2-20-124449/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. märts 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-20-124449

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi P. T. vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

461 eurot 43 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing Aktiva Finants; registrikood 10746479;

asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn, 10150, Harju maakond.

Hageja esindaja: M. A., e-post XXX

Kostja: P. T., isikukood XXX; XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaühing Aktiva Finants hagi P. T. vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista P. T. (T.) osaühing Aktiva Finants kasuks välja:

2.1. 433 eurot 16 senti (sealhulgas põhivõlg 353 eurot 42 senti, võla sissenõudmise kulu

30 eurot ja 14. detsembri 2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 49 eurot

74 senti);

2.2. viivis tasumata põhivõlalt 353 eurolt 42 sendilt alates 15. detsembrist 2020 kuni

põhivõla 353 euro 24 sendi tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud P. T. kanda.

6. Mõista P. T. (T.) osaühing Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 120 eurot.

7. Mõista P. T. (T.) osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi P. T. (T.)

(kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 353 eurot 42 senti, võla sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

49 eurot 74 senti ning viivise alates 15. detsembrist 2020 kuni põhinõude 353 euro 42 sendi

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid T. E. a. ja kostja 19. detsembril 2016 liitumislepingu nr XXX.

T. E. a. kohustus lepingu alusel pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja

kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele tasuma. T. E. a. esitas kostjale

teenuste kasutamise eest arved nr XXX, XXX ja XXX, kokku 353 eurot 42 senti. Kostja ei

tasunud arveid tähtaegselt. T. E. a. esitas kostjale arved nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX ja

nr XXX viivise eest kokku 19 eurot 45 senti. T. E. a. loovutas kostja vastase nõude

17. detsembril 2019 hagejale.

Hageja arvestab viivist alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast

19. novembrist 2019 kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 14. detsembril 2020

seadusjärgsee viivisemääras, kokku 30 eurot 29 senti. Hagiavalduse esitamise seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku seega 49 eurot 74 senti.

Hageja esindaja saatis kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja, kogukuluga 15 eurot. Hagejal

tekkisid kostja makseviivitusest tulenevalt järgmised kulud: nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, kostjale vastamisega seotud

kulud, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamise kulud, võlgnikule tehtavate kõnede

kulud ning nõude avaldamise kulud. Hageja võla sissenõudmiskulud on kokku 30 eurot.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte

15. veebruaril 2021. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei

vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse kohtu poolt antud tähtajaks

esitamata jätmise korral on kohtul hageja nõusolekul või taotlusel õigus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja

põhjendava osa.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 100 eurot ja esindajakulud 20 eurot,

kokku 120 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt maksis hageja esindaja õigusabi

eest 360 eurot (käibemaksuta).

Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja

palub hagiavalduses esitatud taotluses mõista kostjalt hageja kasuks välja esindajakulu

20 eurot. Arvestades tsiviilasja õiguslikku keerukust ja mahtu, on esindajakulu 20 eurot vajalik

ja põhjendatud. Kuna hageja soovib kostjalt esindajakulu väljamõistmist üksnes 20 euro

ulatuses ja see summa on kohtu hinnangul põhjendatud, tuleb see kostjalt hageja kasuks välja

mõista. Kohus ei saa mõista kostjalt esindajakulu välja suuremas summas, kui hageja seda

taotleb. Seda isegi olukorras, kus hageja on õigusabi eest enam tasunud.

Hageja menetluskulud on seega kokku 120 eurot (100 + 20 eurot). Kuna menetluskulud jäid

kostja kanda, tuleb hageja menetluskulud 120 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik