. mail 2019

edastas kostja juhatuse liige Marie Rosin hageja esindajale vastuse, kus muu hulgas kostja

tunnistab, et artikli eesmärk oli pöörata tähelepanu ettevõtja võlausaldajatele tekitatud kahjudele

ning panna võlgnik kahju hüvitama vähemalt 10% ulatuses; kahju hüvitamisest sõltub ettevõtja

(sh juhatuse liikme) suhtes avaldatav reiting ja artiklis oli faktiviga oleviku ja minevikuvormis

info esitlemisel. Kostja teatas artikli kustutamisest ning alates 3. maist 2019 ei ole artikkel

avalikkusele enam kättesaadav.

Kostja laimu hageja suhtes kajastas Aktuaalse Kaamera saade Nädal, kus kostja ei varjanudki, et

tegemist on mõjutustegevusega sundida maksma alusetuid nõudeid. 28. aprilli 2019 saates avaldas

kostja hageja kohta järgmised valeväited: „Ei ole me saanud tõesti mitte kordagi sellist põhistatud

vaidlust sinna taha, et mingil põhjusel oleks võlanõudja alused puudulikud või see nõue on vale.“

Kostja ei ole tõendanud, et tema avaldatud faktiväited vastaks tõele kasvõi osaliselt.

Ebaõiged faktiväited kahjustavad hageja õigusi läbi selle, et nendega luuakse hagejast kui

ettevõtjast avalikkusele kuvand, et temaga tuleks koostööst hoiduda. Kostja põhjustas hagejale läbi

ebaõigete andmete avaldamise märkimisväärse mittevaralise kahju, mis seisneb selles, et hageja

on pidanud tundma avalikult häbitunnet talle omistatud tegude eest.

Hagejale on tekkinud varaline kahju õigusabikulude näol 23. aprilli 2019 nõudekirja koostamise

eest. Õigusabikulud kokku on 792 eurot (sh käibemaks).

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja oli seisukohal, et hageja õiguste rikkumine ei ole

hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, mistõttu tuleb hagi jätta läbi

vaatamata. Kostjale etteheidetavad väidetavalt ebaõiged faktiväited ei puuduta hagejat, vaid

kolmandat isikut Lõuna Ehitus OÜ-d.

Kostja ei ole avaldanud ebaõigeid andmeid. Faktiväited on kontrollitavad. Lõuna Ehitus OÜ on

tekitanud võlausaldajatele kahju kokku 7237 eurot 87 senti.

Andmete avaldamine ei olnud õigusvastane. Portaali haldajal oli andmete avaldamiseks õigustatud

huvi – portaali eesmärk on võlgnike kohta andmete avaldamine.

Hageja käsitlus temale mittevaralise ja varalise kahju tekkimisest on alusetu ja ülepaisutatud.

Vastavalt Google’i statistikale vaadati artiklit kokku 10 korda. Arvestades, et artikkel kustutati

kohe pärast hageja nõudekirja, on rikkumise raskus ja ulatus olematu.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 23. oktoobri 2020 otsusega rahuldamata kostja taotluse hagi läbi

vaatamata jätmiseks. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise

kahju hüvitise 2000 eurot ja varalise kahju hüvitise 792 eurot ning viivise 2792 eurolt VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras alates 31. juulist 2019 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis

menetluskulud kostja kanda.

Maakohus nõustus hagejaga, et hageja kohta esitatud lauseid tuleb hinnata nende kontekstis.

Maakohtu hinnangul näitab kostja 16. aprilli 2019 e-kiri hagejale seda, et jutt käib hageja (mitte

Lõuna-Eesti OÜ) võlgadest ning kui hageja ei tasu võlgnevust, sisustatakse artikkel just hageja

kohta käiva videoklipiga. Kirjas viidatud artikli avaldas kostja juba 7. märtsil 2019 veebilehel

www.scorestorybook.ee pealkirjaga: „LÕUNA EHITUS OÜ: nutulugu“. Vaidlusaluses artiklis on

eraldi välja toodud, et võlgnevuste tekkimise ajal oli Lõuna Ehitus OÜ juhatuse liige hageja.

Samuti on samas artiklis välja toodud hageja tänane tegutsemine ettevõttes ROOEHITUS OÜ.

Maakohus ei nõustunud kostja selgitusega, et artiklis avaldatud järgmine lõik ei käi hageja kohta.

Artikli sõnastus on järgmine: „Võlgnevuse tekkimisel oli LÕUNA EHITUS OÜ juhtide ringis

Jaago Roosmann, kes alustas ettevõtlusega 19 aastat tagasi X-aastaselt. Tema poolt juhitavate

ettevõtete jooksva aasta käive (2018) oli kokku 19.44 tuhat EUR-i ja tööl kokku 1 inimest, kelle

keskmine brutotöötasu oli 1240 EUR/kuus. Jaago Roosmann tegutseb täna ettevõttes

ROOEHITUS OÜ, mis tegi käivet III kvartalis 2018. a –0 EUR ja küllap fööniks tõuseb taas tuhast,

kui Võlausaldajad oma usalduskrediiti lahti hoiavad.“

Nimetatud tekst järgneb lõigule: „TÄHELEPANU! Inforegister soovitab hoiduda koostööst

LÕUNA EHITUS OÜ-ga, kui koostöövõimetu ettevõttega, kes ignoreerib oma kohustusi ja

Võlausaldaja püüdlusi kontakti saada. Võlausaldajatele tekitatud kahju kokku on juba

7237,87 EUR.“

Kuivõrd kostja on pidanud vajalikuks artiklis kirjeldada hagejat kui Lõuna Ehitus OÜ juhtide ringi

kuuluvat isikut, kes on ettevõtluses olnud 19 aastat, tema ettevõtete käivet ja seda, et praegu

tegutseb hageja ettevõttes ROOEHITUS OÜ, on kostja kohtu hinnangul artiklis kirjeldanud hageja

tegutsemist. Seda kinnitab ka 16. aprillil 2019 hagejale saadetud e-kiri. Vaidlusaluses Aktuaalse

Kaamera saates Nädal on ette loetud artikli tekst, mis kirjeldab hageja tegevust, nimetatud tekst

on avaldatud teleriekraanil ja hageja on saanud saates esitada vastulause. Seetõttu ei nõustunud

kohus kostja käsitlusega, et esitatud andmed ei käi hageja kohta ja hagejal ei olnud põhjust

pöörduda enda õiguste kaitseks kohtusse.

Maakohus leidis, et hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb rahuldada.

Maakohus nõustus hagejaga, et kuivõrd kostja esitatud andmeid, mille avaldamist on hageja kohtus

vaidlustanud on võimalik objektiivselt kontrollida, on tegemist faktiväidetega. Lisaks on kostja

kasutanud artiklis hageja nime juures väljendit „küllap fööniks tõuseb taas tuhast, kui

Võlausaldajad oma usalduskrediiti lahti hoiavad“. Kostja kasutatud sümbol viitab hageja kui

„fööniksi“ uuestisünnile olukorras, kus hageja justkui pärast „leegina põlemist“ ilma igasuguse

kahjuta taas tegutsema asub. Tegemist on kaudse faktiväitega, et hagejaga ei tohiks koostööd teha.

Hageja nõuab talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja

mittevaralise kahju hüvitamise nõue on materiaalõiguslikult kvalifitseeritav õigusvastaselt

tekitatud kahju hüvitamise nõudena VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 järgi. Hageja nõue seondub au

teotavate ebaõigete andmete avaldamisega, mistõttu tuleb teo õigusvastasus tuvastada täiendavalt

VÕS § 1047 lg-te 1-3 alusel.

Kostja on menetluse kestel asunud positsioonile, et tema ei ole avaldaja, sest ta ei saanud

kontrollida avaldatut. Kostja on 14. veebruari 2020 menetlusdokumendis selgitanud, et ta on küll

domeeni www.scorestorybook.ee omanik, kuid ta ei tegele igapäevaselt portaali haldamisega.

Maakohus leidis, et kostjat tuleb lugeda vaidlusaluste andmete avaldajaks. Kostjal on võimalik

reguleerida sisesuhet portaali haldajaga selliselt, et haldaja ei kasutaks kostja domeeni ebaõigete

faktiväidete avaldamiseks. Nii võivad ebaõigete andmete eest vastutavad olla nii kostja kui

Storybook OÜ. Samuti nähtub hageja esitatud tõenditest kostja juhatuse liikme seotus Storybook

OÜ-ga.

Lisaks eeltoodule saab lugeda kostjat andmete avaldajaks Aktuaalse Kaamera saates Nädal.

Saatesisu ei ole võimalik küll kõrvalisel isikul kontrollida, kuid praegusel juhul oligi saate

tegemise aluseks eelnimetatud artikkel www.scorestorybook.ee domeenis ning seda artiklit loeti

ette ja näidati teleekraanil. Selliselt on kostja võimaldanud laiemal ringil teada saada artikli sisust.

Maakohus leidis, et kostja esitatud väited on ebaõiged faktiväited ning kohus käsitles neid koos,

sest oluline on artiklis esitatud kontekst, samuti see, et viidatud artikli mõju süvendas selle

näitamine ja tsiteerimine Aktuaalse Kaamera saates Nädal. Kostja on artiklis esile toonud:

„Võlausaldajatele tekitatud kahju on kokku juba 7237,87 EUR“ ning „Lõuna Ehitus OÜ on

koostöövõimetu ettevõte, kes ignoreerib oma kohustusi ja võlausaldaja püüdlusi kontakti saada.“

Maakohus asus seisukohale, et kostjal tulnuks enne www.scorestorybook.ee domeenis andmete

avaldamist kontrollida võlgnevuse suurust, samuti selle sissenõutavust ja seda, kas võlgnik on

nõudele reageerinud, st kas väide kohustuse ignoreerimise kohta vastab tõele. Sellise kohustuse

paneb kostjale VÕS § 1047 lg 3. Hageja on kostjale selgitanud, et väidetav nõue on aegunud

1. jaanuaril 2016 ning hageja on kostjalt nõudnud kohustuse olemasolu kohta alusdokumente, sest

arvel on üksnes raamatupidamislik tähendus (hageja on vaidlustanud selle, et Lõuna Ehitus OÜ

tellis midagi TAA Elekter OÜ-lt). Vaidluse korral tuli kostjal esitada tõendid selle kohta, et hageja

on tekitanud kahju 7237 euro 87 sendi ulatuses. Maakohus möönis, et kuigi hageja on tuginenud

aegumise vastuväitele, ei tähenda see, et kostjal puudub õigus nõuda aegunud nõude täitmist.

Samas on praeguse vaidluse kontekstis see oluline, sest kuna hageja tugines nõude aegumisele, ei

ole Lõuna Ehitus OÜ kohustust ignoreerinud.

Nimetatud artiklis on kostja märkinud, et võlgnevuste tekkimise ajal oli hageja Lõuna Ehitus OÜ

juhtide ringis. Seetõttu on õige hageja arusaam, et kostja lõi mulje, justkui väidetava võlgnevuse

tekkimise ajal hageja juhitud Lõuna Ehitus OÜ oli ettevõte, kes ignoreerib oma kohustusi ja

kontakte võlausaldajaga, mistõttu on koostöö temaga välistatud. Hageja on esitanud tõendid selle

kohta, et ajal, mil tema vastutas Lõuna Ehitus OÜ juhtimise eest, korraldas hageja viivitamata

kostja nõudele vastamise. Vaieldava nõude teemal on hageja lepinguline esindaja kostjaga

suhelnud ning vastanud kostja nõudekirjadele. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta,

et ta ei ole nõustunud hageja vastuväidetega nõudele või, et nõude alusdokumendist nähtub, et

nõue on olemas ja sissenõutav, samuti ei ole kohtule teada, kas kostja on alustanud väidetava

võlgnevuse sissenõudmist. Hageja on tõendanud, et Lõuna Ehitus OÜ on kiiresti ja õiguslikult

põhjendatult väidetavale nõudele vastu vaielnud. Kohus juhtis tähelepanu, et kostja on nõudnud

kohustuse täitmist aprillis 2016, sellele nõudekirjale on Lõuna Ehitus OÜ vastanud 3. juunil 2016.

See, et Lõuna Ehitus OÜ ei nõustunud tasuma aegunud ja tõendamata nõuet, lõi artikli kontekstis

hagejast mulje kui isikust, kes hakkab kindlasti vältima enda kohustuse täitmist ja ignoreerima

võlausaldajaid. Praegusel juhul ei ole kostja viidanud üksnes äriühingu poolt võlgnevuse tasumata

jätmisele ja, et hageja oli võla tekkimise ajal äriühingu juhatuse liige, vaid on selgesõnaliselt

rõhutanud, et hageja on isikuks, kes on jätnud võlgnevuse tasumata.

Maakohtu hinnangul tuleneb kostja teo õigusvastasus asjaolust, et hagejal ei olnud alates

20. oktoobrist 2016 enam võimalik mõjutada Lõuna Ehitus OÜ-d oma kohustusi täitma, sest

nimetatud ajast ei olnud hageja enam äriühingu juhatuse liige. Isik ei pea taluma oma nime

avalikku seostamist negatiivses kontekstis teise isikuga, kui tal tegelikult puudub võimalus teise

isiku käitumist mõjutada. Eelnevast järelduvalt ei ole hageja avalik seostamine äriühingu

võlgnevusega õiguspärane ja rikub hageja isiklikke õigusi. Kostja käitumise eesmärgiks hageja

maine kahjustamine, soovides saavutada äriühingu võlgnevuse tasumist.

Kostja esitas 28. aprilli 2019 Aktuaalne Kaamera saates Nädal järgmised väited: „Me räägime ja

kirjeldamegi lugude kaudu informatsioone, mida varasemalt me näitasime raportites. Need lood

annavad rohkemat informatsiooni aru saamaks nendest sündmustest ja tegevustest selle ettevõtja

ümber. Selle nõudega on tegeletud päris mitu aastat ja misjärel ta siis nimetasime perspektiivituks,

sest ta läks nö variisiku kätte. Ei ole me tõesti mitte kordagi sellist põhistatud vaidlust sinna taha,

et mingil põhjusel oleks võla nõudja alused puudulikud või see nõue vale.“ Õige on hageja

osundus, et kostja on Aktuaalne Kaamera saates Nädal esitanud eelnimetatud väited pärast seda,

kui ta oli saanud hagejalt kirja ebaõigete andmete eemaldamiseks, ümberlükkamiseks ja kahju

hüvitamiseks. Sellele vaatamata on võimalik kostja väljaöeldust aru saada, et hageja ei ole teinud

midagi, et hüvitada võlgnevus või esitada argumendid, miks ta võlgnevusega ei soostu. Seetõttu

on kostja eesmärgiks olnud hageja halvustamine ja seda ka pärast hagejalt kahju hüvitamise

nõudekirja saamist.

Maakohus leidis, et hageja nõue hüvitada talle mittevaraline kahju on põhjendatud. Artikli

lugemisel ei jää kahtlust selles, et kostja soovitab koostööst hoiduda just hagejaga. Maakohus

võttis arvesse ka seda, et kostjale oli teada hageja ja Lõuna Ehitus OÜ vastuväited võlgnevusele

(seda juba 3. juunil 2016 esitanud kirjas). Kostja on avaldanud artikli ilma tegelikke faktilisi

asjaolusid välja selgitamata.

Maakohus märkis, et laiem avalikkus sai kostja avaldatud andmetest teada. Aktuaalse Kaamera

saatel Nädal on laia vaatajaskonnaga ning ka järelevaadatav internetis. Seega on hageja maine

saanud kahjustada laia levikuga uudistesaates Rahvusringhäälingus, mis maakohtu hinnangul

intensiivistas hageja õiguste rikkumist.

Maakohtu hinnangul on kahjuhüvitis summas 2000 eurot praeguses asjas mõistlik ega koorma

liigselt kostjat.

Maakohus rahuldas hageja varalise kahju nõude. Hageja nõutav kahju on otsene varaline kahju

VÕS § 128 lg 3 mõttes. Käesoleval juhul ei oleks hagejal tekkinud vajadust pöörduda advokaadi

poole seoses õigusabiteenuse osutamisega juhul, kui kostja poleks avaldanud ebaõigeid

faktiväiteid hageja kohta. Kohtueelsed õigusabikulud on praegusel juhul hüvitavad VÕS § 127

lg 2 järgi. Kohtu hinnangul on kohtumenetluse eelsed õigusabikulud summas 792 eurot mõistliku

suurusega.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse

tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.

Maakohtu otsusest ei ole arusaadav, kas kohus peab vaidluse all olevaid artikli lauseid

faktiväideteks või väärtushinnanguteks ning ei ole faktiväidete tõele vastavust või mittevastavust

sisuliselt kontrollinud.

Aktuaalse Kaamera saates Nädal ei loetud ette artiklit „Lõuna Ehitus OÜ: Nutulugu“. Kohus ei

ole menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid tegelikkuses üldse uurinud ega analüüsinud.

Kohtuotsuse põhjendused ei ole jälgitavad.

Maakohus on ebaõigesti jätnud rahuldamata kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks.

Maakohus on jätnud hindamata avaldatud lauseid nende kontekstis, mis lähtub mõistliku inimese

arusaamast vaidluslause artikli lugemisel. Kostja rõhutab, et pooltevahelised vestlused ei ole

üldsusele kättesaadavad.

Vaidlusalused faktiväited ei puuduta hagejat, vaid kolmandat isikut Lõuna Ehitus OÜ-d. Asjaolu,

kas mis viisil ning kellega kostja on suhelnud ning mida on kostja avaldatud andmete kohta pärast

andmete avaldamist öelnud, ei oma andmete sisu ja subjekti kindakstegemisel tähendust.

Kostja ei ole andmete avaldajaks. Kostja on menetluses selgitanud ja tõendanud, et kuigi ta on

www.scorestorybook.ee domeeni omanik, ei tegele ta igapäevaselt portaali haldamisega. Kostja ja

portaali halduri sisesuhe ei ole käesoleva vaidluse esemeks.

Ebaõige on kohtu seisukoht, mille järgi võib Storybook OÜ teadmise võrdsustada kostja omaga

TsÜS § 133 lg 1 alusel. Tõendatud ei ole, et kostja kasutaks Storybook OÜ-d oma majandus- ja

kutsetegevuses.

Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et esineb isiklike õiguste rikkumine. Tõendatud ja tõele

vastav on asjaolu, et Lõuna Ehitus OÜ-l esinevad võlgnevused nii kostja kui ka muude

võlausaldajate ees. Maakohus ei ole võlgnevuse esinemise fakti analüüsinud Tõendatud ja tõele

vastav on see, et Lõuna Ehitus OÜ on oma kohustusi ignoreerinud. Tõendamist on leidnud, et

Lõuna Ehitus OÜ omades kohutusi summas 71 557 eurot, kustutati registrist läbi likvideerimisel

olnud ühinguga ühinemise. Võlgnevuse tekkimisel oli Lõuna Ehitus OÜ juhtide ringis hageja, kes

alustas ettevõtlusega 19 aastat tagasi X-aastaselt.

Põhjendamatu on kohtu järeldus, mille kohaselt on artikli avaldamise eesmärgiks olnud hageja

halvustamine. Õigete faktiväidete avaldamine kannab avaliku huvi eesmärki. Hageja isiklikke

õigusi ei ole rikutud.

Andmete avaldamine ei ole olnud õigusvastane. Kostja on tõendanud, et artiklis avaldatud teabe

puhul on tegemist avaliku teabega. Esitatud teave on varasemalt avaldatud tunnustatud Eesti

meediaväljaandes, millele laieneb ajakirjanike kontrollikohustus.

Portaali haldajal oli andmete avaldamiseks õigustatud huvi – portaali eesmärk on võlgnike kohta

andmete avaldamine. Kostja on kõiki asjaolusid tõendanud ning esitanud vastuväiteid, kuid kohus

on jätnud need arvestamata.

Mittevaralise kahju hüvitis on ebamõistlikult kõrge. Kogumis ei ole kohus tuvastanud, et esineksid

mistahes kahju väljamõistmise eeldused. Otsuses esitatud väited kostja süü osas on paljasõnalised.

Samuti on arusaamatu väide, nagu oleks kostja ainsaks eesmärgiks teenida kasumit.

Varalise kahju suurus on põhjendamatu ja tõendamata. Hageja ei ole arvega esitanud

spetsifikatsiooni, millest nähtuks, mida hageja lepinguline esindaja täpselt teinud on. Ei ole usutav,

et nimetatud nõude koostamiseks on kulunud ca 5 tundi (660 eurot/130 eurot tund).

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Hageja palub

menetluskulud jätta kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2020 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2

alusel osaliselt tühistada väljamõistetud mittevaralise kahju ja varalise kahju suuruse osas ning

ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab välja kostjalt hageja kasuks

mittevaralise kahju hüvitise 600 eurot ja varalise kahju hüvitise 624 eurot. Ringkonnakohus

muudab ka kohtuotsuse põhjendusi ja menetluskulude jaotust.

Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.

7. Maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata kostja taotluse jätta hagi läbi vaatamata ning

ükski apekllatsioonkaebuses märgitud põhjendus ei anna alust asuda maakohtust erinevale

seisukohale. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-des 12 ja 13,

ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata.

Kostja on taotlenud hagi läbi vaatamata jätmist järgmistel alustel: 1) hageja õiguste rikkumine ei

ole võimalik, sest hageja poolt kostjale etteheidetavad ebaõiged faktiväited ei puuduta hagejat,

vaid kolmandat isikut; 2) kostja ei ole väidete avaldajaks.

Vastavalt TsMS § 423 lg 2 p-le 1 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja

õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik,

eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

Viidatud sättest ei tulene kohtu kohustust keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest, vaid säte

sisaldab kohtu kaalutlusõigusel põhinevaid kriteeriume, mis võimaldavad ilmselgelt perpektiivitu

asja võimalikult varajases menetluse etapil kohtu menetlusest välja arvata. Seega ei ole

perpektiivitu hagi menetlemine otseselt keelatud, kuid kohus peab siiski enne hagi menetlusse

võtmist selle edulootust. Antud juhul on maakohus õigustatult leidnud, et lähtudes

www.scorestorybook.ee lehel avaldatud artiklis märgitust ning 28. aprillil 2019 Aktuaalse

Kaamera saates Nädal avaldatust on võimalik hageja õiguste rikkumine ja seetõttu puudub alus

hagi läbivaatamata jätmiseks.

Kostja seisukoht, et tema ei ole väidete avaldajaks, ei ole aluseks jätta hagi läbi vaatamata TsMS

§ 423 lg 2 p 1 alusel. Asjaolu, kas kostja on või ei ole ebaõigete faktiväidete avaldajaks,

tuvastatakse asja sisulisel arutamisel.

8. Asja materjalide kohaselt esitas hageja hagi kostja vastu varalise ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist seetõttu, et kostja on

avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid kahel juhul: 7. märtsist 2019 kuni 29. aprillini 2019

www.scorestorybook.ee lehel avaldatud artiklis ning 28. aprillil 2019 Aktuaalse Kaamera saates

Nädal. Hageja varalise kahju hüvitamise nõue seisneb kohtueelses õigusabis 792 eurot.

Kostja vaidles hageja mittevaralise kahju ja varalise kahju hüvitamise nõuetele vastu.

9. Kostja seisukoha kohaselt ei ole ta andmete avaldajaks, sest kuigi ta on www.scorestorybook.ee

domeeni omanik, ei tegele ta igapäevaselt portaali haldamisega. Maakohus on ebaõigesti

Storybook OÜ teadmise võrdsustanud kostja omaga TsÜS § 133 lg 1 alusel.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et antud juhul saab pidada kostjat andmete

avaldajaks.

Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine.

Riigikohus on avaldamise ja avaldaja mõistet selgitanud tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05 tehtud otsuse

p-s 25, leides, et avaldamine (VÕS § 1047 tähenduses) on andmete kolmandatele isikutele

teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks.

Avaldajaks on ka isik, kelle kontrolli all on andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine.

Ringkonnakohus leiab, et kostjal domeeni omanikuna on võimalik reguleerida sisesuhet portaali

haldajaga selliselt, et haldaja ei kasutaks kostja domeeni ebaõigete faktiväidete avaldamiseks,

s.o kostja kontrolli all on andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Seega võivad ebaõigete

andmete eest vastutavad olla nii kostja kui Storybook OÜ.

Samuti nähtub hageja esitatud tõenditest kostja juhatuse liikme seotus Storybook OÜ-ga.

Storybook OÜ on Register OÜ tütarettevõte, mis omakorda on kostja tütarettevõte (I kd

tl 165-168). Kõigi kolme ettevõtte juhatuse liige on Marie Rosin, mistõttu on Storybook OÜ kostja

kontrolli all ning Storybook OÜ teadmise võib võrdsustada kostja omaga (TsÜS § 133). Samuti

esines kostja seaduslik esindaja 28. aprillil 2019 Aktuaalse Kaamera saates Nädal Kreedix OÜ

juhatuse liikmena.

10. 7. märtsist 2019 kuni 29. aprillini 2019 oli www.scorestorybook.ee lehel avaldatud

vaidlusalune artikkel järgmises sõnastuses: „Tähelepanu! Inforegister soovitab hoiduda koostööst

LÕUNA EHITUS OÜ-ga, kui koostöövõimetu ettevõttega, kes ignoreerib oma kohustusi ja

Võlausaldaja püüdlusi kontakti saada. Võlausaldajatele tekitatud kahju kokku on juba

7237.87 EUR.

Võlgnevuse tekkimisel oli LÕUNA EHITUS OÜ juhtide ringis Jaago Roosmann, kes alustas

ettevõtlusega 19 aastat tagasi X- aastaselt. Tema poolt juhitavate ettevõtete jooksva aasta käive

(2018) oli kokku 19.44 tuhat EUR-i ja tööl oli kokku 1 inimest, kelle keskmine brutotöötasu oli

1240 EUR/kuus.

Jaago Roosmann tegutseb täna ettevõttes ROOEHITUS OÜ, mis tegi käivet III kvartalis 2018.a –

0 EUR ja küllap fööniks tõuseb taas tuhast, kui võlausaldajad oma usalduskrediiti lahti hoiavad.“

11. Arvestades hageja väiteid on artiklis LÕUNA EHITUS OÜ kohta avaldatud ebaõiged

faktiväited järgmised: osaühing on koostöövõimetu ettevõte, kes 1) ignoreerib oma kohustusi ja

2) ignoreerib võlausaldaja püüdlusi kontakti saada; 3) osaühing on võlausaldajatele tekitanud

kahju 7737 eurot 87 senti.

Hageja seisukoha kohaselt on LÕUNA EHITUS OÜ kohta avaldatud ebaõiged faktiväited

teotavad Jaago Roosmanni au seetõttu, et ta on artiklis märgitud LÕUNA EHITUS OÜ juhtide

ringis olevaks isikuks, mistõttu ebaõiged faktiväited LÕUNA EHITUS OÜ kohta võimaldavad

isiku „väärtustamist“ negatiivse hinnanguga, s.o hageja väite kohaselt on LÕUNA EHITUS OÜ

kohta esitatud faktiväited hageja au teotavad selle tõttu, et need võimaldavad isiku „väärtustamist“

negatiivse hinnanguga. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus eelkõige, kas artiklis esitatud

faktiväited LÕUNA EHITUS OÜ kohta on ebaõiged.

Ringkonnakohus märgib, et asjas ei ole nõutud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist, vaid hageja

on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

11.1. Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja

§ 1047 lg-te 2 ja 3 alusel eeldab mh seda, et kõnealused andmed on hageja au teotavad ja au

teotavate andmete avaldamine on õigusvastane.

Asjaolu, et LÕUNA EHITUS OÜ oli registrist kustutatud enne vaidlusaluse artikli avaldamist, ei

muuda artiklis avaldatut õigusvastasteks.

Artiklis esitatud väide, et LÕUNA EHITUS OÜ on koostöövõimetu ettevõte, on sisuliselt

väärtushinnang, mis on sisustatud läbi kahe faktiväite, et 1) LÕUNA EHITUS OÜ ignoreerib oma

kohustusi; 2) LÕUNA EHITUS OÜ ignoreerib võlausaldaja püüdlusi kontakti saada.

11.1.1. Ringkonnakohtu arvates on tõendatud faktiväite, et LÕUNA EHITUS OÜ ignoreerib oma

kohustusi, tõele vastavus ning seetõttu ei ole nimetatud faktiväide õigusvastane. Seda, et LÕUNA

EHITUS OÜ-l oli vaidlusaluse artikli avaldamise ajal täitmata kohustus TAA Elekter OÜ ees,

tõendavad:

1) TAA Elekter OÜ 28.04.2016 e-kiri kostjale (I kd tl 109), millest nähtub, et LÕUNA EHITUS

OÜ ei vasta enam meilidele ja kõnedele, samuti ei ole vastanud saadetud saldokinnitusele; võlg

summas 4885 eurot 4 senti;

2) 31.10.2012 faktuur-arve nr 3131302 ja akt 141 (I kd tl 112, 113).

Nimetatud tõenditest nähtub, et LÕUNA EHITUS OÜ-l on TAA Elekter OÜ ees täitmata kohustus

summas 4885 eurot 4 senti ning võlausaldaja pöördus kostja poole võlgnevuse sissenõudmiseks.

11.1.2. Hageja väitel ei ole LÕUNA EHITUS OÜ kunagi tellinud TAA Elekter OÜ-lt teenust, mis

kajastub faktuur-arvel nr 3131302 ja aktil 141, sest aktil on märgitud tellijaks Haberek (mitte

LÕUNA EHITUS OÜ) ja tehtud tööde akt on allkirjastatud üksnes TAA Elekter OÜ poolt.

Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega. Faktuur-arvel nr 3131302 on märgitud teenuse ostjaks

LÕUNA EHITUS OÜ. Ostjana on arve allkirjastanud küll X, kuid usutav on kostja selgitus, mille

kohaselt teostas Haberek LÕUNA EHITUS OÜ-le alltöövõttu ning tööde käigus telliti TAA

Elekter OÜ-lt elektriöid, mille eest kohustus tasuma LÕUNA EHITUS OÜ. Kostja selgitust

kinnitab asjaolu, et LÕUNA EHITUS OÜ on osaliselt arve tasunud (I kd tl 154).

Lisaks kinnitab kostja selgitust ka see, et nähtuvalt kostja ja LÕUNA EHITUS OÜ (kelle

esindajana on esinenud vandeadvokaat Robert Sarv) e-kirjavahetusest juunis-juulis 2016 (I kd

tl 116-122), ei ole LÕUNA EHITUS OÜ vastu vaielnud nõude olemasolule, küll aga esitanud

aegumise vastuväite. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et VÕS §-s 186 on sätestatud võlasuhte

lõppemise alused ning aegumise vastuväide ei lõpeta võlasuhet. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub

õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja

(aegumistähtaeg) jooksul. TsÜS § 142 lg-st 1 tuleneb kohustatud isikule õigus keelduda oma

kohustuse täitmisest, kuid samas aegumine ei lõpeta võlasuhet.

11.1.3. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et faktiväite, et LÕUNA EHITUS OÜ

ignoreerib oma kohustusi, on tõene.

11.2. Ringkonnakohtu arvates on tõendatud faktiväite, et LÕUNA EHITUS OÜ ignoreerib

võlausaldaja püüdlusi kontakti saada, tõele vastavus, ning seetõttu ei ole nimetatud faktiväide

õigusvastane.

Väidet, et LÕUNA EHITUS OÜ ignoreerib võlausaldaja püüdlusi kontakti saada, tõendab TAA

Elekter OÜ 28.04.2016 e-kiri kostjale, mille kohaselt LÕUNA EHITUS OÜ ei vasta meilidele ja

kõnedele, samuti ei ole vastanud saadetud saldokinnitusele. Asjaolu, et LÕUNA EHITUS OÜ

esindaja vandeadvokaat Robert Sarv vastas kostja 29.04.2016 nõudekirjale 03.06.2016 ning

samuti vastas hageja nõude kohta 23. aprillil 2019 kostjale, ei muuda seda, et LÕUNA EHITUS

OÜ ignoreeris võlausaldaja (TAA Elekter OÜ) püüdlusi kontakti saada. Hageja ei ole esitanud

asjas tõendeid selle kohta, et enne, kui võlausaldaja (TAA Elekter OÜ) pöördus võlgnevuse

sissenõudmiseks kostja poole, oleks LÕUNA EHITUS OÜ vastanud võlausaldajale ning püüdnud

tekkinud probleemi lahendada läbirääkimiste teel.

Siinkohal märgib ringkonnakohus, et asjakohatud on kostja väited, mis on esitatud Eesti

Päevalehes 13.01.2017 avaldatud artikli pinnalt (sh väited riigi petmise skeemi, ebaausa

konkurentsi jms kohta) ning ringkonnakohus jätab need tähelepanuta.

11.3. Kuna faktiväited, et 1) LÕUNA EHITUS OÜ ignoreerib oma kohustusi ja 2) LÕUNA

EHITUS OÜ ignoreerib võlausaldaja püüdlusi kontakti saada, on tõesed, siis on tõene ka nendega

sisustatud väärtushinnang, et LÕUNA EHITUS OÜ on koostöövõimetu ettevõte.

12. Hageja seisukoha kohaselt on ebaõige artiklis sisalduv faktiväide, et võlausaldajatele on

tekitatud kahju kokku on 7237 eurot 87 senti.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kuna artiklis ei ole seostatud võlgnevuse suurust

ühegi konkreetse võlausaldajaga, siis peab kohus hindama võlgnevust laialdasemalt ja arvestama

Eesti Päevalehes 13.01.2017 avaldatud võlgnevust ning samuti LÕUNA EHITUS OÜ 2016. aasta

bilansis kajastatut. Artikkel avaldati 7. märtsil 2019 ning kostjale oli teada talle sissenõudmiseks

loovutatud nõude suurus, s.o TAA Elekter OÜ nõude suurus. Kostja ei saanud võlgnevuse

märkimisel artiklis aluseks võtta ei Eesti Päevalehes 13.01.2017 avaldatud võlgnevust ega

LÕUNA EHITUS OÜ 2016. aasta bilansis kajastatut.

Ringkonnakohus leiab, et LÕUNA EHITUS OÜ poolt võlausaldajale kahju tekitamine 7237 eurot

87 senti ulatuses on õige faktiväide. Kahju suurus on tõendatud TAA Elekter OÜ 28. aprilli 2016

e-kirjaga kostjale, arvega nr 3131302, maksekorraldusega nr 1918 ja kostja 29.04.2016

nõudekirjaga LÕUNA EHITUS OÜ-le. Nõudekirjast on selgelt arusaadav, millised on nõude

koosseisu kuuluvad summad ning ka nõude alus.

Faktiväidet ei muuda õigusvastaseks hageja arvamus, et väljend „kahju“ on negatiivne tõdemus

ning neutraalsem oleks olnud märkida, et võlausaldajatel on nõudeid 7237 eurot 87 senti ulatuses.

Ringkonnakohus märgib, et täitmata kohustus on nii võlgnevus kui ühtlasi ka kahju. Samuti ei

muuda faktiväidet õigusvastaseks väidetav nõude aegumine.

13. Ringkonnakohus on seisukohal, et artiklis LÕUNA EHITUS OÜ kohta avaldatud faktiväited,

mille kohaselt osaühing on koostöövõimetu ettevõte, mis 1) ignoreerib oma kohustusi ja

2) ignoreerib võlausaldaja püüdlusi kontakti saada; 3) osaühing on võlausaldajatele tekitanud

kahju 7737 eurot 87 senti, ei ole õigusvastased, vaid tõesed. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi

kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane. Seda seisukohta toetab

mh VÕS § 1047 lg 2, mille kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult

kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu

vastab tegelikkusele.

14. Hageja väitel olid artiklis märgitud faktiväited õigusvastased seetõttu, et hagejal ei olnud alates

29.12.2016 enam võimalik mõjutada LÕUNA EHITUS OÜ-d oma kohustusi täitma, sest alates

nimetatud kuupäevast kustutati LÕUNA EHITUS OÜ registrist ja hageja ei olnud enam juhatuse

liige.

Ringkonnakohus leiab, et kostja huvi hagejaga seotud andmete avaldamise vastu oli antud juhul

seotud sooviga saada võlgnikult kätte tasumata võlg. Tegemist on kostjapoolse surveabinõuna,

tagamaks võla tasumine (st sisult õiguskaitsevahendina). Selline andmete avalikustamine on

lubatav eeldusel, et võlgnik on tegelikult kostjale võlgu, võlgnikule on vähemalt üldjuhul eelnevalt

võla tasumise kohustust meelde tuletatud ja kostjal ei pidanud olema mõistlikku kahtlust hageja

võimaluses võlgniku majandustegevust mõjutada.

Ringkonnakohtu arvates nähtub vaidlusaluse artikli kontekstist, et juba selle avaldamise ajal

7. märtsil 2019 pidi kostja olema teadlik asjaolust, et hagejal ei olnud enam võimalust mõjutada

võlgniku (s.o LÕUNA EHITUS OÜ) majandustegevust. Seega oli kostja käitumine õigusvastane

juba artikli avaldamise ajal, sest ta pidi aru saama, et hageja seostamine võlgnikuga võib olla

põhjendamatu ja hageja mainet ebaproportsionaalselt kahjustav.

Kostja käitumise õigusvastasuse tuvastamisel tuleb VÕS § 1046 lg 1 alusel arvestada ka rikkumise

liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

Artikli eesmärgiks on sisuliselt n-ö tervikliku negatiivse väärtushinnangu andmine hagejale kui

võlgnikuga seotud olnud isikule.

Ringkonnakohus märgib, et isik ei pea taluma oma nime avalikku seostamist negatiivses kontekstis

teise isikuga, kui tal tegelikult puudub võimalus teise isiku käitumist mõjutada. Seega, kuigi

artiklis esitatud faktiväited on õiged, on kostja, seostades hageja LÕUNA EHITUS OÜ

võlgnevusega, käitunud õigusvastaselt ja ebaproportsionaalselt kahjustanud hageja mainet.

15. Hageja seisukoha kohaselt artikli lõigus „Jaago Roosmann tegutseb täna ettevõttes

ROOEHITUS OÜ, mis tegi käivet III kvartalis 2018.a – 0 EUR ja küllap fööniks tõuseb taas tuhast,

kui võlausaldajad oma usalduskrediiti lahti hoiavad“ sisaldub kaudne faktiväide, et hagejaga ei

tohiks koostööd teha.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et kontekstis artikli tekstiga on tegemist kaudse

faktiväitega, mis on hageja mainet kahjutav ning seega õigusvastane.

16. Hageja seisukoha kohaselt jätkas kostja 28.04.2019 artiklis märgitud ebaõigete faktiväidete

avaldamist Aktuaalse Kaamera saates Nädal. Hageja ei ole esitanud nimetatud saates kajastatu

alusel mõnda uut faktiväidet, mida peaks kohus hindama.

Hageja on märkinud, et 28.04.2019 saates avaldas kostja hageja kohta järgmised valeväited: „Ei

ole me saanud tõesti mitte kordagi sellist põhistatud vaidlust sinna taha, et mingil põhjusel oleks

võlanõudja alused puudulikud või see nõue on vale.“ Nimetatu kostja väide on seotud artiklis

esitatud faktiväitega LÕUNA EHITUS OÜ võlgnevuse kohta.

Ringkonnakohus leiab, et iseenesest on selline kostja väide õige, sest ei LÕUNA EHITUS OÜ,

TAA Elekter OÜ ega kostja ei ole pöördunud nõude sissenõudmiseks kohtu poole.

Ringkonnakohtu arvates Aktuaalse Kaamera saates Nädal kajastatu ei süvendanud hageja

negatiivset kuvandit, pigem tulenes saatest, et kostja on käitunud õigusvastaselt. Nimetatud saade

aitas kindlasti kaasa hageja positiivse maine taastamisele.

17. Kostja väite kohaselt kannab õigete faktiväidete avaldamine avaliku huvi eesmärki ja ei olnud

õigusvastane (VÕS § 1047 lg 3).

Vastavalt VÕS § 1047 lg-le 3 ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal

või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis

andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.

Ringkonnakohtu arvates ei kuulu antud juhul viidatud säte kohaldamisele. Ringkonnakohus leidis

käesoleva otsuse p-s 11.3, et faktiväited, et 1) LÕUNA EHITUS OÜ ignoreerib oma kohustusi ja

2) LÕUNA EHITUS OÜ ignoreerib võlausaldaja püüdlusi kontakti saada, on tõesed, ning tõene

on ka nendega sisustatud väärtushinnang, et LÕUNA EHITUS OÜ on koostöövõimetu ettevõte.

Samas aga tõesed faktiväited ei välista antud juhul seda, et kostja, seostades hageja LÕUNA

EHITUS OÜ võlgnevusega, on käitunud õigusvastaselt ja ebaproportsionaalselt kahjustanud

hageja mainet (vt käesoleva otsuse p 14). Lisaks märgib ringkonnakohus, et küsitav on registrist

kustutatud ettevõtte aegunud võlgnevuse kohta andmete esitamine avalikes huvides.

18. Kostja väitel on maakohtu poolt väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitis ebamõistlikul suur.

Antud juhul on kostjal tekkinud mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustus VÕS § 1045

lg 1 p 4 ja § 1046 alusel. Ringkonnakohus tuvastas käesoleva otsuse p-des 14 ja 15, et kostja poolt

artiklis andmete avaldamine oli hageja au ja head nime kahjustav ning seetõttu õigusvastane.

VÕS § 127 lg 6 esimene lause sätestab kohtu diskretsiooniõiguse mittevaralise kahju eest rahalise

hüvitise suuruse määramisel. Kohtupraktikas on selgitatud, et kuna mittevaralise kahju täpse

suuruse tõendamine ei ole võimalik, on vastava kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende

asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

Selleks, et määrata õiglane hüvitis, tuleb ennekõike arvestada rikkumise laadi ja raskust, rikkuja

süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt

asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise

(vt nt Riigikohtu 27. septembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17; 22. oktoobri 2008 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p-d 11-14).

18.1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus diskretsioonipiire, mõistes kostjalt välja hageja

kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks 2000 eurot. Ringkonnakohtu arvates on õiglase hüvitise

suuruseks, arvestades rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte

majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, 600 eurot.

Hageja selgituse kohaselt on keskmisele mõistlikule isikule kostja poolt avaldatuga jäänud mulje,

et hageja on isik, kellega ei tohiks mingil juhul teha koostööd, kes ignoreerib oma kohustusi ja

kellega on võimatu kontakti saada.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja poolt avaldatu kahjustab õigusvastaselt hageja

mainet. Samas nähtub asja materjalidest, et avalikkusele oli vaidlusalune artikkel kättesaadav

07.03.2019 kuni 29.04.2019 ning seda vaadati ainult 10 korral.

Siinkohal ringkonnakohus märgib, et ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja maine

kahjustamist süvendas teema käsitlemine Aktuaalse Kaamera saates Nädal 28.04.2019.

Ringkonnakohtu arvates mõistliku isiku jaoks Aktuaalse Kaamera saates Nädal kajastatu ei

süvendanud hageja negatiivset kuvandit, pigem tulenes saatest, et kostja on käitunud

õigusvastaselt, s.o mõistlik isik tajus, et kostja on õigusvastaselt käitunud ja sellega kahjustanud

hagejat.

Ringkonnakohtu arvates on maakohus ebaõigesti arvestanud mittevaralise kahju hüvitise suuruse

määramisel kostja 3. mai 2019 kirjas märgitut, et artikli eesmärk oli pöörata tähelepanu ettevõtja

poolt võlausaldajatele tekitatud kahjudele ning panna võlgnik kahju hüvitama vähemalt 10%

ulatuses ja kahju hüvitamisest sõltub ettevõtja (juhatuse liikme) suhtes avaldatav reiting.

Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel saab aluseks võtta siiski vaid need andmed, mis

on avaldatud, s.o on teatavaks tehtud kolmandatele isikutele, ning kostja 3. mai 2019 kiri ei olnud

avaldatud VÕS § 1047 mõttes.

18.2. Ringkonnakohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel järgmiste

asjaoludega: 1) vaidlusalust artiklit vaadati vaid 10-l korral; 2) LÕUNA EHITUS OÜ kohta

esitatud faktiväited olid õiged; 3) kostja pidi teadma juba artikli avaldamise hetkel, et LÕUNA

EHITUS OÜ on registrist kustutatud ning hageja endise juhatuse liikmena ei saa kuidagi mõjutada

võlgnikku võlga tasuma; 3) kostja märkis artiklis eeldatavasti aegunud võlga, mille sissenõudmist

ta pidas ka ise perspektiivituks ning sellest tulenevalt saab tuvastada, et artikli eesmärgiks oli

hageja maine kahjustamine, s.o kostja eesmärk artikli avaldamisel oli õigusvastane.

Mittevaralise kahju hüvitis väljendab teatud ulatuses alati lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile

ka ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle

isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest. Ringkonnakohtu arvates on praegu selliseks

kohaseks rahaliseks hüvitiseks 600 eurot.

19. Kostja väitel on hageja nõutav varalise kahju suurus põhjendamatu ja tõendamata.

Hageja on taotlenud kostjalt varalise kahju väljamõistmist ning varaline kahju seisneb

õigusabikuludes, mis on seotud 23.04.2019 nõudekirja (I kd tl 32-35) koostamisega. Arve

nr 2907007 (I kd tl 49) alusel on varalise kahju suuruseks 792 eurot.

Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt

hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja

saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama,

kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (vt Riigikohtu 3. aprilli 2013 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-19-13, p 11).

Hageja 23.04.2019 nõudekiri kostjale ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, eemaldamiseks ja

kahju hüvitamiseks on otseselt seotud antud kohtuvaidlusega. Nõudekirja esitamise vajaduse tingis

kostja poolt vaidlusaluse artikli avaldamine. Ringkonnakohtu arvates on tegemist vajaliku

õigusabiga, sest arvestades vaidluse iseloomu on igati õigustatud hageja poolt õigusabi

kasutamine.

19.1. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et nõutav kulu ei ole mõistliku suurusega.

Õige on kostja seisukoht, et arvest (ega ka muudest materjalidest) ei nähtu põhjendust nõutavas

suuruses varalise kahju tekkimises. Lähtudes arvel märgitud summast ja vandeadvokaadi poolt

menetluskulude taotlusel märgitud tunnitasust, saab järeldada, et 23.04.2019 nõudekirja

koostamisele on kulunud 5 tundi.

Ringkonnakohtu arvates on 23.04.2019 nõudekirja koostamise mõistlikuks ajakuluks 4 tundi ja

seega on varalise kahju suuruseks 624 eurot (4 tundi x 130 eurot = 520 eurot + käibemaks

104 eurot = 624 eurot). Siinkohal arvestab ringkonnakohus hageja esindaja vastuväiteid kostja

menetluskuludele (I kd tl 191), milles ta märgib, et „Hagile vastuses on 4 lehekülge sisulist teksti.

Võttes arvesse asja keerukust tuleb järeldada, et kostja esindajal sai mõistlikult kuluda viidatud

dokumendi koostamisele maksimaalselt 4 tundi.“ Ka 23.04.2019 nõudekiri on ligikaudu 4-l

leheküljel.

Kuna hagejal tekkis varaline kahju summas 624 eurot seoses hageja ja kostja vahel tekkinud

õigusliku vaidlusega, siis on varalise kahju ja kostja rikkumise vahel põhjuslik seos.

20. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse

täitmiseni.

Hageja nõuab viivist alates hagiavalduse esitamisest (31. juuli 2019) kuni täitmiseni.

Arvestades põhivõlgnevust 1224 eurot tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks sissenõutavaks

muutunud viivis alates 31.07.2019 kuni 15.03.2021 summas 159 eurot 9 senti

(vt viivisekalkulaator) ning alates 16.03.2021 kuni täitmiseni viivis (põhivõlgnevus 1224 eurot)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

21. Kuna ja hagi apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis jäävad menetluskulud maakohtus

ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Menetluskulude jaotusel arvestab

ringkonnakohus ka vaidluse olemusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Viivi Tomson