2-21-1229/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2021.a kell 14.00, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-1229

Tsiviilasi

L Si avaldus pankroti välja kuulutamiseks

Menetlusosalised

Võlgnik: L S (isikukood xxx, elukoht xxx)

Ajutine pankrotihaldur: Kristo Teder (asukoht Tatari 25

Tallinn, telefon 6640600, e-post: kristo@mmab.ee)

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L Si avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja L Si (isikukood xxx, elukoht xxx) pankrot 11. märtsil 2021.a kell

14.00.

3. Nimetada L Si pankrotihalduriks Kristo Teder (asukoht Tatari 25 Tallinn, telefon

6640600, e-post: kristo@mmab.ee).

4. Määrata L Si võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 07. aprill 2021.a algusega

kell 10.00 Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 3007.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtajast.

6. Saata määruse ärakiri võlgnikule ja ajutisele haldurile.

7. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

8. Määrata L Si ajutise halduri Kristo Tederi töötasuks 693 eurot (sh käibemaks).

9. Menetluskulud jätta L Si kanda.

10. Välja mõista ajutise halduri tasu summas 693 eurot (sh käibemaks) pankrotivarast

ja tasuda see Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole nr xxx.

11. Avaldada

teade

pankroti

väljakuulutamise

kohta

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded (PankrS § 33 lg 1).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

Asjaolud

L S esitas 26.01.2021 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on ta

püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab võlgnik võetud laene ning nende

katmiseks piisava sissetuleku puudumist. Laenude võtmise põhjuseks oli võlgniku

kasiinosõltuvus. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt tekkinud rahalisi kohustusi täita. Avalduse

kohaselt on võlgnevuste summa ca 121 281,60 eurot. Võlgniku igakuine sissetulek on töötasu

1900 eurot bruto.

Kohus võttis 10.02.2021 määrusega L S pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks

pankrotihalduriks Kristo Tederi.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Kristo Teder esitas 02.03.2021 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on

võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 107 144,47 eurot ning vara, millele oleks võimalik

pöörata sissenõuet, puudub. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 1900 eurot bruto. Ajutise halduri

arvates on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 5 mõttes.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude olemasolu. Vara pankrotivarasse

tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas märkis haldur, et edasise menetluse käigus tuleb uurida,

kas sõiduki xxx, reg märk xxx kuulus ühisvara hulka ning see oleks võimalik jagada. Haldur on

seisukohal, et täiendavalt tuleb hinnata sõiduki müügitehingu asjaolusid.

Kohtumääruse põhjendused

Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata pankrotihaldurina. Võlgnik ajutise halduri

aruandele ega tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja L Si pankrot tuleb välja kuulutada.

Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Kristo Teder,

kes on andnud selleks nõusoleku.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis

eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõendite ja ajutise

halduri poolt tuvastatuga on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga.

Võlgnikul on kohustusi vähemalt 107 144,47 eurot ning vara, millele oleks võimalik pöörata

sissenõuet, puudub. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 1900 eurot bruto, kuid sissenõutavaks

muutunud kohustuste suurust arvestades ei ole võlgnik võimeline võlausaldajate nõudeid

rahuldama. Samuti puudub tal igasugune vara, mille arvel oleks võimalik kohustusi täita ning

pankrotimenetluse kulusid kanda.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse,

kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.

Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 lg-le 2 tingiksid

pankroti välja kuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud

aluseid, siis kuulutab kohus L Si pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda

täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta.

Antud juhul puudub võlgnikul kinnisvara ja seosed äriühingutega, mistõttu puudub vajadus

määruse kinnistusosakonnale ja äriregistrile saatmiseks.

PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida

nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku

vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule

kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel

töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.

PankrS § 89 lg 1 p 1 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud

kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada

sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise

kohustust.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt

on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja

tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS

§ 29 lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata

büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui

pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

Ajutine haldur on 02.03.2021 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate

ülesannete täitmiseks kokku 5,25 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu

määrast 110 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 693 eurot (sh käibemaks). Ajutine

haldur palub tasu välja mõista võlgnikult.

Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas

tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ega

tasu ja kulude arvestusele vastu vaielnud.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 693 eurot (sh käibemaks)välja

võlgnikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik