2-20-17110/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-20-17110

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A.D. vastu põhivõla 4993

euro 10 sendi, võla sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9113 eurot 2 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: aktsiaselts PlusPlus Capital; registrikood 11919806;

asukoht Tartu mnt 83, Tallinn, 10115, Harju maakond.

Hageja esindaja: M.Š.

e-post XXX

Kostja: A.D, isikukood XXX, aadress XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A.D. vastu põhivõla 4993

euro 10 sendi, võla sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise väljamõistmiseks.

2. Mõista A.D. (D.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja:

2.1. 8019 eurot 53 senti (sealhulgas põhivõlg 4993 eurot 10 senti, võla sissenõudmise kulu

35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2991 eurot 43 senti).

2.2. viivis põhivõlalt 4993 eurolt 10 sendilt alates 20. novembrist 2020 kuni põhivõla

4993 euro 10 sendi tasumiseni määras 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud A.D. kanda.

6. Mõista A.D. (D.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 790 eurot.

7. Mõista A.D. (D.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 19. novembril 2020 Tartu Maakohtu Tartu

kohtumajale hagi A.D. (kostja) vastu põhivõla 4993 euro 10 sendi, võla sissenõudmiskulu 35

euro ja viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt omas hageja kostja vastu XX.XX.XXXX lepingust autolaen nr. XXX

tulenevat nõuet. Kostja võlgnes hagejale selle lepingu alusel 4993 eurot 10 senti ja viivise

959 eurot 83 senti. Kostja ei suutnud seda summat tervikuna tasuda.

Pooled sõlmisid XX.XX.XXXX kompromissilepingu / võlatunnistuse nr XXX, millega hageja

loobus 353 euro 10 sendi ulatuses viivise nõuetest ning võimaldas kostjal tasuda kohustuse

osamaksetega kompromissisummas 5599 eurot 83 senti (4993 eurot 10 senti + 606 eurot 73

senti). Kostja kinnitas kompromissile alla kirjutamisega, et on sellega tutvunud ja nõustunud.

Pooled lugesid lõppenuks kompromissi punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused hageja ees

ning kompromissi sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale

kompromissis märgitud kompromissisumma. Kostja tasus 30 eurot, so kompromissi sõlmimise

tasu. Kostjal on tasumata kompromissisummas sisalduv põhiosa 4993 eurot 10 senti ja viivis

606 eurot 73 senti.

Pooled leppisid kompromissi punktis 3.1 kokku, et kui kostja ei tasu kompromissisummat

tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma tasumata osa koheselt

sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ega tasunud maksegraafikus märgitud

summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Kostjat hoiatati, et juhul, kui ta hilineb

vähemalt

kahe

graafikujärgse maksega, on

hagejal

õigus

nõuda kohest

kogu

kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Hageja luges kompromissisumma tervikuna

sissenõutavaks muutunuks 15. septembri 2018 osamakse tähtaja möödumisest.

Kostja nõustus kompromissi punkti 3.2. kohaselt maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale

viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati

arvestama 15. septembri 2018 osamaksele järgnevast päevast. Kostja kinnitas, et viivise määr

oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlik.

Kostja võlgneb hagejale seega kompromissisumma põhiosa 4993 eurot 10 senti,

kompromissisumma viivise 606 eurot 73 senti; viivise esialgselt põhisummalt 4993 eurolt

10 sendilt alates 16. septembrist 2018 kuni 19. novembrini 2020 määras 0,06 % päevas, kokku

2384 eurot 70 senti ning viivise esialgselt põhisummalt 4993 eurolt 10 sendilt alates

20. novembrist 2020 kuni põhisumma tasumiseni määras 0,06% päevas, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Hageja esindaja saatis kostjale kolm võlateatist. Hagejal tekkis sellest tulenevalt võla

sissenõudmiskulu 35 eurot.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale e-posti teel kätte 4. veebruaril 2021

(tl 35). Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud

tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse kohtu poolt antud tähtajaks esitamata

jätmise korral on kohtul hageja nõusolekul või taotlusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja

põhjendava osa.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu

550 eurot ja esindajatasu 420 eurot (koos käibemaksuga), kokku 970 eurot. Hageja esindajal

kulus dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja

esitamiseks 3,5 töötundi. Hageja esindaja töötunni hind on 100 eurot käibemaksuta.

Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja

esitas nõude kompromissilepingust tuleneva põhivõla, võla sissenõudmiskulude ja viivise

saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud dokumentide

mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Kohus hindab hageja lepingulise esindaja

põhjendatud ajakuluks 2 töötundi. Kuna hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane

ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, tuleb hageja

esindajakulu TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitada koos käibemaksuga. Hageja esindajakulu on

seega põhjendatud ja vajalik 240 euro ulatuses (sh käibemaks).

Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud 790 euro (550 + 240) ulatuses. Kuna

menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 790 eurot kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik