2-14-51118/58 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 (4)

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2021. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-51118 Tsiviilasi A S kohustustest vabastamise menetlus Menetlustoiming Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik / usaldusisik A S (isikukood xxxx, aadress xxxx, elektronpost xxxx) Võlausaldajad Danske Bank A/S (Taani Kuningriigi äriregistrikood 61126228, elektronpost customers.ee@danskebank.lt) Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet (isikukood 47412310319, aadress Rotermanni 5, 10111 Tallinn, elektronpost info@vellet.ee) Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman (isikukood 47511180212, aadress Rävala pst 5, 10143 Tallinn, elektronpost buroo.feinman@taitur.net) BIGBANK AS (registrikood 10183757, aadress Riia tn 2, 51004 Tartu, elektronpost info@bigbank.ee) Osaühing DOMINUS INKASSO (registrikood 11449068, aadress Parda tn 6, 10151 Tallinn, elektronpost info@dominusinkasso.ee) Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, endine võlausaldaja Lindorff Eesti Aktsiaselts, aadress A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn, elektronpost inkasso@julianus.ee) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohtumääruse resolutsioon

1. Jätta rahuldamata A S (isikukood xxxx) 07.01.2019.a taotlus kohustustest vabastamiseks.

2. Rahuldada A S (isikukood xxxx) 07.01.2021.a taotlus kohustustest vabastamiseks.

3. Vabastada A S (isikukood xxxx) kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 03.06.2014. a. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (pankrotiseaduse § 176 lg 2).

4. Lõpetada A S (isikukood xxxx) kohustustest vabastamise menetlus.

5. Vabastada A S (isikukood xxxx) usaldusisiku kohustustest.

6. Avaldada teade kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord

2 (4) Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. Harju Maakohtu 03.06.2014 kohtumäärusega kuulutati välja A S (võlgnik) pankrot. Harju Maakohtu 07.12.2015 määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus, algatati kohustustest vabastamise menetlus ning määrati võlgnik täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel esitanud kohtule aruandeid. Võlgnik taotles 07.01.2019 ja 07.01.2021 tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist.

2. Kohtule esitatud võlgniku aruannetest nähtub muuhulgas, et võlgnik on töötanud kohustustest vabastamise menetluse kestel klienditeenindajana ja Aktsiaseltsis xxxx. Võlgniku töötasu ei ole oluliselt ületanud vastavale aastale kehtestatud miinimumtöötasu määra ja võlgnik on saanud toimetulekutoetust. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud võlausaldajatele väljamakseid. Kohus küsis 11.01.2021 võlausaldajatelt seisukoha võlgniku kohustustest vabastamise taotlusele. Võlausaldajad ei esitanud seisukohta kohtu määratud tähtajaks.

II. Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus

3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus algatati 07.12.2015 ning käesolevaks ajaks on sellest 5 aastat möödunud. Võlgnik taotles 07.01.2019 ja 07.01.2021 tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-49-16, p-d 4 ja 7 ning 16). Käesoleval juhul määrati võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik esitas andmed ja tõendid (sh seisukohad enda sissetulekute, vara, kulutuste, tulutoovama tegevuse otsimise kohta) kohtule kirjalikult esitatud aruannetes ning andis selgitusi kohtuistungil. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse seisukohtade esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise kohta.

Vastavalt PankrS § 175 lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohtu hinnangul puuduvad alused keelduda võlgniku kohustustest vabastamiseks.

Kohtute infosüsteemist ei nähtu võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos. Kohtule on esitatud tõendid võlgniku igakuiste sissetulekute kohta. Võlgniku poolt esitatud tõendite alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute ja väljaminekute vastavuses tegelikkusele. Maksu ja Tolliameti andmebaasist nähtub, et võlgnikule on tehtud väljamakseid isikute poolt, keda võlgnik on oma aruannetes ära märkinud sissetuleku allikana. Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud

3 (4) aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja esitanud vajaliku aruandluse.

Võlgnik avaldas 09.06.2017 kohtuistungil, et tal on sanitaartehniku eriala ja keevituseriala kvalifikatsioon. Kohtule esitatud võlgniku aruannetest nähtub, et võlgnik on muuhulgas töötanud kohustustest vabastamise menetluse kestel klienditeenindajana ja Aktsiaseltsis xxxx. Võlgniku töötasu ei ole oluliselt ületanud vastavale aastale kehtestatud miinimumtöötasu määra ja võlgnik on saanud toimetulekutoetust, millele ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud võlausaldajatele väljamakseid.

Riigikohus on asunud seisukohale, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane (RKTKm 30.10.2019 nr 2-11-24696 p. 19). PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. Võttes arvesse viidatud Riigikohtu seisukohta ning võlgniku poolt välja toodud asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul alust väita, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s nimetatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustust.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Olukorras, kus võlgnik on küll teinud tööd, kuid on saanud tehtud töö eest tasu, millest ei ole olnud võimalik teha võlausaldajatele suurtes summades väljamakseid, ei saa käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldaja nõude rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on anda võlgnikule võimaluse vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2017 lahendit tsiviilasjas nr 2-09-3606). Kohus ei ole tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning võlgnik tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamise otsustamine kuulub kohtu diskretsiooni ja seda ei saa võlausaldaja taotleda (PankrS § 175 lg 5¹). Kuna kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks puudub alus, ei ole alust ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks. Kuna kohus vabastab võlgniku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast viie aasta möödumist, ei ole ka võimalik võlgniku ennetähtaegne kohustustest vabastamine.

Kohus jätab rahuldamata võlgniku 07.01.2019 taotluse kohustustest vabastamiseks. Kohus rahuldab võlgniku 07.01.2021 taotluse kohustustest vabastamiseks.

4. Võlgnik avaldas 07.01.2021 menetlusdokumendis kohtule, et maksehäires on tal üleval juba kolmteist aastat kehtiv maksehäire. Võlgnik küsis, kas see pole juba mitte aegunud ja kas kohtul on võimalus neile meelde tuletada, et see teade annulleerida. Kohus selgitab, et käesolevas tsiviilasjas ei tee kohus toiminguid menetlusosalise eest ja kolmandatele isikutele kuuluvates maksehäirete registris. Soovi korral on võlgnikul endal võimalik pöörduda selgituste saamiseks maksehäire registripidaja poole.

4 (4) 5. PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrs § 172 lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Vastavalt PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.

6. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus vabastas võlgniku kohustustest. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli kohtunik