1-10-5610/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-10-5610

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.06.2010.a

Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-5610 Kohtunik Haide Rimmel Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Kriminaalasi L.R

süüdistus KarS § 121 järgi lühimenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav L.R isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx karistatus -

1) 02.07.2001.a Valga Maakohtu poolt 0 KrK § 195 lg 2 järgi 1 kuud vangistust katseajaga 3 aastat

2) 16.05.2002.a Valga Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi rahatr

ahv 50 päevamäära s.o 2500 krooni

3) 15.10.2007.a Tartu Maakohtu poolt uud KarS § 424 järgi 5 k

vangistust katseajaga 2 aastat, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aasta 3 kuud Kaitsja Vandeadvokaat Marina Valge RESOLUTSIOON Kohus otsustas:

1.Tunnistada L.R süüdi KarS § 121 järgi ja karistada teda vangistusega 7 kuud. ks karistuseks KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja lõpliku L.R-ile mõis 20 päeva

ta 4

kuud vangistust.

2 KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 täitmisele ei pöörata, kui L.R alusel vangistust ei pane 2-aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 kohaselt käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid:

1. elada kohtu p -5 Tartu linn;

oolt määratud alalises elukohas Õnne 43b

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

kauemaks kui 15 päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - koha

, töö või õppimis vahetamiseks

L.R tuleb käitumiskontrolli teostamiseks määrata Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

2. riigituludesse sundraha 6525 krooni, tasu Mõista välja L.R-ilt

vandeadvokaat Marina Valge poolt määratud korras osutatud õigusabi eest 1920 ja kriminaaltoimiku paljundamise kulu 47,7 krooni.

Menetluskulud kokku 8492,7 krooni tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole

1022003 221023778606, ooksul alates 4800017 või viitenumber 2800049874 30 päeva j

kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tähtaegselt mittetasumisel pööratakse menetluskulude nõue sundtäitmisele.

3. Tõkendiks valitud elukohast lahkumise keeld L.R-i suhtes tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

resolutiivosa kuulutamisest kirjalikult teatada Tartu Maakohtule. Apellatsioon tuleb esitada

Tartu Maakohtule kui kohtuotsus tervikuna kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, kuulutatakse. Kohtuotsus tervikuna kuulutatakse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantselei

kaudu 21.06.2010.a. Kui apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ei teatata, siis kohtuotsust tervikuna ei kuulutata.

Kohus tuvastas:

Süüdistus L.R-ile on .a ajavahemikul kella esitatud süüdistus selles, et tema 19.01.2010

19:00-st kuni 20:00-ni xxxxxxxxxx mise 9-aastase kasupoja pani toime kehalise väärkohtle xxxxxxxxxxxxx suhtes, mis seisn xxxxxxxxxxxx kuklast kinni ning es selles, et võttis käega tõukas käe ja jalaga kannatanu toa nurka, kus surus kannatanul käed jõuga kõrvale ning jättis

kannatanu toa nurka seisma ning seejärel, olles teada saanud, et kannatanu xxxxxxxxxxxon

õppimata, haaras käega kannatanu kuklast ning lõi jõuga xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx

pea vastu seina, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse - otsmikupiirkonna põrutuse, paremale poole otsmikule verimuhu mõõtmetega ca 3x5 cm.

Seega pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, põhjendused ja järeldused

3

L.R ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav ei soovinud kohtus ütlusi anda. Kannatanu ja tema esindaja kohtuistungile ei ilmunud.

Kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses ning tugineb KrMS § 233 lg 1 kohaselt kriminaaltoimikus sisalduvatele tõenditele.

Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et süüdistatavale esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud.

Kahtlustatav L.R on kohtueelses menetluses andnud ütlusi selles, et

xxxxxxxxxxxxx on tema abikaasa xxxxxxx poeg. Xxxxxxxx i, ainuke lastega saab hästi läb probleem onxxxxxxxx. Xxxxxxxxxx varastab ning on arvamusel, et tema ei pea kodus midagi

tegema ning kui talle midagi tehakse, siis lubab minna lastekaitsesse. 19.01.2010.a vaatas

xxxxxxx õppimist, kõik oli õppimata, L.R käskis raamatu võtta ja nurka õppima minna. xxxxxxx nurka ei Ükski laps ei ole pidanud nurgas üle poole tunni seisma. L.R

lükanud ega näinud ka, et ta oleks komistanud. L.R võis tal käest kinni võtta ja ta

nurka talutada, aga mingit füüsilist jõudu ei kasutanud. Poisid omavahel kaklevad ja

xxxxxxxx Xxxxxxx võis sealt muhu saada. oli vaja inglise keelt õppida ja sellega pidi

tegelema tema õdexxxxxxxx, sest L.R inglise keelt ei oska. L.R

xxxxxxxxxx nud ja ei tea, kas tal oli sellel õhtul ega järgmisel hommikul enne kooli ei näi mingi vigastus või mitte.

Alaealine kannatanu xxxxxxxxx - andis (9 aastane kuriteo sündmuse ja ütluste andmise ajal) ütlusi selles, et L.R on tema kasuisa. on suured õed Xxxxxxx ja xxxxxxx ning

vennadxxxxxxxxxxx . Kui kasuisa karistab, siis karistuseks on nurgas seismine. Kasuisa paneb niimoodi nurka, et lükkab nurka. 19.01.2010.a kl 19.00 ja 20.00 vahel pidi kannatanu

tuba koristama. Kasuisa korraldus oli, et 30 minutiga peab toad korda saama, aga läks 10

minutit kauem. Kui kannatanu ta kasuisale, et valmis on. Kasuisa jõudis koristatud, ütles võttis käega kuklast kinni ja vedas nurka. Kannatanu pani käe kuklale, et kasuisa kannatanul

käsi sealt ära võtta, siis kasuisa lükkas jalaga, et kannatanu edasi liiguks. Kui olid nurga juurde jõudnud, siis kasuisa surus kannatanu nurka seisma ja surus käed kõrvale. Kannatanu seisis nurgas ja kasuisa hakkas õppimist kontrollima. Kasuisa tuli ja oli kuri, et inglise keel oli

õppimata. Kasuisa võttis kannatanul käega kuklast kinni ja lõi ta peaga vastu seina. Kannatanul oli otsa ees paremalt poolt valus ja pea käis ringi. Kasuisa läks teise tuppa, 2-3 tunni pärast lubas nurgast ära tulla. Õde istus peaga vastu seina löömise ajal samas xxxxxxx

toas seljaga ja kõrvaklapid peas. Järgmisel hommikul oli kannatanul muhk peas, keegi

kodustest seda ei näinud. Järgmisel päeva rääkis kannatanu kooli sotsiaalpedagoogile l

xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx , et kasuisa lõi. Oli ka varem rääkinud, aga siis ei olnud muhku.

Kasuisa on varem ka kannatanut ja tema õdesid vendi löönud, on löönud ka rihmaga ja - pannud killustikule seisma ja hernestele põlvitama.

Tunnistaja xxxxxxxx andis i ütlus selles, et töötab Jõgeva Ühisgümnaasiumi

sotsiaalpedagoogina. Xxxxxxxxx rääkis, et kasuisa on tervet peret löönud. Tunnistaja ütles

kannatanule, et kui kasuisa järgmine kord lööb ja tekivad ka vigastused, siis teatagu

tunnistajale. 20.01.2010.a hommikul tuli xxxxxxxx -lillat ja näitas otsmikul suurt sinakas muhku. Karl ütles, et kasuisa oli teda eelmisel õhtul peaga vastu seina löönud. Ema oli samal

ajal maganud teises toas. Tunnistaja käis xxxxxxxx kiirabis, kus fikseeriti vigastus. Tunnistaja helistas Jõgeva linna lastekaitsetöötajalexxxxxxx . Sotsiaalpedagoog helistas ka xxxx emale, kes oli väga rahulik ja arvas, et midagi ei ole juhtunud.

Kannatanu esindaja xxxxxxxx andis ütlusi selles, et xxxxxxxxx on tema poeg ja L.R on tema abikaasa. Seda, mis nende vahel 19.01.2010.a juhtus, kannatanu seaduslik

esindaja ei näinud. Kannatanu esindaja oli köögis ja kuulis, et Rustam ja xxxxxxxxxxx

4

tülitsesid kleepsude pärast. Õhtul ega järgmisel hommikul ei näinud, et xxxxxxxxxx oleks

muhk peas olnud. Xxxxxxxxx on pikk tukk ja kannatanu esindaja ei vaadanud ka teda nii

põhjalikult. järgmisel päeval koolist ja näitas muhku otsa ees. Rustam oli Xxxxxxxxx tuli varem vägivaldne, aga viimasel ajal seda vägivaldsust ei ole olnud. Tunnistaja xxxxxxxxx 19.01.2010.a kasuisa ja venna vahel juhtunust ei andis ütlusi selles, et

tea midagi. 20.01.2010.a helistas Jõgeva Ühisgümnaasiumi sotsiaalpedagoog xxxxxxxx ja ütles, et koolist tuli, küsis xxxxxxxx on muhk peas ja minge temaga kiirabisse. Kui xxxxxxxx

tunnistaja muhku näha. tõstis juuksed otsmikult ül xxxxxxxx es ja tal oli suur lillakas-sinine muhk paremal pool otsa ees. xxxxxxx xxxxxxxxx Õde rääkis, et Rustam pani nurka ja nõudis

õppimist, lõi olevat öelnud, et löögu oma lapsi, aga xxxxxxxx pea vastu seina. Xxxxxxxx meid ärgu puutugu. Peres on tavaline, et ema kaitseb pigem Rustami kui oma lapsi. Tunnistaja xxxxxxxx kedagi ei karista, kõige hullem andis ütlusi selles, et L.R

karistus peres on nurga seismine. 19.01.2010.a kuulis, et L.R ja xxxxxxxxx vaidlesid omavahel. Tunnistaja oli sellel õhtul kodus ja ei mäleta, et oleks olnud mingit tüli või pahandust.

Alaealine tunnistaja xxxxxxx (12-aastane kuriteo sündmuse ja ütluste andmise ajal) andis ütlusi selles, et muhku peas ei ole näinud. xxxxxxxxx Xxxxxxxx karjub kogu aeg, kui teda arvutisse ei lasta ja kui ta peab riidesse panema. Kui xxxxxxxxxx jaanuaris 2010.a ühel õhtul karjus, see võis olla umbes kl 19 paiku. Tunnistaja ei läinud tuppa vaatama, miks ta karjub.

L.R-i süü on tõendatud kannata ütlustega selles, kuidas nu xxxxxxxx L.R lükkas teda käe ja jalaga toanurka, võttis tal käega peast kinni ja lõi vastu seina. Kannatanul

oli vastu seina löömisest valus ja pea käis ringi. Samuti on süüdistus tõendatud tunnistaja xxxxxxxxxxx kellele kui kooli sotsiaalpedagoogile xxxxxxxxxxx juhtunut ütlustega

kirjeldas. Samuti on süüdistus tõendatud tunnistaja ütlustega selles, et õde xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx peaga vastu seina ja xxxxxxx rääkis talle, et kasuisa Rustam lõi ütles, et peksku oma lapsi, mitte neid.

Jõgeva Haigla 20.01.2010.a xxxxxxxxx kohta koostatud tervisekaardis on fikseeritud -

põhidiagnoos: otsmikupiirkonna põrut välispõhjus: löök, väänamine, hammustus või us;

kriimustus teiselt, kodu; anamnees: kodutüli käigus 19.01.2010.a kella 20 paiku lõi kasuisa

teda üks kord peaga vastu seina (patsiendi sõnade järgi); objektiivne leid: 20.01.2010.a paremal pool otsmikul verimuhk mõõtmetega umbes 3x5 cm, tasakaaluhäireid, iiveldust, ajukelme ärritusnähte ei ole.

L.R-i ütlused selles, et ta ei ole suhtes vägivaldne olnud, ei ole xxxxxxxxxx usaldusväärsed. Kannatanu on täpselt kirjeldanud temaga juhtunut ja ei ole ilmnenud ühtegi põhjust, miks kannatanu peaks valetama.

Seega L.R on to teise ime pannud KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o inimese kehalise väärkohtlemise, millega põhjustas teisele inimesele valu ja tervisekahjustuse.

Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, tema vastutust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

L.R on varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud. L.R

on sarnase kuriteo toime pannud 2002.a, mille eest teda on ka karistatud. Siis tarvitas ta

vägivalda elukaaslase ja elukaaslase poja suhtes. L.R töötab juhutöödel.

Käesolevaks ajaks elab kannatanust eraldi. Positiivselt iseloomustab teda, et elades

koosxxxxxxxxxxxxxxxx kõigi xxxxxxxxxxxxxxxxlaste kaasa , osales L.R

5 arvatud kannatanu ülalpidamises. L.R-i tuleb karistada vangistusega KrMS § ja 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra. L.R on võimalik karistada tema vangistust täitmisele pööramata, tema suhtes tuleb kohaladada käitumiskontrolli.

Menetluskulud KrMS § kohaselt tuleb süüdistatavalt -de 175 lg 1 p 9, 179 lg l p 2, 180 lg 1 ja 313 lg 1 p 12 riigituludesse draha 6525 krooni. -de 175 lg 1 p 4, 180 lg 1 ja 313 lg välja mõista sun KrMS § 1 p 12 kohaselt tuleb süüdistatavalt riigituludesse välja mõista tasu määratud korras osutatud

õigusabi eest . KrMS § 1920 -de 175 lg 1 p 5, 180 lg 1 ja 313 lg 1 p 12 kohaselt tuleb süüdistatavalt riigituludesse välja mõista kriminaaltoimiku paljundamise kulu 47,7.

Tõkendiks valitud elukohast L.R-i suhtes tuleb tühistada lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel.

Kohus asja lahendamisel juhindub KrMS § dest 233 lg 1 ja 3, 235’ lg 1 p 1, 236, 237, 238 lg - 1 p 4 ja lg 2.

Haide Rimmel kohtunik