Legislator Case Law & Legislation
1-10-7191/11 AI generated

1-10-7191/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-10-7191/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

1-10-7191/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
CAS jurisdiction refusal of legal representation abusive litigation fee legal representation costs duty of counsel failure to attend counselling
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2010.a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-7191 Kohtukoosseis Malle Preimer, Ivi Kesküla ja Julia Katškovskaja Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 31. mai 2010. a otsus T.L-i süüditunnistamises ja karistamises KarS § 424 järgi kiirmenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava kaitsja adv Anti Aasmaa, menetluskulude väljamõistmise kohta RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 31. mai 2010.a otsus osaliselt T.L-ilt 3 618 krooni suuruse

kaitsjatasu väljamõistmises. Mõista T.L-ilt välja 1 290 krooni (üks tuhat kakssada üheksakümmend) kaitsjatasu riigituludesse. Ülejäänud 2 328 krooni jätta kaitsja enda kanda.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Uno Feldschmidt Rakvere osakonna kasuks 300 krooni ( kolmsada) adv Anti Aasmaa poolt osutatud riigi õigusabi eest T.L-i süüdistusasjas. Jätta tasu riigi õigusabi osutamise eest riigi kanda.

Adv Anti Aasmaa määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. tunnistati kiirmenetluses Harju Maakohtu 31.05.2010.a otsusega süüdi KarS § T.L 424 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust, mida KrMS § 238 alusel 1/3 võrra vähendati, kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 kuud ja 20 päeva vangistust, mis jäeti

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata, katseajaks määrati 18 kuud. Menetluskuludena mõisteti temalt välja sundraha 3 262 krooni ning kaitsjatasu 3 618 krooni riigituludesse.

2

2. Esitatud kaebuses taotleb T.L-i kaitsja maakohtu otsuse tühistamist osas, millega

süüdimõistetult mõisteti välja kaitsjatasu 3 618 krooni, leides, et kaitsjatasuna kuulub T.L-ilt väljamõistmisele üksnes 1 932 krooni, ülejäänud osa 1 686 krooni palub kaitsja jätta riigi kanda. Kaitsja märgib, et seoses õigusabi osutamisega moodustas õigusabi tasu 1 932 krooni, seoses kaitsja sõiduga Rakverest Tallinna ja tagasi tekkis täiendav kulu 1 686 krooni.

Määruskaebuse esitaja osundab, et riigi õigusabi seaduse § 18 lg 1 kohaselt nimetab advokatuur viivitamata kohtu, prokuratuuri või uurimisasutuse taotlusel riigi õigusabi osutava

advokaadi. Riigi õigusabi infosüsteemi vahendusel võib määrata ka advokaadi, kelle advokaadibüroo asukoht ei ole identne õigusabi osutamise kohaga. Konkreetse riigi õigusabi

osutaja valimine ei kuulu kahtlustatava mõjusfääri vaid riigi mõjusfääri. Kuivõrd T.L-i mõjusfääri ei kuulunud, milline konkreetne advokaat riigi õigusabi ülesande vastu võtab ja kui kaugelt ta menetlustoimingule sõidab, siis ei ole proportsionaalne panna tema kanda ka neid kulutusi, mis tekivad õigusabi osutajate ühest maakonnast teise sõiduga. Kaitsja märgib, et T.L-ilt on põhjendatud välja mõista riigi õigusabi tasu ulatuses, mis oleks kaasnenud temale siis kui õigusabi oleks osutanud advokaat, kelle büroo asukohaks on Tallinn.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. KrMS § 189 lg 2 kehtestab, et kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude

hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 189 lg 3 kohaselt juhul, kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada

kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, milles sätestatu näeb ette määruskaebuse

lahendamise menetluse. Seega, kuivõrd menetluskulude hüvitamine ei ole olnud kohtuliku

arutamise objektiks, siis sõltumata sellest, et kohtuistungil pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist on kõik kohtumenetluse pooled apellatsiooniõiguse kasutamise soovist loobunud,

on ka käesolevas asjas kohaldatav KrMS § 189 lg 3, mis näeb ette võimaluse vaidlustada kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust.

4. kui kahtlustataval puudus Kohtukolleegium soostub kaitsjaga selles, et kuivõrd T.L võimalus kaasa rääkida ja arvamust avaldada selle otsustuse üle, et temale määratakse kaitsja

mitte Tallinnas asuvast advokaadibüroost vaid Tallinnast üle 100 km kaugusel asuvast Rakvere advokaadibüroost, siis on temalt õigusabi osutamisega seoses tekkinud lisakulutuste

(õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja tasu ja õigusabi osutamisega seoses

kantud sõidukulud) sissenõudmine põhjendamatu, sest see rikuks vaieldamatult võrdse

kohtlemise ja proportsionaalsuse printsiipi. Seega tuleb jätta T.L-i kanda kulutused õigusabile ulatuses, mis vastab olukorrale, kus õigusabi oleks talle osutanud advokaat, kelle büroo asukohaks on Tallinn.

5. T.L-ilt on välja mõistetud kaitsjatasu, mis on moodustunud kriminaalasjas olevate taotluste ja määruste kohaselt järgmiselt.

1) Tasu menetlustoimingus osalemise eest kiirmenetluses puhkepäeval 525 krooni, koos käibemaksuga 630 krooni.

Tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 550 krooni ja sõidukulu 420 krooni, kokku koos käibemaksuga 1 164 krooni.

2) Tasu kohtulikuks lihtmenetluseks ettevalmistamise eest 450 krooni ja kohtuistungil osalemise eest 100 krooni, kokku koos käibemaksuga 660 krooni.

Tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 550 krooni ja sõidukulu 420 krooni, kokku koos käibemaksuga 1 164 krooni.

3

6. on osutatud riigi õigusabi maksumusega 1 290 krooni (525 Eelnevast tuleneb, et T.L-ile +550+käibemaks 20%) ning selle summa väljamõistmine süüdimõistetult on põhjendatud.

7. Ülejäänud kulutused õigusabile 2 328 krooni ulatuses on tekkinud seoses sellega, et õigusabi osutaja advokaadibüroo asub Tallinnast rohkem kui 100 km kaugusel. Siinjuures ei

nõustu kohtukolleegium määruskaebuse esitajaga selles, et need kulutused tuleb jätta riigi

kanda ning märgib, et käesoleva asja faktiliste asjaolude ja kaitsja poolt viidatud Tallinna

Ringkonnakohtu määrusest nr 1-09-8240 tulenevate faktiliste asjaolude vahel puudub

analoogia. Viidatud määrus käsitles olukorda, kus Lääne Maakohtu Haapsalu kohtumaja

menetluses oli mitme süüdistatavaga seotud kriminaalasi ning Haapsalus asuvatel

advokaadibüroodel ei olnud võimalik kõikidele süüdistatavatele riigi õigusabi osutamist

tagada. Seega oli kaitsjate kaasamine väljastpoolt Haapsalu tööpiirkonda vältimatu.

Käesolevas süüdistusasjas ei ole ilmselgelt tegemist olukorraga, kus Tallinnas asuvatel advokaadibüroodel ei oleks olnud võimalik T.L-ile õigusabi osutada. Ka määruskaebusest tuleneb, et kaitseülesanded on Rakveres asuva advokaadibüroo advokaat A. Aasmaa endale võtnud. Kohtukolleegium möönab, et Riigi õigusabi infosüsteemi vahendusel võib advokatuur

määrata advokaadi, kelle advokaadibüroo asukoht ei ole identne õigusabi osutamise

asukohaga, kuid sellisel juhul peab riigi õigusabi osutamise ülesande vastuvõtnud kaitsja

arvestama, et „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise

kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja

kord“ (edaspidi Kord) p-s 52 ja 57 sätestatud kulutused hüvitatakse riigi poolt üksnes

advokaadi põhjendatud taotluse alusel. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotlus põhjendatud

juhul, kui riigi õigusabi osutamine toimub osutamise asukohast enam kui 40 km kaugusel asuvast advokaadibüroost vältimatutel põhjustel, st juhul, kui riigi õigusabi osutamise koha

advokaadibüroodel pole millegipärast võimalik ise riigi õigusabi osutada või on see

märkimisväärselt raskendatud. Käesoleval juhul ei ole selliseid asjaolusid tuvastatud ning

kohtukolleegium leiab, et tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest ja sõidukulu, kokku koos käibemaksuga 2 328 krooni tuleb jätta kaitsja enda kanda.

8. kaitsjatasu katteks väljamõistmisele 1 290 krooni, ülejäänud 2 328 Seega kuulub T.L-ilt krooni tuleb jätta kaitsja enda kanda.

9. kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse hüvitada riigi õigusabi osutamise T.L-i

käigus määruskaebuse koostamise ja esitamise eest 300 krooni. KrMS § 187 lg 1 kohaselt

kannab määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise korral

menetluskulud riik. Vastavalt KrMS §-le 173 lg 1 p 1 ja §-le 175 lg 1 p 4 kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka määratud kaitsjale määratud tasu. „Korra“ p 29 kohaselt

on määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest 250 krooni, millele lisandub

käibemaks 50 krooni. Seega, kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse T.L-ilt

menetluskulude väljamõistmise osas, siis tuleb määratud kaitsjale makstud tasu jätta riigi kanda.

10. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg 1, 2, 3, § 391 tühistab ringkonnakohus

Harju Maakohtu 31. mai 2010.a otsuse T.L-ilt 3 618 krooni väljamõistmises kaitsjatasu katteks ja rahuldab tema kaitsja määruskaebuse osaliselt.

Malle Preimer Ivi Kesküla Julia Katškovskaja

4