2-20-137943/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Kohtujurist

Anni Haas

Määruse tegemise aeg ja koht

11.03.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-137943

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi A T vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

1189,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Elisa Eesti AS (10178070), lepinguline

esindaja Erki Casar

Kostja A T (xxxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista A Tlt Elisa Eesti AS-i kasuks põhivõlgnevus 654,27 eurot,

sissenõudmiskulu 40,00 eurot, hagi esitamise seisuga (27.01.2021) sissenõutavaks

muutunud viivis 185,85 eurot ja hagi esitamisest kohtuotsuse tegemiseni

(10.03.2021) sissenõutavaks muutunud viivis 18,29 eurot, kokku 898,41 eurot.

3. Jätta välja mõistmata põhinõue summas 4,00 eurot, sellelt arvestatud

sissenõutavaks muutunud viivis summas 0,83 eurot ja leppetrahvinõue summas

148,00 eurot.

4. Välja mõista A Tlt Elisa Eesti AS-i kasuks viivis põhinõude (654,27 eurot) jäägilt

alates kohtuotsuse tegemisest (11.03.2021) kuni põhinõude täitmiseni

viivisemääraga 0,065% päevas.

5. Jätta menetluskulud 89% ulatuses A T ja 11% ulatuses Elisa Eesti AS-i kanda.

6. Määrata Elisa Eesti AS menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 305,00

eurot, millest 200,00 eurot on hagiavalduselt tasutud riigilõiv, 20,00 eurot

maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 85,00 eurot on põhjendatud ja vajalikud

õigusabikulud.

7. Mõista A Tlt Elisa Eesti AS-i kasuks välja menetluskulud summas 271,45 eurot.

2(3)

8. Mõista välja A Tlt Elisa Eesti AS-i kasuks välja mõistetud menetluskuludelt

(271,45 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

10. Toimetada

tagaseljaotsus

avalikult

kätte.

Lahend

loetakse

avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja sisunõuded on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-is 416. Kajalt tuleb

kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Kautsjon tuleb tasuda ühele

järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-is või EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse

märkida tsiviilasjanumber.

Kui menetlusosaline pole oma majandusliku seisu tõttu suuteline riigilõivu või kautsjonit

tasuma, võib ta taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb menetlustoimingu

tegemiseks määratud tähtaja jooksul lisaks menetlusabi taotluse esitamisele teha ka nõutud

menetlustoiming (TsMS § 187 lg 6). Avalduse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Hüvitatavate menetlus-

kulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED

Hageja nõude aluseks on kostjaga sõlmitud liitumislepingud telefoninumbritele xxxx ja xxxx

ning 12.03.2019 ja 09.07.2019 sõlmitud osamaksetega müügilepingud.

Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu.

Kohus rahuldab põhinõude osaliselt. Hagiavalduse kohaselt võlgnes kostja hagejale arve

xxxx alusel teenuste ja seadmete eest 62,75 eurot ja arve xxxx alusel 591,52 eurot. Seega on

põhivõlgnevus kokku 654,27 eurot (62,75 + 591,52).

Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid

ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult (VÕS § 43 lg

1). Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav mh tüüptingimus,

millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma

3(3)

tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud

suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist (VÕS § 42 lg 3 p 5). Hagis esitatud asjaoludel pidi

kostja lepingu rikkumise korral tasuma käsitlustasu 108,00 ja 40,00 eurot. Tegemist on

leppetrahviga VÕS § 158 lg 1 tähenduses. Lepingutes kokkulepitud leppetrahvid

moodustavad kummagi lepingu maksete kogusummast 20%.

Hagist nähtub, et kostjalt nõuti lepingu kehtivuse ajal ja ka pärast lepingu lõppemist

meeldetuletustasusid ehk rikkumisest tulenev võla sissenõudmise kulu on hüvitatav

sissenõudmiskulu ja kohtumenetluses menetluskuluna.

Raha kasutamise võimaluse kaotamisest tingitud kahju hüvitab seadusest tulenev õigus

nõuda rikkumise korral viivist. Lepingus on kokkulepitud viivis 0,065% päevas (so 23,73%

aastas), mis ületab seadusjärgset viivist pea kolmekordselt. Seega hüvitab rikkumisega

seotud kahju täiendavalt seadusjärgsest suurem viivis.

Kohus leiab, et kuna hagejale lepingu rikkumisega kaasnevad kahjud on hüvitatavad

sissenõudmiskulude hüvitisena, menetluskulude hüvitisena ja seadusjärgsest kolm korda

suurema viivisemääraga, siis on täiendava leppetrahvi kokkulepe, mis moodustab viiendiku

kogu kohustusest ebamõistlikult suur, sest pole usutav, et teenuseosutajal saaks tekkida nii

suur kahju (20% leppetrahv + 23% viivis). Kokku peaks teenusosutajale tekkima seeläbi

müügihinna tasumisega viivitamisel kahju, mis sõltuvalt võlgnevuse jäägist on ligi pool või

enamgi müügihinnast. Kohus peab seda ebamõistlikuks. Ebamõistlikult kahjustav

tüüptingimus on tühine ja kohus jätab käsitlustasu välja mõistmata.

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus

ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus jätab menetluskulud hagi

rahuldatud osas kostja kanda ja rahuldamata osale vastavas ulatuses hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik