1-21-1429/4 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-21-1429

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-1429 Kohtunik Orvi Koik Taotlus XX (ik XXXXXXXXXXX, viibimiskoht Tallinna Vangla) taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 10. veebruari 2021. a kirja vaidlustamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta XX riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD 1. Tallinna Ringkonnakohus registreeris 22.02.2021 XX taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. Taotlusest nähtuvalt soovib XX KrMS § 208 alusel vaidlustada Riigiprokuratuuri 10.02.2021. a vastust. Taotleja soovib riigi õigusabi korras advokaati, kuivõrd vastasel juhul võivad tema olulised huvid jääda kaitseta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 2. Ringkonnakohtunik leiab, et XX riigi õigusabi taotlus Riigiprokuratuuri 10.02.2021. a kirja vaidlustamiseks tuleb jätta rahuldamata.

1-21-1429

2(2) 3. Kuigi XX taotluses esitatud andmed annavad aluse lugeda õigusabi taotlejat maksejõuetuks RÕS § 6 lg 1 tähenduses, puudub ringkonnakohtu hinnangul antud juhul alus isikule riigi õigusabi korras esindaja määramiseks.

4. Nimelt ei ole ainuüksi isiku maksejõuetus piisav õigusabi määramiseks, lisaks eelnevale tuleb riigi õigusabi taotluse lahendamisel hinnata, kas ei esine RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid. XX soovib õigusabi Riigiprokuratuuri 10.02.2021.a kirja vaidlustamiseks leides, et PPA ja prokuratuur ei vastanud tema kuriteoteatele seaduse kohaselt, s.o põhistatud määrusega. Lääne Ringkonnaprokuratuur on 30.11.2020. a vastuses selgitanud, et kuigi XX pöördumine on pealkirjastatud kuriteoteatena, ei käsitlenud prokuratuur tulenevalt selle sisust seda kui kuriteoteadet. Nimelt avaldas XX pöördumises rahulolematust seoses kriminaalasja nr X- XX-XXXX menetlemisega. Seejuures ei toonud XX kuriteoteatena pealkirjastatud dokumendis välja ühtegi karistusseadustiku eriosas sätestatud konkreetset kuriteona käsitletavat tegu, mida ta leiab, et keegi oleks toime pannud ning sellist teavet ei sedastanud dokumendi sisust ka juhtivprokurör, mistõttu kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatist ei koostatud. Õigusabi taotlusele lisatud pöördumises leiab XX jätkuvalt, et sisuliselt on kohtuotsusega temalt konfiskeeritud ja konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summa näol tegemist väljamõeldud kriminaaltuluga. Selle tagajärjel on taotleja hinnangul varastatud-röövitud täiesti legaalne tulu. Juhtiv riigiprokurör on aga õigesti selgitanud, et kriminaaltulu on konfiskeeritud ja konfiskeerimisele kuuluva kriminaaltulu väärtusele vastav summa konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetud Pärnu Maakohtu 21.02.2019. a otsusega, mis jõustus Riigikohtu 07.11.2019. a määrusega. Riigiprokuratuur on omakorda vastuskirjas asjakohaselt selgitanud, et jõustunud kohtuotsuse muutmiseks puudub prokuratuuril pädevus. Jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolusid või kohtu antud õiguslikku hinnangut on võimalik vaidlustada vaid teistmismenetluse kaudu.

5. KrMS § 208 lg 1 kohaselt võib kaebuse esitanud isik advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus kriminaalmenetluse alustamata jätmise, kui Riigiprokuratuuri määrusega on jäetud rahuldamata tema kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmisele ning seda Riigiprokuratuuri määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Seega ringkonnakohus vaatab süüdistuskohustusmenetluse raames läbi kaebuseid, mis on esitatud Riigiprokuratuuri määrusele. Olukorras, kus Riigiprokuratuuri määrust pole, puudub ka alus õigusabi määramiseks kaebuse esitamiseks. Seega ei saa viidatud asjaolust tulenevalt XX-l antud juhul olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb.

6. Eeltoodust tulenevalt esineb seega riigi õigusabi andmisest keeldumise alus ja XX taotlus jääb RÕS § 7 lg 1 p 2 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)