2-20-19155/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse

avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 12.märtsil 2021

tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-20-19155

Kohtuasi

M

P

hagi

Staffrent

OÜ

vastu

puhkusehüvitise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1397,56 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: M P (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx)

Kostja: Staffrent OÜ (registrikood 14279767, asukoht

Kaupmehe 10-2, 10114 Tallinn) juhatuse liige A K

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. M

P hagi

Staffrent

OÜ vastu

puhkusehüvitise

väljamõistmiseks rahuldada

2. Välja mõista Staffrent OÜ-lt 1397,56 eurot (üks tuhat

kolmsada üheksakümmend seitse eurot ja 56 senti)

(bruto) M P kasuks

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses Staffrent OÜ kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Kohtueelne menetlus Töövaidluskomisjonis ja menetluskäik

1. M P (edaspidi ka hageja või töötaja) esitas 15.10.2020 töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK)

avalduse Staffrent OÜ (edaspidi ka kostja või tööandja) vastu, milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista kasutamata põhipuhkuse hüvitise 2442 eurot. TVK tegi 30.11.2020

töövaidlusasjas nr xxxx otsuse, millega rahuldas avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt välja

kasutamata põhipuhkuse hüvitise 1397,56 eurot (bruto). Kostja taotles kohtult töövaidlusasja

läbivaatamist hagimenetluses ja vastuhagi menetlusse võtmist.

2. Hageja esitas 29.01.2021 kohtule hagi kostjalt kasutamata põhipuhkuse hüvitise 1397,56

euro (bruto) väljamõistmiseks. TvLS § 58 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega

mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30

kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Kohus tuginedes TvLS

§ 58 lg-le 1 võttis hageja hagiavalduse menetlusse ja määras menetleda kostja vastuhagi, kui

TVK-s kohtueelset menetlust mitteläbinud, vaid uut töövaidlusasja eraldiseisva hagina.

Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolud

3. Hageja palus kohtule esitatud hagis mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis kasutamata

põhipuhkuse eest 1397,56 eurot. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates

15.11.2018 kuni 17.08.2020 elektriku ametikohal kirjaliku töölepingu alusel töötasuga 1221

eurot kuus. Hageja ei kasutanud kogu töötamise perioodi vältel kordagi puhkust. Seoses

sellega on hagejal õigus kasutamata ja aegumata puhkuse hüvitisele 1397,56 eurot.

17.08.2020 esitas hageja kostjale töölepingu ülesütlemise avalduse, kuid kostja tegi

töötamise registrisse kande, et töösuhe on lõppenud 15.07.2020. Töötaja ei läinud töölt ära

töösuhet lõpetamata, vaid teavitas tööandjat sellest 17.08.2020. Hageja esitatud arvutuskäigu

järgi sai ta veebruarist kuni juulini 2020. aastal töötasu 5561,49 eurot. Selle ajavahemiku

jooksul oli 163 kalendripäeva. Ajavahemikul alates 01.01.2019 kuni 17.08.2020 oli hagejale

ettenähtud 40,96 puhkuse päeva. Seega on ühe puhkuse päeva tasu 34,12 eurot ja

puhkusehüvitise suurus 1397,56 eurot (34,12 eurot x 40,96 puhkusepäeva).

Kostja vastuväited

4. Kostja ei vaidlusta poolte vahel töösuhte olemasolu 05.11.2018 – 17.08.2020 ega põhipalga

suurust 1221 eurot kuus (bruto). Vastuväidetest nähtuvalt esitas hageja 17.08.2020 kostjale

kirjaliku avalduse töölepingu korraliseks ülesütlemiseks päeva pealt, millega rikkus 30

kalendripäevast etteteatamise tähtaega ja tekitas tööandjale kahju, mis seisneb leppetrahvi

nõudes 926,92 eurot ja saamata jäänud tulus 1005,08 eurot. Kostja palus vastuhagis

tasaarvestada hageja põhipuhkuse hüvitise nõuded tema nõuetega töötaja vastu. Kostja

vastuväidetest nähtub ka, et talle jäävad hageja nõuded arusaamatuks, kuna ta on oma

töölepingu ülesütlemise avalduses märkinud, et ta tööandja vastu pretensioone ei oma.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja töötas kostja juures elektriku ametikohal perioodil

05.11.2018 – 17.08.2020, et hageja põhipalk oli 1221 eurot kuus (brutos), et 17.08.2020

esitas hageja kostjale kirjaliku avalduse töölepingu ülesütlemiseks samast päevast ning, et

tööandja ei ole avaldajale kasutamata põhipuhkuse hüvitist maksnud. Kostja ei ole kohtule

esitatud vastuväidetes seadnud enam kahtluse alla hageja kasutamata puhkuse hüvitise nõude

suurust, vastupidi ta on esitatud vastuhagis palunud nõuded tasaarvestada.

6. TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva

(põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui

seadus ei sätesta teisiti. Poolte vahel sõlmitud töölepinguga on tõendatud, et töötaja iga-

aastase põhipuhkuse kestuseks on 28 kalendripäeva.

7. TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale

kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad

töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.

8. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja

kord“ § 2 lg 2 kohaselt arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule

eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. Keskmise kalendripäevatasu

arvutamiseks liidetaksenimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku

kalendripäevade arvuga.

9. Töösuhte vältamise perioodist 15.11.2018 kuni 17.08.2020, tuleb maha arvestada aeg, kui

töötaja oli poolte kokkuleppel tasustamata puhkusel 17.12.2019 - 17.01.2020 (32

kalendripäeva) ja 20.07.2020 20.08.2020 (29 kalendripäeva). Töötajal oli õigus töötatud

ajavahemiku 01.01.2019 -17.08.2020 eest kasutada 40,96 puhkusepäeva. Hüvitise

arvestamisel tuleb lähtuda töötasust 5561,49 eurot (veebruar 2020 - juuli 2020) ja arvestuse

aluseks olevast 163-st kalendripäevast. Seega on ühe puhkuse päeva tasu 34,12 eurot ja

puhkusehüvitise suurus 1397,56 eurot (34,12 eurot x 40,96 puhkusepäeva).

10. Töötaja kinnitus pretensioonide puudumise kohta töölepingu ülesütlemise avaldusel ei anna

alust jätta töötaja õigustatud kasutama puhkuse hüvitise nõuet rahuldamata. Kohus jätab

hageja nõude lahendamisel tähelepanuta kostja tasaarvestuse nõude, kuna kohus menetleb

kostja vastuhagi, kui kui TVK-s kohtueelset menetlust mitteläbinud, vaid uut töövaidlusasja

eraldiseisva hagina.

11. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus

loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule

õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes hagejale hüvitise

kasutamata puhkuse eest maksmata. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb hagi rahuldada ja

hageja kasuks kostjalt välja mõista 1397,56 eurot brutotasuna.

Menetluskulude jaotus

12. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi, siis tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et menetluskulud

tuleb kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik