3-21-302/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2021, Tartu

Haldusasja number

3-21-302

Haldusasi

JetGas OÜ kaebus Võru Linnavalitsuse 24. septembri

2020. a korralduse nr 462 ja 28. jaanuari 2021. a

vaideotsuse nr 75 tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

JetGas

OÜ

määruskaebus

Tartu

Halduskohtu

15. veebruari 2021. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja JetGas OÜ, esindaja vandeadvokaat Taivo

Ruus

Vastustaja Võru linn

Kolmas isik Valio Eesti AS, esindajad vandeadvokaat

Kaupo Lepasepp, advokaat Sandra Mikli

RESOLUTSIOON

Jätta JetGas OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15. veebruari 2021. a

määrus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise osas muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (HKMS § 207 lg 4 ja § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Võru linnas Pikk tn 23 kinnisasja omanik Valio Eesti AS taotles Võru linnalt Pikk tn 23

kinnistule veeldatud maagasi (LNG) jaama ja katlamaja projekteerimistingimuste kinnitamist.

2. Võru Linnavalitsus kinnitas 24. septembri 2020. a korraldusega nr 462 Võru linnas Pikk tn

23 kinnistule LNG jaama püstitamiseks projekteerimistingimused, 7. oktoobri 2020. a

korraldusega nr 486 Pikk tn 23 kinnistule katlamaja püstitamiseks projekteerimistingimused

ning väljastas 16. detsembri 2020. a korraldusega nr 616 ehitusloa Pikk tn 23 kinnistule

katlamaja ehitamiseks.

28. jaanuari 2021. a korraldusega nr 75 jättis Võru Linnavalitsus rahuldamata JetGas OÜ vaide

Võru Linnavalitsuse 24. septembri 2020. a korralduse nr 462 kehtetuks tunnistamise nõudes.

3. JetGas OÜ esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Võru Linnavalitsuse 24. septembri 2020. a

korralduse nr 462 ja 28. jaanuari 2021. korralduse nr 75 tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse

taotluse keelata Võru Linnavalitsusel 24. septembri 2020. a korralduse nr 462 alusel ehitusloa

väljastamine LNG jaama rajamiseks Pikk tn 23 kinnistule.

Kaebuse kohaselt ehitati kaebajale kuuluvale kinnistule Jaama tn 24 21. juunil 2017 antud

ehitusloa alusel ajutine LNG jaam (kasutusluba anti 9. jaanuaril 2019). Kaebajale kuulub

gaasitorustik, mis kulgeb mööda Pikka tänavat Jaama tn 24 kinnistuni. Pikk tn 23 kinnistu

kõrval oleval alal paikneb gaasitorustiku hargnemiskoht, millest alates on torustiku osa välja

ehitatud Pikk tn 23 kinnistu piirini. Kaebajal on 19. augusti 2015. a ehitusloa alusel õigus

ehitada Jaama tn 24 kinnistule statsionaarne LNG jaam. Kaebaja on talle kuuluva gaasitorustiku

tõttu Pikk tn 23 piirinaaber. Vaidlustatav korraldus on õigusvastane, kuna haldusmenetluses ei

viidud läbi avatud menetlust, ei koostatud detailplaneeringut ning kaebajat ei kaasatud ega

kuulatud ära.

Pikk tn 23 kinnistule LNG jaama rajamiseks ehitusloa andmine looks võimaluse ehitustegevuse

alustamiseks, mis suurendab kaebaja omandiõiguse rikkumise ja vara väärtuse kahanemise

ohtu. Ehitusloa vaidlustamiseks uue kohtuvaidluse ärahoidmine on mõistlik ja otstarbekas ning

lihtsalt saavutatav esialgse õiguskaitse kohaldamisega käesolevas menetluses. Ehitusloa peatne

taotlemine ja väljastamine on reaalne ning hiljem valmis ehitatud LNG jaama lammutamine ei

ole mõistlik.

4. Tartu Halduskohus võttis 15. veebruari 2021. a määrusega kaebuse menetlusse

(resolutsiooni p 1), kaasas menetlusse kolmanda isikuna Valio Eesti AS-i (resolutsiooni p 2)

ning jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 5).

Halduskohus asus seisukohale, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna

projekteerimistingimuste välja andmine ei põhjusta kaebajale pöördumatuid tagajärgi või

ebamõistlikke piiranguid. Projekteerimistingimuste andmise staadiumis ei saa kavandatav

tegevus avaldada mõju kaebaja õigustele. Projekteerimistingimuste andmine ei saa tekitada

ehitamise ja ehitise kasutusele võtmisega tekkivaid võimalikke negatiivseid mõjusid kaebaja

õigustele. Praegune esialgse õiguskaitse taotlus on ennatlik. Projekteerimistingimused ei anna

kolmandale isikule õigust alustada ehitustöödega. Kui vastustaja annab kolmandale isikule

ehitusloa, on kaebajal õigus esitada kohtule kaebus ehitusloa tühistamiseks ning esialgse

õiguskaitse taotlus ehitusloa kehtivuse peatamiseks ja ehitamise keelamiseks.

Esialgse õiguskaitse taotlus ei ühildu kaebuse nõudega. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse

korras ehitusloa andmise keelamist, kuid kaebuses taotleb tühistada korraldus, millega kinnitati

projekteerimistingimused. Kaebusega ei ole võimalik saavutada ehitusloa andmise keelamist

ning seetõttu ei saa kohus ehitusloa andmist keelata ka esialgse õiguskaitse korras. Esialgse

õiguskaitse kohaldamine ei ole võimalik ka juhul, kui kaebaja taotleks vaidlustatud korralduse

või projekteerimistingimuste kehtivuse peatamist. Kui isikul on ehitamisele vastuväiteid, tuleb

eraldi nõudega vaidlustada ka projekteerimistingimusi, mida kaebaja ongi teinud.

5. JetGas OÜ esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 15. veebruari

2021. a määruse resolutsiooni p 5 tühistamiseks.

Kaebaja palub rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ja keelata Võru Linnavalitsusel ehitusloa

väljastamine Pikk tn 23 kinnistule LNG jaama rajamiseks või alternatiivselt peatada Võru

Linnavalitsuse 24. septembri 2020. a korralduse nr 462 kehtivus.

Projekteerimistingimuste andmise korraldus on õiguslikuks aluseks sellele järgnevale ehitusloa

väljastamisele. Vaidlustatud korraldus on sisuliselt haldusakt, millele järgneks ehitusloa

andmisega varasema akti täitmine. Kaebuse eesmärgiks on olukorra saavutamine, kus Pikk tn

23 kinnistule LNG jaama ehitusloa andmine oleks keelatud, mistõttu ühildub esitatud kaebus

otseselt esialgse õiguskaitse taotlusega.

Ekslik on halduskohtu seisukoht, et projekteerimistingimuste staadiumis ei saa kolmanda isiku

kavandatav tegevus avaldada mõju kaebaja õigustele. Projekteerimistingimused juba rikuvad

kaebaja õigusi ning ehitusloa andmisega neid tingimusi ei muudeta, vaid ehitusloa

väljastamisega süvendatakse kaebaja õiguste rikkumist. Ehitusloa andmine avaldaks kaebaja

õigustele täiendavalt kahjustavat mõju, mille ärahoidmine oleks esialgse õiguskaitse

kohaldamisega võimalik ja otstarbekas, mitte ennatlik. Ennatlik ei saa olla ehitusloa andmise

keelamine, kuna see kinnistaks projekteerimistingimuste andmisel tehtud vead ja looks

kolmandale isikule ehitamiseks õigusliku aluse. Esialgse õiguskaitse kohaldamine hoiaks ära

tarbetuks osutuda võiva haldusmenetluse ehitusloa andmiseks ja tagaks kaebaja jaoks

õiguskindluse, et projekteerimistingimuste andmise korralduse tühistamisel on vaidlus Pikk tn

23 LNG jaama püstitamise üle praeguseks esinevate asjaolude alusel lõppenud. Põhjendamatu

on järgmise kohtuvaidluse tekitamine selleks, et saavutada seal esialgse õiguskaitse

kohaldamisega olukord, mida saab saavutada käesolevas kohtuasjas esialgse õiguskaitse

kohaldamisega. Uus kohtuvaidlus tekitab kaebajale ajakulu, kulu õigusabile ning riigilõivule

ning kohtu jaoks menetlusressursikulu.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega pannakse kaebajale koormav kohustus pidevalt

jälgida, kas linn on Pikk tn 23 kinnistule ehitusloa andnud. Vastava teabe saamine linna

dokumendiregistrist võtab märkimisväärse aja, kuna otsingud ei ole lihtsad. Igapäevaste

kirjalike päringute tegemine linnale suurendab vastustaja halduskoormust ebamõistlikult.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise osas

jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 15. veebruari 2021. a määrus selles osas muutmata.

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja halduskohtule esitatud

kaebuse nõue tühistada Võru Linnavalitsuse 24. septembri 2020. a korraldus nr 462 ja

28. jaanuari 2021. a vaideotsus nr 75 ei ühti esialgse õiguskaitse taotluses esitatud nõudega

keelata Võru Linnavalitsusel välja anda ehitusluba Pikk tn 23 kinnistule LNG jaama rajamiseks.

Võru Linnavalitsuse keelamine välja anda ehitusluba ei ole kooskõlas kaebuse eesmärgiga ja

väljub kaebuse piiridest. Projekteerimistingimustega määratakse kindlaks mingi osa ehitisele

esitatavatest nõuetest. Kaebuse rahuldamise korral kohus tühistab korralduse, millega kinnitati

ehitisele teatud nõuded. Sealjuures kohus ei keela ehitusloa väljastamist, vaid tuvastab, et

projekteerimistingimuste kinnitamine ei olnud õiguspärane. Esialgse õiguskaitse abinõu

kohaldamise eesmärk on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ehk esialgse õiguskaitse

kohaldamine peaks ära hoidma olukorra, kus põhivaidluse positiivne lahendus ei ole kaebaja

jaoks tulemuslik (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. K. Merusk ja

I. Pilving. Kirjastus Juura 2013, lk 684). Kui praegune kohtuasi laheneb kaebaja suhtes

positiivselt ning kohus tühistab projekteerimistingimuste kinnitamiseks välja antud korralduse,

siis puudub haldusakt, mille alusel väljastada ehitusluba ning kaebaja saavutab oma eesmärgi.

Esialgse õiguskaitse korras vastustaja keelamine väljastada ehitusluba, ei taga kaebaja

põhivaidluse efektiivsust ega seda, et kohus kaebuse rahuldab.

8. Kaebaja seisukoht, et Pikk tn 23 kinnistule LNG jaama ehitamine rikub tema õigusi, annab

aluse vaidlustada selle ehitusega seonduvalt, praeguseks välja antud projekteerimistingimusi ja

edaspidi ka vastavat ehitusluba. Kuna ehitusluba ei ole veel väljastatud ning kolmas isik ei ole

alustanud ehitustöid, siis praegusel hetkel puudub kaebajal vajadus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine ei põhjusta kaebajale

pöördumatuid tagajärgi.

Halduskohtusse pöördumise aluseks saab olla soov kaitsta isiku õigusi olukorras, kus neid on

rikutud. Ainuüksi huvi, et Pikk tn 23 kinnistule LNG jaama ei rajataks, ei loo kaebeõigust

kohtusse pöördumiseks. Käesoleval juhul jääb halduskohtule esitatud kaebuses ebaselgeks,

milliseid kaebaja õigusi projekteerimistingimuste kinnitamine rikub. Projekteerimistingimuste

järgi on nõutav riskianalüüsi koostamine kavandatava gaasirajatise kohta. Vastavalt on alusetu

kaebaja arusaam, et vastustaja kavatseb anda ehitusloa Pikk tn 23 kinnistule gaasirajatise

ehitamiseks vaatamata sellele, et gaasirajatis jääb kaebaja omandis olevale Jaama tn 24

kinnistule kavandatud LNG jaama ohualasse. Ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebus ei

sisalda täpsemaid selgitusi selle kohta, milles seisneb kaebaja õiguste rikkumine ning millised

tagajärjed saabuvad kaebajale kui kohus ei rahulda esialgse õiguskaitse taotlust. Üldine väide,

et ehitusloa väljastamisega süveneb kaebaja õiguste rikkumine, ei tingi määruskaebuse

rahuldamist. Ringkonnakohus osutab, et kui kaebaja hinnangul rikuks tema õigusi gaasirajatise

püstitamine Pikk tn 23 kinnistule või sellega seotud ehitustegevus, on tal õigus vaidlustada

ehitusluba, kui see väljastatakse. Projekteerimistingimuste kinnitamine samas ei too vältimatult

kaasa ehitusloa andmist. Lisaks on kaebajal võimalus kaitsta oma õigusi ehitusloa

vaidlustamise kaudu. Ehitusloa andmise järel on selge seegi, milliseid asjaolud vastustaja

ehitamise lubamisel arvestas ja millised jättis arvestamata. Seetõttu on kaebajal olemas

efektiivne õiguskaitsevahend ning ehitusloa väljaandmise keelamine esialgse õiguskaitse

korras ilmselt ennatlik.

Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei too kaasa ka kaebaja väide, et ehitusõiguse määramine tuli

otsustada planeeringumenetluses, mitte projekteerimistingimustega. Tegemist on küsimusega,

millele kohus annab hinnangu kaebuse sisulisel lahendamisel. Kuid ka kaebaja seisukohaga

nõustumise korral ei tulene sellest, et kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega oleks raskendatud

või võimatu.

9. Kaebaja väide, et ehitusloa andmine kinnistaks projekteerimistingimuste andmisel tehtud

vead ja looks kolmandale isikule ehitamiseks õigusliku aluse, ei ole piisav määruskaebuse

rahuldamise aluseks. Kaebaja on projekteerimistingimuste kinnitamise korralduse vaidlustanud

ja asunud enda õigusi kohtu teel kaitsma. Nimetatud asjaolu on nii vastustajale kui ka

kolmandale isikule teada ning neil on võimalus arvestada kohtumenetluse võimalike

tulemustega.

10. Määruskaebuses on esitatud alternatiivne taotlus rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus

ning peatada Võru Linnavalitsuse 24. septembri 2020. a korralduse nr 462 kehtivus.

Halduskohus vaidlustatavas määruses juhtis tähelepanu, et ka sellise taotluse esitamisel ei oleks

esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik. Kaebaja ei nõustu LNG jaama rajamisega Pikk tn

23 kinnistule ning taotleb kohtult LNG jaama projekteerimistingimusi kinnitanud korralduse

tühistamist. Kuna ehitusluba ei ole väljastatud ning LNG jaama ehitustegevust ei toimu, puudub

kaebajal vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kuna puudub mõju tema õigustele. Kuigi

praegusel juhul ringkonnakohus ei näe vajadust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, võib

halduskohus asja menetlemise käigus, omal algatusel või ka kaebaja taotluse alusel, igas

menetlusstaadiumis kohaldada esialgset õiguskaitset, sealjuures on kohtul kaalutlusruum

esialgse õiguskaitse abinõu valikul.

11. Kaebaja väide, et Pikk tn 23 kinnistule LNG jaama rajamiseks ehitusloa väljastamisest

teadasaamine on raskendatud ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Samuti ei ole alust

rahuldada määruskaebust seetõttu, et kohtuvaidlus tõenäoliselt peagi väljastatava ehitusloa

vaidlustamiseks nõuab vastavaid kulutusi riigilõivu ja õigusabi osas.

12. Eeltoodu alusel jääb JetGas OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

15. veebruari 2021. a määrus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise osas muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)