2-19-117829/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. märts 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-117829

Tsiviilasi

TYZENEGY DOPUNSKI OÜ hagi Hallar Visnapuu,

Aive Visnapuu ja Lauri Hansbergi vastu solidaarselt

2500 euro ja viivise väljamõistmiseks

KIMBUTAJA OÜ hagi Hallar Visnapuu ja Aive

Visnapuu vastu solidaarselt 2500 euro ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

TYZENEGY DOPUNSKI OÜ nõude osas 3362 eurot

15 senti

KIMBUTAJA OÜ nõude osas 3700 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. oktoobri 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TYZENEGY DOPUNSKI OÜ ja KIMBUTAJA OÜ

apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellandid (hagejad):

I. TYZENEGY

DOPUNSKI

OÜ

(registrikood

12862304)

II. KIMBUTAJA OÜ (registrikood 14497429),

hagejate seaduslik esindaja Priit Janu, lepinguline

esindaja Ave-Pirjo Paluvere

Vastustajad (kostjad):

I. Hallar Visnapuu (isikukood XXXXXXXXXX)

II. Aive Visnapuu (isikukood XXXXXXXXXX)

III. Lauri Hansberg (isikukood XXXXXXXXXX),

kostjate esindaja vandeadvokaat Rene Varul

RESOLUTSIOON

1. Jätta TYZENEGY DOPUNSKI OÜ ja KIMBUTAJA OÜ apellatsioonkaebus

rahuldamata ja Tartu Maakohtu 29. oktoobri 2020 otsus muutmata.

2. Jätta Hallar Visnapuu ja Aive Visnapuu menetluskulud ringkonnakohtus 50% ulatuses

TYZENEGY DOPUNSKI OÜ ja 50% ulatuses KIMBUTAJA OÜ kanda ning TYZENEGY

DOPUNSKI OÜ ja KIMBUTAJA OÜ menetluskulud nende enda kanda.

3. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse

jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

4. Jätta rahuldamata TYZENEGY DOPUNSKI OÜ ja KIMBUTAJA OÜ taotlus võtta asja

materjalide juurde TYZENEGY DOPUNSKI OÜ osaniku 5. jaanuari 2021 otsus.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. TYZENEGY DOPUNSKI OÜ (hageja I) esitas Tartu Maakohtule hagi Hallar Visnapuu (kostja

I), Aive Visnapuu (kostja II) ja Lauri Hansbergi (kostja III) vastu solidaarselt 2500 euro, viivise

662 eurot 15 senti ja täiendava viivise väljamõistmiseks.

KIMBUTAJA OÜ (hageja II) esitas Tartu Maakohtule hagi Hallar Visnapuu (kostja I) ja Aive

Visnapuu (kostja II) vastu solidaarselt 2500 euro, viivise 1000 euro ja täiendava viivise

väljamõistmiseks.

Hageja I hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja I hagejaga I (varasemalt General Security Group OÜ)

6. juunil 2015 asutamislepingu ning võttis endale kohustuse tasuda asutatava osaühingu osakapitali

sissemakse ühe aasta jooksul, kuid mitte hiljem kui äriseadustiku (ÄS) § 1401 lg-s 2 nimetatud

tingimuse saabumisel. Tartu Maakohtu registriosakond kandis 8. juunil 2015 hageja I äriregistrisse

ning kostja I ja kostja II said hageja ühisosanikeks ning kostja I sai juhatuse liikmeks. Kostja I ja

kostja II on abikaasad ning hageja I osa oli abikaasade ühisvaraks. Kostja III on hageja I juhatuse

liige alates 2. jaanuarist 2017 kuni käesoleva ajani. Hageja I esmase kapitaliseerimise nõue muutus

sissenõutavaks hiljemalt 6. juunil 2016. Hageja I osakapitali sissemakset ei ole tasutud. Hageja I

hinnangul on kostjad I, II ja III hageja I esmase kapitaliseerimise nõude osas solidaarselt

vastutavad.

Hageja II hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja I 28. septembril 2013 Security Group OÜ-ga

asutamislepingu ning võttis endale kohustuse tasuda asutatava osaühingu osakapitali sissemakse

ühe aasta jooksul, kuid mitte hiljem kui ÄS § 1401 lg-s 2 nimetatud tingimuse saabumisel. Tartu

Maakohtu registriosakond kandis 7. oktoobril 2013 Security Group OÜ äriregistrisse ning

kostja I ja kostja II said Security Group OÜ ühisosanikeks ja kostja I sai juhatuse liikmeks. Kostja

I ja kostja II on abikaasad ning Security Group OÜ osa oli abikaasade ühisvaraks. Security Group

OÜ esmase kapitaliseerimise nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 28. septembril 2014. Security

Group OÜ osakapitali sissemakset ei ole tasutud. 11. juulil 2019 loovutas Security Group OÜ

esmase kapitaliseerimise põhi- ja kõrvalnõuded hagejale II.

2. Kostjad esitasid taotluse aegumise vastuväite alusel vaheotsuse tegemiseks, mis oleks

võrdsustatav lõppotsusega. Kostjad lähtusid hagiavalduses märgitust, mille kohaselt hageja I

esmase kapitaliseerimise nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 6. juunil 2016 ning hageja II nõue

hiljemalt 28. septembril 2014. Kostjad leidsid, et mõlemad haginõuded on aegunud. Sissemakse

tasumise nõue aegub 3 aasta jooksul sissenõutavaks muutumisest (tsiviilseadustiku üldosa seadus

(TsÜS) § 146 lg 1, § 147).

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 29. oktoobri 2020 otsusega hageja I hagi kostja III vastu läbi vaatamata

ning hageja I ja hageja II hagi kostja I ja kostja II vastu rahuldamata. Maakohus jättis kostjate

menetluskulud 50% ulatuses hageja I kanda ja 50% ulatuses hageja II kanda, hagejate

menetluskulud jäid nende enda kanda. Maakohus määras, et menetluskulude rahaline suurus

määratakse kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.

Maakohus oli seisukohal, et osakapitali sissemakse tasumise nõude asemel kahju nõudmine seoses

sellega, et kostjad ei ole hageja juhatuse liikmena tähtaegselt maksma pannud hageja esmase

kapitaliseerimise nõuet, on käsitletav hagi muutmisena. Kostjad on 22. septembri 2020 seisukohas

märkinud, et kui hagejad leiavad, et nende nõude puhul on tegemist juhatuse liikme vastutusest

tuleneva nõudega, siis on tegemist hagide aluste muutmisega, millega kostjad ei nõustu. Kuna

kostjad hagi muutmisega nõus ei ole, on selleks vajalik kohtu nõusolek. Kohus hagi muutmisega

ei nõustunud, kuna see venitaks asja menetlemist.

Hagiavaldusest nähtuvalt omandas kostja II Security Group OÜ esmasest kapitaliseerimisest

tulenevad nõuded loovutamise teel. Kohus nõustus kostjatega, et kui hageja II ei ole omandanud

kahju hüvitamise nõuet Security Group OÜ juhatuse liikmete vastu, siis hageja II nõue tuleks jätta

läbi vaatamata. Kohus nõustus ka, et kuna kostja II ei ole olnud hageja I ega Security Group OÜ

juhatuse liige, siis ei saa ta vastutada juhatuse liikmena osaühingutele kahju tekitamise eest,

mistõttu tuleks ka nõuded kostja II vastu jätta läbi vaatamata.

Kohus leidis, et hagejate nõuded kostjate I ja II vastu on aegunud. Hageja I nõude osas kostja III

vastu leidis kohus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

Hagejad on esitanud kohtule hagid hageja I ja Security Group OÜ osakapitali sissemaksete

tasumiseks.

ÄS § 140 lg 2 kohaselt peavad asutajad tasuma osa eest täielikult enne osaühingu äriregistrisse

kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Mõlemad osaühingud

asutati sissemakset tegemata ning osakapitali suurus oli 2500 eurot, mille eest kostja I kohustus

tasuma täielikult ühe aasta jooksul, kuid kõige hiljem ÄS § 1401 lõikes 2 või 3 nimetatud nõude

esitamisel.

Hagiavaldusest nähtuvalt hageja I leiab, et kostja III vastutab osaühingu sissemakse tasumise eest

solidaarselt kostjatega I ja II, kuna kostja III on hageja I juhatuse liige alates 2. jaanuarist 2017.

Hageja I ei selgitanud, kust tuleneb kostja III kohustus osakapitali sissemakse tasumiseks.

Hageja I viitas küll juhatuse liikme kohustusi ja vastutust reguleerivatele sätetele (ÄS § 187 lg 1,

TsÜS § 37 lg 1, ÄS § 187 lg 2), kuid ei kvalifitseerinud oma nõuet kostja III vastu (ega ka teiste

kostjate vastu) kahju hüvitamise nõudena. Kostja III kohta märkis hageja I, et ta ei ole täitnud oma

kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, kuna on jätnud kinnitamata ja registrile esitamata kõik

hageja I majandusaasta aruanded. Hagiavaldusest ei nähtu, kuidas aruannete esitamata jätmise

tagajärjel saanuks hagejale I tekkida kahju osakapitali sissemaksele vastavas summas. Kohus oli

seisukohal, et nõue kostja III vastu on alusetu ning tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel.

Kohus pidas võimalikuks teha asjas vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes ilma

sisuliselt hindamata, kas kostja II vastutab osaühingute sissemaksete tasumise eest solidaarselt

kostjaga I.

Pooled vaidlevad selle üle, kas osamakse sissemakse nõude aegumisele tuleb kohaldada

TsÜS §-s 146 toodud tehingust tuleneva nõude aegumistähtaegasid või TsÜS §-s 149 toodud

seadusest tuleneva nõude aegumistähtaega.

Maakohus leidis, et osaühingu sissemakse tasumise nõude puhul on tegemist tehingust tuleneva

nõudega, mille aegumisele tuleb kohaldada TsÜS §-s 146 toodud aegumistähtaegasid.

Hagiavalduse p 1.3. kohaselt saabus kostja I ja kostja II kohustus hageja I esmase kapitaliseerimise

osas hiljemalt 6. juunil 2016 ning Security Group OÜ kapitaliseerimise osas hiljemalt

28. septembril 2014. Kohus luges tuvastatuks, et osakapitali sissemakse tasumise nõuded muutusid

sissenõutavaks hiljemalt hagiavalduses toodud ajast, s.o ühe aasta möödumisel nende asutamisest.

Vaidlus puudub selles, et TsÜS § 146 lg-s 1 nimetatud 3-aastane aegumistähtaeg olnuks hagi

esitamise ajaks möödunud. Hageja I hagi kostja I vastu saab lugeda esitatuks maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest 27. juunist 2019 vastavalt TsMS § 486 lg-le 2, ülejäänud nõuete

puhul on hagi esitamise ajaks 27. september 2019. TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja

järgmiseks pidanuks hageja I esitama maksekäsu kiirmenetluse avalduse või hagiavalduse

hiljemalt 5. juunil 2019 ning hageja II hiljemalt 27. septembril 2017. Seega tuleb hinnata, kas

kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Hagejad ei ole toonud välja asjaolusid, millest

nähtuks kostjate tahe hagejaid heade kommete vastaselt kahjustada.

Olukorras, kus osakapitali sissemaksekohustuse aegumisele ei kohaldu TsÜS § 149 ega § 146

lg 4, leiavad hagejad, et hagejate nõue asutaja ja juhatuse liikme vastu ei ole aegunud, sest juhatuse

liikme vastu suunatud nõude aegumistähtaeg on 5 aastat (TsÜS § 37 lg 4 ja ÄS § 187 lg 3). TsÜS

§ 37 lg 4 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis

aastat kohustuse rikkumisest. ÄS § 187 lg 3 kohaselt juhatuse liikme vastu esitatava nõude

aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole

ette nähtud muud aegumistähtaega.

Kohus oli seisukohal, et TsÜS § 37 lg 4 ja ÄS § 187 lg 3 osaühingu sissemakse tasumise nõude

puhul ei kohaldu, kuna reguleerivad juhtorgani ja juhatuse liikme vastutust ning juhtorgani ja

juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaega. Osakapitali sissemakse tasumise kohustus

on osaühingu osanikul.

Kohus leidis, et aegumise vastuväite esitamist ei saa üldjuhul pidada hea usu põhimõttega

vastuolus olevaks. Hagejad ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaks alust asuda teistsugusele

seisukohale. Eeltoodud põhjendustel leidis kohus, et hagejate nõuded kostjate I ja II vastu aegusid

TsÜS § 146 lg 1 järgi 3 aasta möödumisel nende sissenõutavaks muutumisest.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja

selles osas uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagejate hagi kostja I ja kostja II vastu. Hagejad

paluvad menetluskulud jätta solidaarselt kostjate I ja II kanda ning kohustada kostjaid I ja II tasuma

menetluskuludelt viivist.

Osaühingu osakapitali nõue on seadusest tulenev nõue, millele kohaldub 10-aastane

aegumistähtaeg (ÄS § 140 lg 2; TsÜS § 149 esimene lause).

Olukorras, kus hagejad olid täielikult kostjate I ja II kontrolli all, kostjad I ja II olid hagejate

ainuosanikud ning kostja I oli hagejate ainus juhatuse liige, saab osakapitali tähtaegselt sisse

maksmata jätmine olla üksnes tahtlik tegu. Hagejate hinnangul kohaldub isikliku kohustuse

täitmata jätmisele 10-aastane aegumistähtaeg (TsÜS § 146 lg 4).

Kostjad I ja II on asutamislepingu sõlminud eelühinguga. Eelühinguga sõlmitud lepingutele

kohaldub 5-aastane aegumistähtaeg. Kui asutamislepingu sõlmimisele järgneb ka osaühingu

äriregistrisse kandmine, näeb ÄS § 147 lg 4 iseseisva nõudenormina ette spetsiifilise asutajate

vastutuse. Nimetatud nõude aegumistähtaeg on 5 aastat ühingu äriregistrisse kandmisest.

Osaühingu osakapitali sissemakse kohustuse tähtaega on võimalik muuta. Seaduses ei ole

lahendatud küsimust, kas asutamislepinguga ettenähtud sissemaksete tasumise tähtaegu on

võimalik hiljem muuta. Sellise muudatuse lubatavust tuleb jaatada. Selleks on vaja osanike otsust,

millega nõustuvad kõik osanikud (K. Saare, jt. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Juura, 2015,

märkus L383). Hageja I on 5. jaanuari 2021 otsusega pikendanud osakapitali sissemakse tasumise

tähtaega.

2. detsembril 2016 võõrandasid kostja I ja kostja II hageja I osa hinnaga 1 euro Holger Odele

(pankrotis). Võõrandamislepingu punktist 2.1.3. nähtub, et hagejal I olid võlgnevused kolmandate

isikute ees ning, et kostjad I ja II olid võlgnevusest teadlikud. Seega olid kostjad I ja II teadlikud,

et saabunud on lisaks ÄS § 1411 lg-s 1 sätestatud tingimusele ka ÄS § 1411 lg-s 2 sätestatud

tingimus. Kostjad I, II ja III on jätnud kinnitamata ja registrile esitamata kõik hageja I

majandusaastate aruanded. Hageja I hinnangul on ilmne, et kostjad I, II ja III ei ole hageja suhtes

täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega TsÜS § 32 ja ÄS § 187 lg 1 mõttes.

5. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse

väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta

muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes

vajalikuks neid kõiki korrata.

7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohus jättis hagi kostja III osas läbi vaatamata ning kostja I ja kostja II osas rahuldamata

aegumise tõttu. Hagejad on apellatsioonkaebuses palunud tühistada maakohtu otsuse täies

ulatuses, kuid samas on palunud rahuldada hagi üksnes kostja I ja kostja II vastu. Samuti ei tulene

apellatsioonkaebuse põhjendustest, et hagejad vaidlustavad maakohtu otsuse ka hagi läbi

vaatamata jätmise osas kostja III suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagejad vaidlustanud

maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis hagi kostja III vastu läbi vaatamata.

Eeltoodust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

üksnes vaidlustatud osas, s.o hagide rahuldamata jätmist kostja I ja kostja II suhtes.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et osaühingu sissemakse tasumise nõue on

tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on kolm aastat nõude sissenõutavaks muutumisest

(TsÜS § 146 lg 1, § 147). Hagejate väide, et tegemist on seadusest tuleneva nõudega, millele

kohaldub 10-aastane aegumistähtaeg (TsÜS § 149), ei ole õige. Maakohus on esitatud nõude

aegumistähtaja määratlemisel vaidlustatud otsuses viidanud asjakohasele õiguskirjandusele ning

ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu poolt märgitut korrata.

Siinkohal on oluline kindlaks teha osaniku vastu esitatud osakapitali sissemaksmise nõude

aegumistähtaja algus. Nõude aegumise alguse tuvastamise õiguslikuks aluseks on TsÜS § 147

lg 1. Praegusel juhul on osakapitali sissemakse tasumise tähtaeg määratletud sõlmitud

asutamislepingutes. Kostja I ja hageja I vahel 6. juunil 2015 sõlmitud asutamislepingu kohaselt

võttis kostja I endale kohustuse tasuda asutatava osaühingu osakapitali sissemakse ühe aasta

jooksul, kuid mitte hiljem kui ÄS § 1401 lg-s 2 nimetatud tingimuse saabumisel.

Kostja I ja Security Group OÜ vahel 28. septembril 2013 sõlmitud asutamislepingu kohaselt võttis

kostja I endale kohustuse tasuda asutatava osaühingu osakapitali sissemakse ühe aasta jooksul,

kuid mitte hiljem kui ÄS § 1401 lg-s 2 nimetatud tingimuse saabumisel.

Seega saabus kostja I ja kostja II kohustus hageja I esmase kapitaliseerimise osas hiljemalt ühe

aasta möödumisel asutamislepingu sõlmimisest (st nõue muutus sissenõutavaks), s.o 6. juunil 2016

ja Security Group OÜ kapitaliseerimise osas 28. septembril 2014. Arvestades TsÜS § 146 lg-s 1

toodud aegumistähtaega, siis aegus kostja I ja kostja II kohustus hageja I ees 6. juunil 2019 ning

Security Group OÜ kapitaliseerimise osas 28. septembril 2017.

Maakohus leidis õigesti, et hageja I hagi kostja I vastu saab lugeda esitatuks maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest 27. juunist 2019, ülejäänud nõuete puhul on hagi esitamise

ajaks 27. september 2019. Seega on hageja I ja hageja II nõuded aegunud.

9. Ka ülejäänud apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamisele

ja kaebuse rahuldamisele.

9.1. Hagejad on esitanud väite, et kuna kostjad I ja II rikkusid oma kohustust tahtlikult, siis

kohaldub nõudele TsMS § 146 lg-s 4 toodud 10-aastane aegumistähtaeg.

TsÜS § 146 lg 4 järgi on selle paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme

aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.

Riigikohus on leidnud, et TsÜS § 146 lg 4 mõttes on kohustust tahtlikult rikutud juhul, kui

lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt, ning

ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole selle sätte kohaldamiseks piisav

(vt Riigikohtu 16. septembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09, p 11; 22. septembri 2014 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-67-14, p 37). Seega ei ole ainuüksi kohustuse rikkumine piisav TsÜS § 146

lg 4 kohaldamiseks (vt nt Riigikohtu 25. märtsi 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-16-14644 p 20,

Riigikohtu 22. novembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-53081, p 21).

Hagejate väide, et kostjad I ja II on rikkunud kohustusi tahtlikult, on jäänud paljasõnaliseks ning

seepärast on maakohus õigesti jätnud TsÜS § 146 lg 4 kohaldamata. TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud

aegumistähtaeg kohaldub nõuetele, mis tulenevad lepingupoole tahtlikust heade kommete

vastasest teost, kui viimane soovib õigusvastase tagajärje saabumist. Ainuüksi kohustuse tahtlik

täitmata jätmine ilma õigusvastase tagajärje soovimiseta ei ole aegumise instituudi eesmärke

arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav. Soovides tugineda kostjate I ja II kohustuse

tahtlikule rikkumisele TsÜS § 146 lg 4 mõttes, pidid hagejad põhjendama ja tõendama, et

lepingust tulenevate kohustuste väidetava täitmata jätmisega tegutsesid kostjad tahtlikult selle

nimel, et tuua hagejatele kaasa õigusvastane tagajärg. Hagejad ei ole selliseks järelduseks alust

andvaid asjaolusid esile toonud ega neid tõendanud.

9.2. Hagejad on esmakordselt apellatsioonkaebuses esitanud väite, et asutamislepingud on

sõlmitud eelühinguga ning nõudele kohaldub ÄS § 147 lg 4, mille kohaselt kui osaühingu varast

ei jätku ühingu võlausaldaja nõude rahuldamiseks, vastutavad asutajad ühingu võlausaldaja ees

isiklikult ja solidaarselt ühingu kohustuste eest ulatuses, milles ühingu vara vähenes enne ühingu

äriregistrisse kandmist ühingule võetud kohustuste tõttu. Nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis

aastat ühingu äriregistrisse kandmisest.

Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 633 lg 5 kohaselt, kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks

nimetatakse uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja

tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus.

Hagejad ei ole põhjendanud apellatsioonkaebuses uute asjaolude esitamist ega selgitanud nende

maakohtus esitamata jätmist TsMS § 633 lg 5 kohaselt.

TsMS 652 lg 4 kohaselt peab uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust pool oma kaebuses või

vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise

lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend

on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus.

TsMS § 652 lg 4 kohaselt jätab ringkonnakohus hagejate väited seoses eelühinguga tähelepanuta.

Kostjad on esitanud oma vastuväited seoses hagejate esitatud uute asjaoludega.

Ringkonnakohus märgib lisaks, et hagejad ei ole esitanud hagiavalduses kostjate vastu nõuet ÄS

§ 147 lg 4 alusel, mistõttu ei saa hagejate esitatud nõuetele kohalduda ka ÄS § 147 lg 4 teises

lauses sätestatud aegumistähtaeg ning vastavad väited ei ole aluseks maakohtu otsuse

tühistamisele ega muutmisele.

9.3. Hagejad on koos apellatsioonkaebusega esitanud 5. jaanuari 2021 otsuse, mille kohaselt on

hageja I pikendanud osakapitali sissemakse tasumise tähtaega. Viidatud otsuse kohaselt tasub

osanik osaühingu sissemakseta asutamise korral osa eest täielikult 10 aasta jooksul või juhatuse

poolt määratud ajaks, kuid kõige hiljem ÄS § 140¹ lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel.

Ringkonnakohus leiab, et kõnealuse tõendi vastuvõtmisest tuleb keelduda. TsMS § 238 lg 1

esimese lause järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise

ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

Ringkonnakohtu

hinnangul

ei

ole

hagejate

esitatud

tõendil

esitatud

põhjendustel

apellatsioonkaebuse õige lahendamise seisukohalt tähtust. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa

5. jaanuari 2021 otsus kehtida tagantjärgi kostjale I ja II. Kostja I ei ole enam äriühingu kehtiv

osanik. 5. jaanuari 2021 otsus ei ole kostjale I siduv, kostja I ei ole nõustunud sellise otsustusega

ning seetõttu ei saa tagantjärgi pikendada ka osakapitali sissemakse tasumise tähtaega kostjate I ja

II suhtes.

Eeltoodust tulenevalt ei oma esitatud tõend käesoleva asja lahendamisel tähendust ning

ringkonnakohus jätab hagejate taotluse tõendi vastuvõtmiseks rahuldamata.

9.4. Hagejate väide, et kostjad ei ole hageja I suhtes täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja

hoolsusega TsÜS § 32 ja ÄS § 187 lg 1 mõttes, ei ole asjakohane.

10. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171

lg 1 alusel 50% ulatuses hageja I kanda ja 50% ulatuses hageja II kanda. Hagejate menetluskulud

jäävad nende enda kanda.

11. Kuna maakohus ei ole kohtuotsuses määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, siis

määratakse menetluskulude rahaline suurus kindlaks TsMS § 174 lg-s 4 ja TsMS § 177

lg-s 2 sätestatud korras määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Viivi Tomson