2-21-1435/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

09. märts 2021 Lubja 4 Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-1435

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi Tallinna Olümpiapurjespordikeskus avaldus

Pirita Promenaad OÜ pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlausaldaja:

aktsiaselts

Tallinna

Olümpiapurjespordikeskus

(registrikood

10257237,

asukoht Purje tn 8, 11911 Tallinn) lepingulised esindajad

vandeadvokaat Paul Keres ja advokaat Joonas Põder

Võlgnik: Pirita Promenaad OÜ (registrikood 14452289,

asukoht Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn) lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Margus Kõiva ja Kuldar-Jaan

Torokoff

Menetlustoiming

Ajutise halduri nimetamata jätmine, pankrotiavalduse

menetluse lõpetamine

Resolutsioon

Jätta

aktsiaseltsi

Tallinna

Olümpiapurjespordikeskus

avalduse alusel Pirita Promenaad OÜ-le ajutine haldur

nimetamata ja lõpetada pankrotiavalduse menetlus

Menetluskulude jaotus

Jätta

menetluskulud

aktsiaseltsi

Tallinna

Olümpiapurjespordikeskus kanda

Edasikaebamise kord ja

tähtaeg

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot

Menetluse käik ja avalduse asjaolud

1. Võlausaldaja esitas avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja tasus deposiiti

ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks nõutava summa. Harju Maakohus võttis avalduse

menetlusse 08.02.2021 kohustades võlgnikku esitama seisukoht pankrotiavalduse kohta.

2. Avalduse kohaselt sõlmisid 10.04.2018 aktsiaselts Tallinna Olümpiapurjespordikeskus,

Pirita Holding OÜ, Pirita Promenaad OÜ ja BSWW Trust spółka z ograniczoną

odpowiedzialnością lepingu, mis nägi pooltele ette erinevaid kohustusi seoses Regati pst 3,

Tallinn ja naabruses olevate kinnistute arendustöödega. Muuhulgas kohustus võlgnik

vastavalt lepingu p-le 7 tasuma võlausaldajale 66 612,44 eurot enne lepingu p-s 1 a)

märgitud liitumispunktidesse torustiku ühendamiseks vajalike töödega alustamist. Lepingu

p-s 7 viidatud tööd (lepingu lisas 2 märgitud kommunaalvõrkude liitumispunkte loovad

tööd), mis olid vajalikud liitumispunktidesse torude ühendamiseks ja mille tegemise

võlgnik võlausaldajale võlasummana hüvitama peab, teostati ja võeti vastu juba 2018

veebruaris. Teostatud tööde akt allkirjastati 28. veebruaril 2018. Hageja eelnimetatud nõue

muutus sissenõutavaks enne lepingu punktis 1 a) märgitud liitumispunktidesse torustiku

ühendamiseks vajalike töödega alustamist, st enne lisas 3 olevate KE Infra pakkumise

järgsete töödega alustamist. Kõnealused tööd lõpetati tegelikkuses juba sama aasta

veebruaris, mis tähendab, et võlausaldaja lepingu p-st 7 tulenev nõue muutus võlgniku

vastu sissenõutavaks juba hiljemalt lepingu sõlmimisel.

Võlgniku vastuväited

3. Võlgnik palub jätta avaldus rahuldamata. 10.04.2018 sõlmitud leping käsitles teatud

kokkuleppeid seoses Regati pst 3, Tallinn kinnisasja omandamisega Pirita Promenaad OÜ

poolt. 25.04.2018 kanti Pirita Promenaad OÜ kinnistusraamatusse Regati pst 3, Tallinn

(katastritunnus 78401:101:0249) kinnisasja omanikuna. Avaldaja tugineb pankrotiavalduse

esitamisel väitele, et Pirita Promenaad OÜ on jätnud täitmata 10.04.2018 lepingu p-st 7

tuleneva kohustuse tasuda avaldajale 66 612,44 eurot. 10.04.2018 lepingu eesmärgiks oli

kokku leppida selles, millistel tingimustel on Pirita Promenaad OÜ-l võimalik

omandatavat Regati pst 3 kinnistut arendama asudes ühendada oma kinnistu torustikud

avaldaja poolt välja ehitatud liitumispunktidega. Esiteks on avaldaja esitatud väited

vastuolus ehitisregistri kannetega. Ehitisregistrist nähtuvalt on Regati puiestee T2

kinnistule (katastritunnus 78401:101:0252) küll püstitatud sama nimetusega torustikud,

mis on reguleeritud lepingus, kuid seda avaldaja väidetust oluliselt hiljem. Ehitisregistri

kannete kohaselt on rajatistele taotletud ja antud kasutusload järgmiselt: a) soojatorustik

(EHR kood 220805674) kasutusloa taotlus esitatud 04.01.2019 ja kasutusluba antud

10.01.2019 (s.o ligi aasta pärast avaldaja väidetud aega); veetorustik (EHR kood

220805678) kasutusloa taotlus esitatud 11.04.2019, kasutusluba antud 16.04.2019 (s.o

enam kui aasta pärast avaldaja väidetud aega) ja reoveekanalisatsioon (EHR kood

220805667) kasutusloa taotlus esitatud 27.02.2019, kasutusluba antud 12.03.2019 (s.o

enam kui aasta pärast avaldaja väidetud aega). Ehitisregistri kannetest nähtuvalt ei

eksisteerinud Regati puiestee T2 kinnistul enne 2019. aastat 10.04.2018 lepingu p-s 1 a)

nimetatud ja õigusaktide nõuetele vastavaid rajatisi. Väide, nagu oleks avaldaja 10.04.2018

lepingu sõlmimise ajaks oma ehituskohustuse täitnud, on väär. Avaldaja ei teavitanud

Pirita Promenaad OÜ esindajat rajatistega koos püstitatud liitumispunktide valmimisest, ei

võimaldanud tutvuda nende asukohtadega ega vastavusega lepingu tingimustele. Avaldaja

väited rajatiste püstitamise ja liitumispunkti rajamise kohta on vastuolulised. Avaldaja

ehituskohustuse täitmine on poolte vahel vaidlusalune ning käesoleval ajal puudub Pirita

Promenaad OÜ-l alus eeldada, et faktiliselt eksisteerivad 10.04.2018 lepingu ja õigusaktide

tingimustele vastavad liitumispunktid, kuhu oleks võimalik Regati pst 3 teenindavad

torustikud ühendada.

4. Avaldaja 10.04.2018 lepingu p-st 7 tulenev nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Lepingu

tekst kinnitab üheselt, et poolte eesmärgiks oli leppida kokku hüvitise maksmises enne

seda, kui alustatakse Regati pst 3 kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning Regati pst

3 kaugküttepaigaldise ühendamisega avaldaja rajatud liitumispunktiga. Tasu maksmine

seati Pirita Promenaad OÜ poolt torustike liitumispunktiga ühendamise eelduseks. Pirita

Promenaad OÜ ei ole asunud talle kuuluval Regati pst 3 kinnistul välja ehitama torustikke,

mida oleks võimalik ühendada avaldaja poolt välja ehitatud liitumispunkti. Avaldaja nõue

ei ole kooskõlas poolte ühise tahtega 10.04.2018 lepingu sõlmimisel ja on otseses

vastuolus inglisekeelse tekstiga. Poolte ühise tahte tuvastamisel ei saa määrav olla

10.04.2018 lepingu p 11, mille kohaselt prevaleerib vastuolude korral inglise ja eestikeelse

versiooni vahel eestikeelne tekst. 10.04.2018 lepingu sõlminud võlgniku ainuke juhatuse

liige on välismaalane M. B. K., kelle alaline elukoht on xxxx ning kes ei räägi ega saa aru

eesti keelest. 10.04.2018 lepingu pooleks oli tagatisagendina Poola äriühing BSWW Trust

Spolka z ograniczona odpowiedzialnoscia, mille esindajana lepingu allkirjastanud S. S. ei

räägi ega saa aru eesti keelest. 10.04.2018 lepingu tingimustes räägiti läbi inglise keeles

ning leping sõlmiti kahekeelsena eesti ja inglise keeles. Avaldajale oli teada see, et

võlgniku juhatuse liige suhtleb igapäevastes majandusküsimustes inglise keeles – avaldaja

on võlgniku poole avalduse lisadest 2, 4, 6 ja 8 nähtuvalt pöördunud ainule inglise keeles

ja saanud oma pöördumistele inglisekeelsed vastuse.

Kohtumääruse põhjendused

5. Pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses

põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Maksejõuetuse

põhistamiseks peab võlausaldaja tuginema vähemalt ühele PankrS § 10 lg-s 2 sätestatud

asjaolule. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt peab võlausaldaja põhistama, et võlgnik ei ole

täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja

võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus

(pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul.

6. Kohus tutvunud avaldusega ja võlgniku vastuväidetega leiab, et ajutine haldur tuleb jätta

nimetamata ning vaidlus lahendada väljaspool pankrotimenetlust.

7. PankrS § 15 lg 3 p 1 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise

halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et

vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Antud säte on suunatud

sellele, et ajutise halduri nimetamise ja pankroti väljakuulutamise menetluses ei toimuks

sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes

taotletakse pankroti väljakuulutamist. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui võlgnik on

nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu

kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus,

mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda

selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses (Riigikohtu otsus 3-2-1-17-02, p 10).

8. Kohtule esitatud avaldusest, vastuväidetest ja tõenditest nähtub, et pooltel on vaidlus selle

üle, kas avaldaja lepingujärgne ehituskohustus on täidetud, kas nõue on muutunud

sissenõutavaks ning milline oli poolte tahe 10.04.2018 lepingu sõlmimisel. Kohus leiab, et

antud juhul on võlgnik esitanud vastuväited ja põhistanud neid määral, mis muudavad

pankrotiavalduse aluseks oleva nõude põhjendatuse ja sissenõutavaks muutunud nõude

suuruse kohtu jaoks kaheldavaks ja ebaselgeks. Seega on vajalik nõude aluseks olevad

asjaolud, õiguslik alus ja sissenõutavaks muutunud nõude suurus teha kindlaks väljaspool

pankrotimenetlust hagimenetluses. Hagimenetluses toimub lisaks asjaolude tuvastamisele

ja õiguslike hinnangute andmisele ka tõendite igakülgne hindamine mahus, mis väljub

pankrotiavalduse menetlemise raamidest.

9. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-17-11742 11.12.2017 määruse punktis 9

asunud seisukohale, et juhul, kui kohus tuvastab ühe aluse PankrS § 15 lg-st 3, puudub

kohtul vajadus hinnata ülejäänud ajutise halduri nimetamise eelduste täidetust, mh kas

võlgniku maksejõuetus on põhistatud. Antud juhul ei saa kohus nõude ebaselguse tõttu

määrata PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel ka ajutist haldurit.

10. PankrS § 15 lg 7 järgi kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel

edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. PankrS § 15 lg 6 kohaselt jäävad

menetluskulud võlausaldaja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 ja § 177 lg-le 2 määrab

kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse

jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/