2-21-1332/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-21-1332

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

11. märts 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-1332 Tsiviilasi KK. KK. i hagi LL. LL. vastu isaduse vaidlustamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja KK. KK. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX); kostja LL. LL. (isikukood XXX; elukoht XXX), seadusjärgne esindaja MM. MM. a (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

1. märts 2021 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada KK. KK. i hagi LL. LL. vastu isaduse vaidlustamise nõudes.

2. Tuvastada, et laps LL. LL. (isikukood XXX) ei põlvne KK. KK. ist (isikukood XXX) ja tunnistada LL. LL. (sünd XX.XX.XXXX, isikukood XXX, sünd registreeritud XXX XX.XX.XXXX, kanne nr XXX) isa KK. KK. i kohta tehtud kanne rahvastikuregistris kehtetuks.

3. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Toimetada kohtuotsus kätte pooltele. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest LL. LL. sünniakti kande tegemiseks Tartu linnakantselei rahvastikuja perekonnaseisutoimingute teenistusele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja seaduslik esindaja MM. MM. a olnud tuttavad enam kui kolm aastat. Menetlusosaliste suhted ei ole olnud stabiilsed, korduvalt on omavaheline läbikäimine lõpetatud ning mõne aja möödudes taas ära lepitud. Poolte läbisaamine oli madalseisus perioodil september XXXX kuni jaanuar XXXX. XXXX. aasta alguses kuulis hageja, et MM. MM. a ootab last ning see laps võib olla eostatud hageja poolt. Kostja sündis XX.XX.XXXX ja selleks ajaks olid hageja ning kostja seaduslik esindaja taas suhtlemist alustanud. Kostja seaduslik esindaja kinnitas, et vastsündinu on eostanud hageja poolt, aga ta ei kavatse isale last näidata. Hageja soovis veenduda, et LL. LL. on tema XXX, ja pöördus XX.XX.XXXX Tartu Maakohtusse isaduse tuvastamise nõudes. Kohtuasi lõpetati XX.XX.XXXX (tsiviilasi XXX), kuivõrd hageja ja lapse ema jõudsid kokkuleppele ning lapse isana kanti isaduse omaksvõtu alusel rahvastikuregistrisse KK. KK. . Kokkuleppele eelnesid tõsised kodused tülid vastastikuste kahtlustuste ning DNA testi teostamise teemal, kohtuasja lõpetamise tingis hageja soov kodurahu taastamiseks ning tahe näidata usaldust lapse ema suhtes. Peatselt tekkisid lapsevanemate vahel uued konfliktid. Lapse isana tellis hageja XX.XX.XXXX DNA analüüsi ettevõttelt Genorama LLC (DNATest). Isadustesti XXX tulemuse kohaselt ei saa KK. KK. olla LL. LL. bioloogiline isa. Hageja sai isaduse vaidlustamise aluseks olevast asjaolust, et ta ei saa olla kostja bioloogiline isa, teadlikuks DNA analüüsi vastuse kättesaamise hetkest, s.o XX.XX.XXXX. XXX Maakohtus on arutusel kostja hagiavaldus hageja vastu elatise nõudes (tsiviilasi XXX). Lapse seaduslik esindaja MM. MM. a on ka 27. jaanuari 2021 kohtuistungil tunnistanud, et hageja tõepoolest ei ole kostja bioloogiline isa. Neil asjaoludel palub KK. KK. PKS §-de 91 lg 1; 93 lg 1; 95 alusel tuvastada, et tema ei ole kostja LL. LL. isa ning kostja sünniaktis on isa kanne ebaõige. Kostja vastuväited Kostja võttis kirjalikus vastuses ja kohtuistungil hagi õigeks. Kui kostja sündis, oli hageja teadlik, et ta ei ole lapse bioloogiline isa, sest kostja esindaja korduvalt ütles talle seda. Kohtu põhjendused

1. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

2. Perekonnaseaduse (PKS) § 91 lg 1 kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus teiste hulgas mehel, kes on isaduse omaks võtnud.

3. Sünni tõendiga on tõendatud, et LL. LL. on sündinud XX.XX.XXXX, ning lapse isaduse on omaks võtnud KK. KK. , isaduse omaksvõtu kanne XX.XX.XXXX nr XXX. Seega on isaduse omaks võtnud mehel KK. KK. il isaduse vaidlustamise õigus kohtus. PKS § 93 lg 1 kohaselt võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Hageja väitel sai ta teada asjaolust, et laps LL. LL. ei põlvne temast XX.XX.XXXX, kui sai DNA analüüsi tulemuse ettevõttelt Genorama. Seetõttu on isaduse vaidlustamise hagi esitatud kohtule tähtaegselt.

4. Genorama LLC XX.XX.XXXX isadustesti XXX tulemuste põhjal on välistatud oletatava isa bioloogiline isadus testitud lapse suhtes (isadus välistatud 4 DNA lookuse alusel analüüsitud 18 DNA lookusest). Tulemusi on kontrollitud kahe sõltumatu analüüsiga. Seega ei saa KK. KK. olla LL. LL. bioloogiline isa. DNA testi tulemustega ja kostja omaksvõtuga, loeb kohus tõendatuks, et laps LL. LL. (isikukood XXX) ei põlvne KK. KK. ist (isikukood XXX), mistõttu tuleb rahvastikuregistris isa KK. KK. i kohta tehtud kanne tunnistada kehtetuks.

5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab kohus samas tsiviilasjas kindlaks menetluskulude jaotuse alusel ka menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodu alusel tulevad poolte kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik