3-21-317/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

12.03.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-317

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada XX kaebus.

2. Jätta XX riigilõivust vabastamise taotlus ja riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.

3. Jätta XX taotlus kaebusest koopia saamiseks rahuldamata.

4. Kohtumäärusest venekeelse tõlke saamiseks tuleb kaebajal tasuda 102 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4,

§ 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 15.02.2021 XX (kaebaja) venekeelne kaebus Tallinna

Vangla tegevuse peale (tõlge saabus 23.02.2021).

Kaebaja on kaebuses esitanud hulgaliselt etteheiteid vanglale ning esitanud järgmised nõuded:

1) kohustada vanglat täitma vangla sisekorraeeskirja § 491;

2) tuvastada, et vangla on rikkunud vangistusseaduse (VangS) § 52 lg-t 5 (andmete

väljastamine), § 37 lg-t 4 (töökohustus), haldusmenetluse seaduse § 25 lg-t 2

(kättetoimetamise viis), VangS § 105 lg-t 22 (vangla kodukorra teatavaks tegemine), VangS

§ 46 lg-t 1 (kinnipeetava riietus);

3) võtta vastutusele vanglaametnikud seoses valeandmete esitamisega (väide, et kaebajale on

tutvustatud VangS-i, vangla sisekorraeeskirja ning vangla kodukorda, on vale);

4) tuvastada, et kaebajat on diskrimineeritud keele tõttu, vanglaametnikud on oma ameti-

positsiooni kasutanud ebaseaduslikult, vangla on kaebajale esitanud ebaseaduslikke

nõudmisi (sunnib kaebajat kandma valeandmetega nimesilti ohtlikul viisil), kaebajat on

piinatud kartserikambris ajavahemikul 27.10.2020-07.11.2020 ja kaebaja on jäetud ilma

jalutuskäigust;

5) kohustada vanglat kõrvaldama puudused (kartserikambri istmed on rauast, kambris pole

nagisid rätiku jaoks ja duširuumis pole ventilatsiooni);

3-21-317

2(5)

6) tühistada kaebajale kõik varasemalt määratud karistused;

7) hüvitada kaebajale kartseris viibimise, diskrimineerimise, vangla sisekorraeeskirja § 491

mittetäitmise, jalutuskäikudest ilmajätmise ja tervisele kahju tekitamise eest kahju summas

30 000 eurot.

Kaebaja ei ole lisanud kaebusele ühtegi dokumenti, ent on kaebuse tekstis viidanud Tallinna

Vangla 14.01.2021 dokumendile nr 1-21/1-2/13, 29.01.2021 dokumendile nr 5-2/21/54 ja

02.02.2021 dokumendile nr 5-2/21/66).

Lisaks taotleb kaebaja kohtult riigi õigusabi andmist, riigilõivust vabastamist, talle tema

kaebusest koopia saatmist ning kohtulahendi saatmist talle vene keeles.

2. Kohus tegi 02.03.2021 Tallinna Vanglale kohtunõude, milles palus vanglal teatada, kas

kaebaja on kaebuses nimetatud probleemide osas pöördunud taotluste või vaietega vangla poole

ning kas kaebajale on kaebuses käsitletud küsimustes väljastatud haldusakte. Ühtlasi palus

kohus vanglal esitada kõik asjassepuutuvad dokumendid (sh kaebuses viidatud dokumendid

nr-tega 1-21/1-2/13, 5-2/21/54 ja 5-2/21/66) ning kaebaja K-Raha väljavõte alates 13.10.2020.

3. Tallinna Vangla vastas kohtule 05.03.2021 ja 09.03.2021.

Tallinna Vangla edastas kohtule järgmised dokumendid:

1) Tallinna Vangla 14.01.2021 käskkiri nr 1-21/1-2/13, millega kohaldati kaebaja suhtes alates

14.01.2021 julgeolekuabinõusid (XX rikkus süstemaatiliselt vanglas kehtestatud korda,

eiras vanglaametnike seaduslikke korraldusi ning käitus ebaviisakalt);

2) Tallinna Vangla 29.01.2021 käskkiri nr 5-2/21/54, millega tunnistati kaebaja süüdi Tallinna

Vangla kodukorra p 1.14.13 rikkumises ning määrati talle distsiplinaarkaristusena

kartserisse paigutamine 3 ööpäevaks ning millega tunnistati kaebaja süüdi VangS § 67 p 1

rikkumises ja määrati talle distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 15 ööpäevaks

(XX kasutas vanglaametnikuga suheldes ebaviisakaid väljendeid ning ei allunud

vanglaametniku seaduslikele korraldustele);

3) Tallinna Vangla 02.02.2021 käskkiri nr 5-2/21/66, millega karistati kaebajat Tallinna

Vangla kodukorra p 1.13.1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks (XX

kasutas 06.01.2021 meditsiiniõe kohta ebaviisakat väljendit);

4) XX 24.01.2021, 28.01.2021 ja 08.02.2021 venekeelsed kirjad (registreeritud nr-tega 5-

18/21/2632-1, 5-18/21/3197-1 ja 5-18/21/4110-1) ning XX 08.02.2021 venekeelsed kirjad

(eestikeelse pealkirjaga „VAIE“) viidetega Tallinna Vangla 29.01.2021 käskkirjale nr 5-

2/21/54 ja 02.02.2021 käskkirjale nr 5-2/21/66 (registreeritud nr-ga 5-18/21/4110-1);

5) Tallinna Vangla 28.01.2021, 04.02.2021 ja 12.02.2021 kirjad nr-tega 5-18/21/2632-2,

5-18/21/3197-2, 5-18/21/4110-2, millistega tagastati XX võõrkeelsed pöördumised;

6) K-Raha väljavõtte alates 13.10.2020.

Ühtlasi selgitas vangla, et XX pöördub vangla poole võõrkeelsete pöördumistega ega nõustu

võõrkeelsete pöördumiste tõlkebüroole tõlkimiseks saatmisega. Vangla on korduvalt XX

selgitanud, et tal on võimalik võõrkeelsed pöördumised endal ära tõlkida või esitada vanglale

nõuetekohane taotlus võõrkeelse pöördumise tõlkimiseks saatmiseks. K-Raha andmetel on

kinnipeetaval regulaarselt sissetulekuid, mis võimaldavad isiklike vahendite arvelt tõlketeenuse

eest tasuda. Samuti on vangla võimaldanud XX riigikeele õpet, kuid XX on omal soovil

õpingud katkestanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tühistamis-, kohustamis- ja hüvitamisnõuded

3-21-317

3(5)

4. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole kinni pidanud

nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Halduskohtusse pöördumiseks peab kinnipeetaval olema eelnevalt läbitud kohustuslik

kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-tele 5 ja 8.

VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale

kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on

eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või

Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt

lahendamata jätnud.

VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et

kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise

taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata jätnud.

VangS § 11 lg 81 sätestab, et kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse

esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval,

arestialusel või vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju

hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole.

5. Kohus leiab, et kaebaja tühistamis-, kohustamis- ja hüvitamisnõuded tuleb kaebajale

tagastada, kuna ta ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korras.

6. Kaebuse tekstis viidatud dokumentidest ja kaebuse põhjendustest tulenevalt tõlgendab kohus

kaebaja tühistamiskaebust (vt määruse p 1 alapunkt 6) selliselt, et kaebaja taotleb Tallinna

Vangla 14.01.2021 käskkirja nr 1-21/1-2/13, 29.01.2021 käskkirja nr 5-2/21/54 ja 02.02.2021

käskkirja nr 5-2/21/66 tühistamist.

Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks Tallinna Vangla 14.01.2021 käskkirjale esitanud

vaide. Kaebaja 08.02.2021 venekeelsed dokumendid, mille pealkirjast nähtuvalt võib tegemist

olla vangla 29.01.2021 ja 02.02.2021 käskkirjadele esitatud vaietega, on Tallinna Vangla

12.02.2021 kirjaga nr 5-18/21/4110-2 („Võõrkeelsete pöördumiste tagastamine“) tagastanud.

Kirjas selgitas vangla, et kaebajal on võimalik ise enda vaie ära tõlkida või esitada vanglale

taotlus selle tõlkimiseks koos kinnitusega, et ta on nõus kandma tõlkega kaasnevad kulud.

Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 491 lg 1 sätestab, et

vangla saadab justiitsministeeriumile vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud

võõrkeelsed vaided ja vangla direktorile muu vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale

esitatud võõrkeelsed vaided koos lisadega ning võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused

justiitsministeeriumile või vanglale koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on

sõlmitud leping. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab

vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud

summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui

kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid

teenuse eest tasumiseks, edastatakse kinnipeetava võõrkeelne dokument menetlejale. Menetleja

põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist

ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. Sama paragrahvi lg 5 esimene lause sätestab, et

kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab

eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi

tõlkijale edastamata.

3-21-317

4(5)

Tallinna Vangla on 12.02.2021 kirjas ning kohtule 09.03.2021 saadetud vastuses selgitanud, et

kaebaja ei nõustu võõrkeelsete pöördumiste tõlkebüroole tõlkimiseks saatmisega, samas on tal

K-Raha andmetel piisavalt regulaarseid sissetulekuid, mis võimaldaksid tal isiklike vahendite

arvelt tõlketeenuse eest tasuda. Samuti on vangla hinnangul alust arvata, et kaebaja on

võimeline enda õiguste kaitseks ka eestikeelseid pöördumisi esitama. Kohtule esitatud K-Raha

väljavõttelt nähtub, et kaebajal oli 08.02.2021 ehk vaidena pealkirjastatud pöördumiste

esitamise ajal piisavalt rahalisi vahendeid, et ise tõlketeenuse eest tasuda. Samuti on kohus

varasemalt mitmes kohtuasjas leidnud, et kaebaja on vajadusel võimeline ise koostama

eestikeelseid vaideid ja kaebusi (vt nt haldusasjad nr 3-18-558, 3-20-2067 ning näiteks

haldusasjas nr 3-14-52173 on kaebaja esitanud kohtule eestikeelse kaebuse). Seega on vangla

kaebajale õiguspäraselt oma 12.02.2021 kirjas selgitanud tõlkimise protsessi ning tagastanud

kaebajale võõrkeelsed pöördumised tõlkimise korraldamiseks. Kaebusest ega ka Tallinna

Vangla esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks vangla 12.02.2021 kirjale vastanud või

korraldanud kõnesolevate (võimalike) vaiete tõlkimise. Sealjuures on oluline märkida, et

kaebajale on korduvalt selgitatud vaidemenetluse korda (sh tõlkimise protsessi), mistõttu ei saa

kaebajat pidada selles osas õiguslikult kogenematuks (vt nt haldusasjad nr 3-20-1683,

3-18-478, 3-19-560).

Kohus palus 02.03.2021 kohtunõudes vanglalt teavet muu hulgas selle kohta, kas kaebaja on

kaebuses märgitud kohustamis- ja hüvitamisnõuetega (vt määruse p 1 alapunktid 1, 3, 5 ja 7)

pöördunud vangla poole. Tallinna Vangla 09.03.2021 esitas kohtule kaebaja 24.01.2021,

28.01.2021 ja 08.02.2021 venekeelsed kirjad (registreeritud nr-ga 5-18/21/2632-1, 5-

18/21/3197-1 ja 5-18/21/4110-1), mis tagastati kaebajale tõlkimise korraldamiseks (vt vangla

28.01.2021, 04.02.2021 ja 12.02.2021 kirjad nr-tega 5-18/21/2632-2, 5-18/21/3197-2, 5-

18/21/4110-2). Kohtu hinnangul on vangla ka 28.01.2021 ja 04.02.2021 kirjades õiguspäraselt

kaebajale selgitanud tõlkimise protsessi. Seega ei nähtu kohtule, et kaebaja oleks kaebuses

märgitud kohustamis- ja hüvitamisnõuetega pöördunud eelnevalt vangla poole. Lisaks ei ole

kaebaja oma kaebuses selgelt välja toonud, kas ja juhul, kui jah, siis millal on ta kaebuses

märgitud kohustamis- ja hüvitamisnõuetega pöördunud vangla poole.

7. Eeltoodust tulenevalt on kaebajal tühistamis-, kohustamis- ja hüvitamisnõuete osas kohtu-

eelne menetlus läbimata ning kaebus tuleb selles osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

Võõrkeelsete pöördumiste esitamine vanglale, mis on vangla poolt tõlke puudumise tõttu

läbivaatamatult tagastatud, ei ole sisustatav nõuetekohase kohtueelse menetluse läbimisena.

Tuvastamisnõuded

8. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei

leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust

tuvastamiskaebuse esitamiseks.

9. Kohus leiab, et kaebajal puudub tuvastamisnõuete (vt määruse p 1 alapunktid 2 ja 4) osas

ilmselgelt kaebeõigus ning need tuleb kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

Kaebajal on õiguste kaitseks tõhusamad õiguskaitsevahendid. Kaebaja esitatud tuvastamis-

nõuded ei aita kaebaja õigusi kaitsta, sest mistahes kaebaja nimetatud rikkumise tuvastamine ei

tekita vanglale kohustust seda rikkumist lõpetada. Kaebajal on oma õiguste kaitseks võimalik

kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid, esitades vanglale nõuetekohased kohustamis-

nõuded ja / või vaidlustades kaebaja suhtes tehtud haldusaktid (käskkirjad). Kaebuse

põhjendustest võib ühtlasi aru saada, et kaebaja eesmärgiks on hoopis kahju hüvitamise nõude

esitamine (vt tõlgitud kaebuse viimane lk). Nii tühistamis-, kohustamis- kui ka hüvitamisnõude

3-21-317

5(5)

saab kohtule aga esitada siis, kui kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse.

Praegusel juhul ei nähtunud kaebusest, et kaebaja oleks seda teinud (vt määruse p-d 4-7).

10. Kuna kaebaja õiguste kaitseks leidub tõhusamaid vahendeid, siis ei ole tuvastamisnõuete

esitamine lubatud ning kaebus kuulub tuvastamisnõuete osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel

tagastamisele.

Muud selgitused ja kaebaja taotlused

11. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

12. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus riigilõivust vabastamise taotluse ja riigi

õigusabi taotluse läbi vaatamata.

13. Kaebaja taotluse väljastada talle tema esitatud kaebusest koopia jätab kohus rahuldamata.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et menetlusosalisel puudub reeglina põhjendatud

vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist, kuna niisuguse

dokumendi sisu on isikule teada ning tal on võimalik enne dokumendi kohtule esitamist teha

sellest endale ärakiri (Riigikohtu lahend 3-3-1-59-16, p 13). Kohtu hinnangul ei ole kaebaja

esitanud sellist veenvat põhjendust, miks peaks kohus praegusel juhul erandkorras saatma

kaebajale tema kaebusest koopia.

14. Kohtumäärusest venekeelse tõlke saamiseks tuleb kaebajal tasuda kohtule tõlgitasu 102

eurot (viitega käesoleva haldusasja numbrile).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik