2-17-14238/107 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-14238

Tsiviilasi

M. H. (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlustoiming

Kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik

M.

H. (pankrotis,

isikukood

xxxx,

elukoht xxxx, e-post: xxxx)

Pankrotihaldur Eve Selberg (Advokaadibüroo CLARUS,

asukoht Parda 12, 10151 Tallinn, e-post: eve@clarusab.ee)

Võlausaldajad:

OÜ 3

P. T., lepinguline esindaja Kerli Leetsaar

Eesti Vabariik (Xxxx kaudu)

Aktsiaselts P

Osaühing R

Osaühing S

4 OÜ

Aktsiaselts S

AS S

E Aktsiaselts

M. R.

A Osaühing

K Osaühing, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristiina

Lee

J. K.

RESOLUTSIOON

1. Algatada võlgniku M. H. (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

2. Määrata kohustustest vabastamise menetluses võlgniku M. H. usaldusisikuks T. P.

(isikukood xxxx, e-post: xxxx).

3. Kohustada usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise

kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub, kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi

täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete

kohta.

Vastavalt

jaotusettepanekus

ettenähtud

jaotistele

tuleb

võlausaldajatele

väljamakseid teha üks kord aastas.

4. Avaldada teade M. H. (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib

määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-

le 1. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud

1. Harju Maakohtu 09.01.2018.a määrusega kuulutati välja võlgniku M. H. pankrot ja

pankrotihalduriks nimetati Eve Selberg. 19.02.2020 kohtumäärusega kinnitas kohus võlgniku

pankrotimenetluses

lõpparuande

ja

lõpetas

võlgniku

pankrotimenetluse.

Sama

kohtumäärusega jättis kohus võlgniku suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27.04.2020 kohtumäärusega Harju Maakohtu

19.02.2021 kohtumääruse osas, millega maakohus jättis algatamata võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse ja saatis asja maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise otsustamiseks. Muus osas jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu määruse

muutmata.

2. Tallinna Ringkonnakohus heitis 27.04.2020 kohtumääruses ette, et maakohus ei küsinud

võlgnikult võlausaldajate poolt välja toodud asjaolude kohta selgitusi, mistõttu ei osanud

võlgnik ette näha vajadust esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid. Samuti on maakohus

põhjendamatult jätnud arvestamata pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt pankrotihaldur

toetab võlgniku avaldust ja palub kohtul algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

Lisaks tõi Tallinna Ringkonnakohus välja, et maakohus tuvastas, et võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise välistab võlgniku poolt PankrS § 85 järgi teabe andmise

kohustuse rikkumine. Maakohus ei ole sellise hinnangu andmisel arvestanud pankrotihalduri

arvamusega ega võlgniku selgitusega. Võlgnik selgitas, et pankrotimenetluse kestel oli

arusaamatusi temaga seotud äriühingute raamatupidamisdokumentide välja andmisega, kuid

ta on oma teabe andmise kohustuse täitnud. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel võlgniku

sellekohaseid väiteid hindama ning tuvastama, kas võlgnik rikkus tahtlikult või raske

hooletusega teabe andmise kohustust. Samuti on maakohus järeldanud, et võlgnik on tahtlikult

varjanud oma vara ja sissetulekuid. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu sellekohased

järeldused oletuslikku laadi, mis ei ole piisavad menetluse algatamata jätmiseks. Maakohtu

määruse põhjendusest ei nähtu, milliste konkreetsete tõendite põhjal saab lugeda vara ja

sissetulekute varjamise tuvastatuks. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tõendeid hinnates

tuvastama, kas võlgnik on oma sissetulekuid varjanud, mille tuvastamisel tuvastab kohus

ühtlasi, et võlgnik on kohustusi rikkunud tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes. Kolleegiumi

hinnangul ei viita ükski asjaolu sellele, et võlgniku käitumises esinevad võlausaldajate tahtliku

või raskelt hooletu kahjustamise tunnused, et jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus

PankrS § 171 lg 2 p 4 alusel algatamata. Samuti ei ole võlgnik süüdi mõistetud PankrS § 171

lg 2 p-s 1 nimetatud kuriteo toimepanemises.

3. Kohus edastas 22.09.2020 võlgniku võlausaldajatele e-kirja, milles palus esitada kohtule

täiendavad seisukohad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas. Juhul,

kui võlausaldajad ei toeta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist, palus

kohus neil esitada tõendid ja teave selle kohta, mis välistaks viidatud menetluse algatamist.

4. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Xxxx kaudu) tõi 25.09.2020 seisukohas välja, et võlgniku

võlgnevus võlausaldaja ees on 252,73 eurot. Võlausaldajal puuduvad konkreetsed tõendid, mis

kinnitaks või lükkaks ümber maakohtu määruses toodud väiteid või võlgniku poolt

määruskaebuses toodud selgitusi. Võlausaldaja jätab kohustustest vabastamise menetluse

algatamise otsustamise kohtu otsustada. Maksu- ja Tolliameti andmetel on M. H. perioodil

detsember 2018 kuni veebruar 2020 saanud väljamakseid summas 700 eurot kuus OÜ-st M.

Alates maikuust 2020 saab M. H. väljamakseid OÜ-st F ning väljamaksete suurus on samuti

700 eurot kuus. Töötamise registri andmetel on võlgnikul M. H. alates 01.04.2020 kehtiv

tööleping OÜ-ga F OÜ. Lisaks on tal varasemalt olnud töölepingud sõlmitud OÜ-ga M

(perioodil 01.11.2018-09.06.2020) ning OÜ-ga F (perioodil 01.04.2020-01.04.2020) ja

juhtimis- ning kontrollorgani liikme leping OÜ-ga J OÜ (perioodil 01.06.2015-24.12.2019).

Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole M. H. perioodil 2018-2020 saanud dividendide

väljamakseid.

5. Võlausaldaja K OÜ 01.10.2020 seisukoha kohaselt tuleb jätta võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata. Võlausaldaja hinnangul esinevad käesoleval juhul mitmed

alused (PankrS § 171 lg 2 p-d 1, 5), mis välistavad M. H. suhtes kohustustest vabastamise

menetluse algatamise. Harju Maakohtu 09.07.2020 kohtuotsusega kohtuasjas nr 1-18-5627 on

M. H. mõistetud süüdi muuhulgas KarS § 381¹ lg-tes 1, 2 sätestatud kuritegude

toimepanemises (lisaks ka KarS § 217² lg-s 1 ning KarS §-s 373 sätestatud kuritegude

toimepanemises) ning karistatud teda liitkaristusega 5 aastat vangistust, mis jäetakse täitmisele

pööramata, kui M. H. ei pane 5 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseaja

jooksul talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastav kohtuotsus jõustus 25.07.2020.

Arvestada tuleb, et tegemist on kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega, mistõttu oli

olemas M. H. nõusolek tema süüditunnistamiseks ning karistamiseks, sh KarS § 381¹ lg-te 1,

2 järgi. KarS §-s 3811 sätestatud kuritegu (raamatupidamise kohustuse rikkumine) on üheks

kuriteoks, mille toimepanemises süüdimõistmise on seadusandja sidunud võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

algatamata

jätmise

võimalusega.

09.07.2020

kohtuotsusest (alates lk 12 jj) tuleneb, milles seisnes M. H. (pankrotis) poolne

raamatupidamise kohustuse rikkumine, sealhulgas on M. H. (pankrotis) jätnud vastamata

likvideerija nõuetele, mis puudutasid ühingu dokumentatsiooni ja vara üleandmist, varjates

teadvalt ja ebaseaduslikult raamatupidamisdokumente, mille tulemusel oli oluliselt

raskendatud ülevaate saamine erinevate raamatupidamiskohustuslaste varalisest seisundist,

samuti likvideerimismenetluse läbiviimine, kuivõrd likvideerija ei saanud aktuaalset, olulist,

objektiivset ja võrreldavat informatsiooni raamatupidamiskohustuslaste finantsseisundist,

finantstulemustest ja rahavoogudest varalisest seisundist, ei saanud ülevaadet ühingu

tegevusest, et nõuda sisse võlgasid, müüa vara ega rahuldada võlausaldajate nõudeid. Lisaks

on jätnud M. H. (pankrotis) esitamata registrile majandusaasta aruanded ning täitmata

auditeerimise kohustuse. Lisaks on põhjendatud 09.07.2020 kohtuotsuse III osale, mis

puudutab ärikeelu rikkumist. Vastavast kohtuotsuse osast tuleneb, et vaatamata sellele, et

09.01.2018 kohtumäärusega kuulutati välja M. H. isiklik pankrot ning seeläbi, vastavalt

PankrS § 91 lg-le 1, ei tohtinud ta ilma kohtu loata olla muuhulgas juriidilise isiku juhtorgani

liige, eiras M. H. seadust ning jätkas kohtu loata juhtorgani liikmena erinevates äriühingutes.

Seega on selgunud uued, tõendatud asjaolud võrreldes nii maakohtu esialgse määrusega

(19.02.2020) kui ka ringkonnakohtu määrusega (27.04.2020), mis annavad aluse jaatada M.

H. (pankrotis) suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmist.

Võlausaldaja hinnangul tuleks jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata ka

PankrS § 171 lg 2 p-s 5 sätestatud aluse esinemise tõttu. On tõendatud, et M. H.

pankrotivõlgnikuna jättis korduvalt tahtlikult pankrotihalduri nõuded teabe saamiseks täitmata,

millest tulenevalt pidi pankrotihaldur pöörduma kohtu poole, et üldse võlgnikult teavet saada.

Lisaks on käesolevaks ajaks tõendamist leidnud Harju Maakohtu 09.07.2020 kohtuotsusega

kohtuasjas nr 1-18-5627, et M. H. rikkus pankrotivõlgnikuna ka PankrS § 91 lg 1, olles ilma

kohtu loata juriidiliste isikute juhtorgani liige (ärikeelu rikkumine).

6. Võlausaldaja P. T. leiab oma 07.10.2020 seisukohas, et võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus tuleb jätta algatamata. Harju Maakohtu 09.07.2020 kohtuotsusega kohtuasjas nr 1-

18-5627 on M. H. (pankrotis) mõistetud süüdi mitmes kuriteos ning antud kohtuotsus on ka

jõustunud 25.07.2020. Kohustustest vabastamise menetlus peaks olema võimalik siiski vaid

selliste võlgnike puhul, kes on ennast pankrotimenetluse jooksul näidanud ausatena, kes on

täitnud pankrotimenetluse jooksul pankrotivõlgnike seaduslikke kohustusi ning kes on andnud

endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlausaldajal on põhjust arvata, et M. H.

ei ole käitunud ausalt ning varjab ka täna tegelikke sissetulekuid.

7. Võlausaldaja T. P. 07.10.2020 seisukoha kohaselt tuleks jätta võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus algatamata. Harju Maakohtu 09.07.2020 kohtuotsusega kohtuasjas nr 1-

18-5627 on M. H. (pankrotis) mõistetud süüdi mitmes kuriteos ning antud kohtuotsus on ka

jõustunud 25.07.2020.

8. Võlausaldajal J. K. ei ole täiendavaid tõendeid kohtule esitada.

9. Pankrotihaldur Eve Selberg esitas kohtule 20.11.2020 seisukoha, mille kohaselt jääb ta oma

eelnevalt esitatud seisukoha juurde, milles toetab M. H. avaldust ja palub kohtul algatada M.

H. kohustustest

vabastamise

menetlus.

Pankrotihaldur

tõi

välja,

et

Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi kohtuasjas nr 3-2-1-155-16 tehtud kohtumääruse kohaselt on kohtul PankrS

§ 171 lg 2 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada

või mitte. See tähendab, et kui esineb mõni PankrS § 171 lg 2 p-des 1 – 5 sätestatud menetluse

algatamata jätmise alus, võib kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

keelduda.

10. Võlgnik M. H. esitas kohtule 20.11.2020 omapoolse seisukoha võlausaldajate seisukohtade

osas.

Võlgnik

sõlmis

kokkuleppe

Harju

Maakohtu

kohtuasjas

nr

1-18-5627

kokkuleppemenetluses, kuna tal puudusid rahalised vahendid enda kaitsmiseks nii pikaajalises

protsessis. Samuti mõjus aastaid kestnud saneerimine, pankrott ja jätkuvad kohtuprotsessid

võlgniku tervisele halvasti. Kuna kohtuasjas 1-18-5627 ühendati kaks süüdistust ja protsessi

põhirõhk oli KarS 217-2 lg 1 kvalifitseeritud kuriteo uurimisel, siis võlgniku muudele

süüdistuspunktidele pöörati väga vähe tähelepanu. Võlgniku raske süüline käitumine, tahtlus

või raske hooletus, ei leidnud kohtuasjas nr 1-18-5627 tõendamist. Võlgnik tunnistab, et ühel

juhul kirjadele vastamine viibis, kuid ka see sai viivitusega vastatud. Menetluste käigus

tegevused kuhjusid ja võlgnik ei olnud suuteline kõigega koheselt tegelema. Võlgnik on kohal

käinud kõikidel temale kohustusega määratud istungitel ja koosolekutel ilma eranditeta.

Võlgnik on esitanud kogu olemasoleva materjali ja temale teadaoleva informatsiooni. Võlgnik

ei rikkunud temale kehtestatud ärikeeldu, kuivõrd ilma juhatuse liikme volitusi pikendamata

ei oleks võlgnik saanud esitada registrile majandusaasta aruandeid. Võlgnik ei tegelenud

ärikeelu kehtivuse ajal igapäevase juhtimistegevusega, samuti ei teinud võlgnik ärikeelu

kehtivuse ajal tehinguid, mis oleksid kahjustanud võlausaldajate huve. Pankrotimenetluse

jooksul ei ole võlgnik saanud temale kuulunud ettevõtetest varalist kasu ega tegutsenud

omakasu motiividel. Samuti ei ole pankrotihaldurid ega likvideerija võlgnikule ette heitnud

äriühingute raha väärkasutamist. Võlgniku käitumises ei ole võlausaldajate huvide

kahjustamisele suunatud süülise käitumise tunnuseid. Võlgnikul on püsiv töökoht. Võlgnikule

ei määratud kohtuasjas nr 1-18-5627 tehtud otsusega rahalist karistust ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamine ei ole kohtuotsusega määratud karistustega vastuolus.

PankrS § 171 lg 2 p 1 sätestab loetelu kuritegudest, milles süüdimõistetud võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse saab jätta algatamata. PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab, et

kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on süüdi mõistetud

pankrotikuriteos. Seega seadus on välistanud ainult pankrotikuriteos süüdi mõistetud võlgnike

kohustustest vabastamise. Täitemenetlusalase, maksualase või KarS §-des 380-381¹ nimetatud

kuriteo toime pannud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse võib kohus siiski algatada.

11. 16.02.2021 toimus võlgniku taotlusel tema suuline ärakuulamine. Võlgnik tõi ärakuulamisel

välja, et hetkel ta töötab ettevõttes, mis ei ole temaga seotud. Töötasu on käesolevast aastast 1

050 eurot, eelmisel aasta oli 700 eurot. Võlgniku lapsed on täiskasvanud. Võlgnik elab

üürikorteris oma eksabikaasa juures. Võlgnik loodab, et saab palgatõusu. Usaldusisikuks oleks

T. P., kes on nii võlgniku võlausaldaja kui ka tema laste onu. Kohus selgitas võlgnikule

kohustustest vabastamise menetluse olemust ja võlgniku kohustusi menetluse kestel. Samuti

selgitas kohus võlgnikule võlausaldajate nõuete tasumise korda ning seda, et hindab võlgniku

käitumist ja võlgade tasumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul.

12. Võlausaldaja T. P. esitas 22.02.2021 kohtule nõusoleku võlgniku kohustustest vabastamise

menetluses tema usaldusisikuks olemiseks.

Kohtumääruse põhjendused

13. M. H. (pankrotis) on 10.12.2019 esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis

võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-

s 173 nimetatud kohustusi.

14. Võlausaldajad K OÜ, P. T. ja T. P. paluvad jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus

algatamata Pankrs § 171 lg 2 p-des 1 ja 5 sätestatud asjaolude esinemise tõttu. Harju Maakohtu

09.07.2020 kohtuotsusega kohtuasjas nr 1-18-5627 on M. H. mõistetud süüdi mh KarS § §

381¹ lg-tes 1, 2 sätestatud kuritegude toimepanemises ning antud kohtuotsus on ka jõustunud

25.07.2020.

15. Lisaks leiab võlausaldaja K OÜ, et võlgnik jättis pankrotivõlgnikuna korduvalt tahtlikult

pankrotihalduri nõuded teabe saamiseks täitmata.

16. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Xxxx kaudu) jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohtu otsustada. Ülejäänud võlgniku võlausaldajad ei ole kohtule omapoolset

seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas esitanud.

17. Pankrotihaldur toetab M. H. (pankrotis) avaldust ja palub kohtul algatada M. H. (pankrotis)

kohustustest vabastamise menetlus.

18. PankrS § 171 lg 2 p 1 ja 5 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises

või kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti

rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

19. Kohus nõustub, et antud juhul esineb PankrS § 171 lg 2 p-s 1 nimetatud asjaolu seoses sellega,

et võlgnik on 09.07.2020 kohtuotsusega kohtuasjas nr 1-18-5627 mõistetud süüdi KarS § 381¹

lg-tes 1, 2 sätestatud kuritegude toimepanemises. Võlgnik on avaldanud tahet ja soovi täita

kohustustest vabastamise menetluse eesmärgipäraseid kohustusi, saades sissetulekuid ning

tasuda võlgnevusi. Võlausaldaja eesmärgiks selles menetluses saab olla nii suures ulatuses kui

võimalik võla tagasisaamine.

20. Kohus arvestab ka asjaoluga, et pankrotihaldur on pidanud vajalikuks toetada kohustustest

vabastamise menetluse algatamist. Haldur ei ole esile toonud, et võlgnik oleks tahtlikult või

raske hooletusega esitanud ebaõigeid või ebatäielikke andmeid vara ja sissetulekute,

võlausaldajate ja oma kohustuste kohta. Kohus märgib, et võlausaldajatel on PankrS § 175 lg

5 alusel võimalus taotleda ennetähtaegset menetluse lõpetamist juhul, kui võlgnik ei täida oma

kohustusi. Seega leiab kohus kokkuvõtvalt hinnates võlausaldajate seisukohti ning võlgniku

tahet, et menetluse algatamine on põhjendatud. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1

kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima.

21. Kohtul on PankrS § 171 lg 2 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise

menetlus algatada või mitte. See tähendab, et kui esineb mõni PankrS § 171 lg 2 p-des 1-5

sätestatud menetluse algatamata jätmise alus, võib kohus võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest keelduda (RKTKm 08.02.2017, nr 3-2-1-155-16, p. 16). Kuigi kohtu

hinnangul esineb PankrS § 171 lg 2 p-s 1 nimetatud asjaolu, leiab kohus, et see ei ole piisav

jätmaks võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

22. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS

§ 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Vastava nõusoleku usaldusisikuks asumise kohta on andnud T. P. (isikukood xxxx, e-post:

xxxx). Kohus nõustub ettepanekuga ja määrab võlgniku M. H. kohustustest vabastamise

menetluses usaldusisikuks T. P..

23. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt

jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS

§ 172 lg 2). Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks

aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS

§ 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole,

siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või

teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded

loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele

teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest

erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

24. Kohus kohustab võlgniku usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse

jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma

kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud

väljamaksete kohta.

25. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 1¹ kohaselt võib

kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse

algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui

võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate

nõudeid arvestatavas ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik