1-10-3624/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-10-3624

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

25.juunil 2010.a. Tartu kohtumajas,

Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum, läbi vaadanud kiirmenetluses, kohaldades käskmenetluse sätteid, kriminaalasja,

D.N , isikukood: XXX; elukoht: XXXX X-XX; varem kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud; tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 424 järgi,

t u v a s t a s:

D.N-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 20.märtsil 2010.a. kella 22.11 paiku

Tartu linnas Kalda teel mootorsõidukit Volkswagen Jetta reg nr XXX XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani D.N toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Prokurör taotles kohtult tunnistada D.N süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 45 päevamäära (üks päevamäär on 343 krooni) s.o kokku 15 435 krooni.

Vastavalt KarS § 66 määrata, et rahalist karistust 45 päevamäära, s.o 15 435 krooni

riigituludesse, tasub D.N 10 võrdses osas, s.o 1 543.50 kaupa igakuiselt 10 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. KarS § 50 alusel võtta ära D.N-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks.

Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta.

D.N-i süü mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes olles on tõendatud järgmiste tõenditega:

- Tunnistaja Aldo Merilo poolt antud ütlustega (tl 3-4), et tema olles 20.märtsil 2010.a.

kella 22.11 paiku patrullis koos vanemkonstaabel German Pankoviga, märkas Tartus

Anne kaupluse juures sõiduautot Volkswagen Jetta reg. Nr. XXX XXX, mille juhi

sõidustiil oli kahtlane. Sõiduk peatati, juhiks osutus D.N , kellel ilmnesid

joobetunnused. Kohapeal alkomeetrisse puhudes oli joobeks 0,88mg/l kohta väljahingatavas õhus. Juht toimetati Lõuna Prefektuuri ja tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulem oli 0,76 mg/l kohta juhi väljahingatavas õhus. Peale kinnipidamist puudus

D.N võimalus tarvitada alkoholi ja suitsetada. Juhile koostati sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ning indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli.

- Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (tl 6-7), mille

kohaselt tuvastati 20.märtsil 2010.a. D.N indikaatorvahendiga joobe näit 0,88mg/l kohta ja tõendusliku alkomeetriga näit 0,83, lõpliku tulemiga 0,76 mg/l kohta.

- Kahtlustatava D.N-i poolt antud ütlustega (tl 8-9), et tema 20.märtsil 2010.a.

kella 22.00 paiku juhtis mootorsõidukit Volkswagen hakates sõitma Tartus Annelinna Maxima eest ja tahtis sõita Kalda tee 18 juurde, kus politsei ta ka kinni pidas. Politsei palus alkomeetrisse puhuda ja tal tuvastati joove. Enne rooli istumist oli D.N

enda sõnul joonud lahjemat alkoholi ja ühe pitsi viina. Rooli istudes ta ennast joobes

olevat ei tundnud. D.N avaldas kahetsust tehtu üle ja avaldas nõusolekut käskmenetluse kohaldamiseks.

Kohus, uurinud tõendeid nende kogumis, leiab, et D.N-i süü KarS § 424 järgi on täielikult tõendamist leidnud. Eelkirjeldatud tõenditest nähtub, et 20.märtsil 2010.a. kella 22.11 paiku juhtis D.N Tartu linnas Kalda teel mootorsõidukit Volkswagen Jetta reg nr XXX XXX, kui

tema poolt juhitud sõiduki peatas politsei. Kontrollides sõidudokumente selgus, et sõidukit juhtis D.N . Peale seda teostati D.N-i suhtes alkoholijoobe

kontroll, mistõttu paluti tal puhuda indikaatorvahendisse Lion 500, mis kuvas tabloole

näiduks 0,88 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Seejärel tuvastati D.N-i

alkoholijoove ka tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110, mille tabloole peale D.N-i poolt sissepuhumist ilmus näit 0,83 mg/l kohta. Seega oli D.N alkoholijoobes, mis vastab oma astmelt keskmisele joobele.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

D.N-i varem kriminaalkorras karistatud ei ole. Väärteokorras on teda karistatud mitmel korral, mille eest mõistetud rahatrahvid on kõik tasutud. (toim.lk 13- 15). Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud II astme kuriteo. D.N-i käitumises tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna saab arvestada tema poolt ülekuulamisel avaldatud kahetsust toimepandu üle.

KarS § 424 näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni 3 aastase vangisuse.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et kuna D.N-i varem kriminaalkorras karistatud ei ole, on teda esmakordsel karistamisel võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega.

KarS § 44 lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses.

Kohus leiab, et on põhjendatud mõista D.N-ile karistuseks KarS § 424 sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus prokuröri poolt taotletud ulatuses.

KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse

süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või

olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni.

Teatisest D.N-i keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et

tema keskmise päevasissetuleku suurus on üle 50 krooni (tl 17). Seega tuleb karistuse

mõistmisel arvestamise aluseks olevaks päevamääraks pidada 343 krooni ja D.N-ile tuleb karistuseks mõista rahaline karistus nimetatud päevamäärast lähtuvalt.

Kohus leiab, et põhjendatud on KarS § 66 alusel määrata rahalise karistuse kandmine D.N-ile ositi.

Kuriteoga kahju tekitatud ei ole. Asitõendid puuduvad.

D.N-ilt tuleb välja mõista menetluskulud sundraha summas 6525 krooni,

kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu 840 krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 21.50 krooni.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline D.N

karistus nelikümmend viis (45) päevamäära, s.o viisteist tuhat nelisada kolmkümmend viis (15 435) krooni.

KarS § 66 alusel määrata, et on õigus tasuda rahaline karistus ositi D.N alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kümne (10) kuu jooksul, s.o igakuiselt

vähemalt üks tuhat viissada nelikümmend kolm (1543) krooni 50 senti kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

KarS § 50 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus D.N-ilt neljaks (4) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena D.N-ilt sundraha kuus tuhat viissada kakskümmend viis (3525) krooni, kaitsja tasu kaheksasada

nelikümmend (840) krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud kakskümmend üks (21) krooni 50 senti.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates D.N kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kümne (10) kuu jooksul.

Rahaline karistus tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 SEB või nr 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 4100065035.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva

jooksul esitada kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Käskmenetluses tehtud otsus jõustub taotluse esitamiseks antud tähtaja möödumisel.

Kohtunik