1-17-1890/49 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-17-1890

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. märts 2021, Narva kohtumaja

Kohtuasja number

1-17-1890 (16230100859)

Kohtunik

Jaanika Kõrgmaa

Kohtuistungi sekretär

Aliis Peri

Tõlk

Svetlana Hamaza

Kriminaalasi

Viru Vangla taotlus Arsen Arutjunjani tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise

valve kohaldamisega

Süüdimõistetu

Arsen Arutjunjan

(isikukood 39310040868; viibimiskoht Viru Vangla;

vabanemisjärgne elukoht XXX) Karistuse kandmise algus

18.03.2019 ja lõpp 10.02.2024

Kaitsja

Gregori Palm

Kohtuistungi toimumise aeg 04.03.2021, videokohtuistung

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76, VangS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras:

Jätta Arsen Arutjunjan vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve

alla vabastamata.

Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla esitas 25.02.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Arutjunjani

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks allutamisega elektroonilise

järelevalve alla.

2. Harju Maakohtu 22.06.2017 otsusega tunnistati A. Arutjunjan süüdi KarS § 184 lg 1 järgi

ja talle mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti A. Arutjunjani poolt

1-17-1890

eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul 07.06.2016 kuni 13.07.2016, s.o 1 kuu ja 7 päeva

karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 4 aastat, 10 kuud ja 23 päeva

vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev.

Harju Maakohtu kohtuotsus jõustus 13.02.2018.

3. Kinnipidamisasutuses A. Arutjunjani kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla

arvates on A. Arutjunjan kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb narkootiliste

ainete suures koguses käitlemises ja röövimises. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui ei muutu

isiku tõekspidamised. Samuti suurendavad ohtu kindla töökoha ja sissetulekuallika

puudumine ning sõltuvusainete tarvitamine. Ohtu suurendab ka isiku negatiivne suhtumine

ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ja normidesse, grupi mõju ja samuti kalduvus lahendama

probleeme ebaseaduslikult või vägivalda kasutades. Kahe aasta jooksul on vangla hinnangul

üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 47% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus 45%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise

tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaegset vabastamist

elektroonilise valve alla.

4. Kriminaalhooldaja leiab, et kui kohus otsustab A. Arutjunjani tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valvega vabastada, määrata talle käitumiskontroll ja katseaeg 24-ks kuuks.

Lisaks tuleb A. Arutjunjanile määrata KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 ja 9 ettenähtud

kohustused.

Kriminaalhooldaja

on

lisanud

märkinud

ka,

et

teostas

25.01.2021

elukohakontrolli aadressil XXX, et kontrollida A. Arutjunjani elukoha sobivust elektroonilise

valve seadme paigaldamiseks. Kontrollinud seda elukohta, kinnitas kriminaalhooldaja, et

elektroonilise valve kohaldamine on võimalik.

5. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta A.

Arutjunjani ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

6. Süüdimõistetu A. Arutjunjan palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise

järelevalve alla ning rääkis 04.03.2021 kohtuistungil, et vabanedes on tema prioriteetideks

ema aitamine pereäris, luua perekond oma tüdruksõbraga ning alustada õpingutega. A.

Arutjunjan märkis, et peale vanglat algab tal täiesti teine elutee. Ta väitis kohtule, et on

valmis narkootikumidest ja alkoholist loobuma ning sooviks vabanedes marihuaana

kahjulikkusest psühholoogiga suhelda. A. Arutjunjan tunnistas, et tal on häbi, et ta pole oma

elus midagi saavutanud, kuigi ta on juba pea 30-aastane. Distsiplinaarkaristuse kohta märkis,

et mõnel korral polnud tal õigus ning mõnel korral ei hoidnud ta end vaos, kuid vabaduses

peaks ta end ikka korralikult üleval.

7. Kaitsja tõi kohtuistungil välja, et kriminaalhooldusametnik on just kui tõstatanud küsimuse,

et kas elektroonilise valve kohaldamine on selles kriminaalasjas võimalik. Viimast põhjusel,

et Arseni plaanitaval elukohal on kaks omanikku, kellest üks on oma nõusoleku

elektrooniliseks valveks andnud, aga mitte teine (kes on surnud). Õiguslikult on nõutav ainult

see, et kinnipeetaval oleks seaduslik alus elukoha kasutamiseks. Seda saab anda ka korteri üks

kaasomanikest (muidu muutuks korteriomandiks muutmata paneelelamutes võimatuks

üürileandmine). Sarnane olukord on kaitsjal tekkinud Viru maakohtu kriminaalasjas nr 1-18-

7603 ennetähtaegsel, kus isik soovis minna samuti elama elukohta, mille üks kaasomanikest

oli surnud. Selles asjas ei näinud kohus selles olukorras takistusi. Kaitsja palus kohtul suhtuda

väga kriitiliselt ka Arseni suhtes koostatud iseloomustusse. Praegusel juhul on Arsenil üks

kehtiv kriminaalkaristus (see, mille eest ka vangistust kannab). Ometi on iseloomustus täis

infot Arseni varasemate karistuste kohta. Eelkõige jäävad nad vahemikku 2012-2014. aasta,

kui Arsen oli sisuliselt alaealine. Üks asi on see, et vangla lihtsalt toob seda infot välja, aga

praegusel juhul varjutavad need arhiveeritud andmed ka vangla järeldusi. Ohuprognoosi andes

1-17-1890

tugineb vangla röövimisel, alkoholiriski hinnates tugineb vangla 2012. aasta väärteole jne.

Iseloomustusest nähtub, et vangla hinnangul on Arseni puhul riskifaktoriteks esmalt

majandusliku kasu saamise soov. Praegusel juhul asub Arsen pärast vabanemist tööle

legaalselt. Sealjuures on tal võimalus liikuda karjääriredelil ruttu üles. Arsen on ka ise

kinnitanud, et ei soovi raha pärast uuesti vangla müüride vahele sattuda. See kiire rikastumise

soov on talt võtnud praeguseks juba kaks aastat ära. Seega võib uskuda, et ta on piisaval

määral aru saanud sellest, mis on hõlptulu tagajärjed. Iseloomustusest nähtub ka see, et Arsen

on aktiivselt osalenud sotsiaalprogrammides ning mõistnud narko mõju tema elule (mis oli

vangla hinnangul ka üks faktor, miks majanduslikud raskused tekkisid). Samuti on ta lahti

öelnud negatiivsest suhtlusvõrgustikust. See kõik muudab kaitsja hinnangul tõenäolisemaks

seda, et Arsen on vanglast teinud vajalikud järeldused ning valmis alustama seadusekuulekat

elu. Seadusekuuleka eluga on nii, et suure tõenäosusega saab see olema keeruline ning Arsenil

on ilmselt vaja abi ja tuge ka sellel teel. Ühelt poolt pakub seda talle tema ema, aga teisalt

poolt on kaitsja hinnangul vajalik, et tema kõrval oleks ka kriminaalhooldusametnik. Põhjus

miks kaitsja seda leiab seisneb selles, et vanglas on kerge hoiduda kanepist kõrvale. Vanglas

on kerge mitte taotleda varalist kasu. Võimalusi nendeks asjadeks väga ei tekigi. Vabadus on

see, kus Arsen pannakse tõeliselt proovile. Seega on kaitsja hinnangul oluline, et sellel hetkel

oleks tema kõrval kriminaalhooldusametnik koos seonduva toe ja käskude-keeldudega. Mida

kaitsja tahab öelda on see, et tal on soov olemas paremaks muutuda, aga tal on vaja reaalselt

juurutada ka seadusekuulekaid käitumismustreid. Vanglas on see selles tähenduses võimatu.

Arseni puhul on veel ka teine põhjus, miks tema ennetähtaegne vabastamine võib olla

põhjendatud. Nimelt nähtub vangla iseloomustusest, et Arsen puutub vanglas tihedalt kokku

teiste kinnipeetavate ja nende väärtushinnangutega. Teda süüdistatakse vangla poolt

subkultuurses käitumises. Kaitsja hinnangul ei ole mõistlik kui Arsen peaks olema vanglas

sedavõrd kaua, et tema suhtlusringkond taandubki primaarselt nendele kinnipeetavatele.

Seega kui kohus nõustub kaitsjaga ja kui usub vähemalt Arseni soovi muutuda, siis palub

kaitsja anda talle see võimalus, et hakata neid muutuseid ka ellu viima. Kaitsja hinnangul on

see igal juhul talle parem kui see, et ta vabaneb mõne aasta pärast vanglast ilma igasuguse

toeta. Seega palub kaitsja Arsen Arjutjunjan vabastada enne tähtaega vangistusest

elektroonilise valve alla.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning

arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et A. Arutjunjani ei saa vangistusest

tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada.

9. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud

vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud KarS

§ 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Ilma elektroonilise valveta võib

esimese astme kuriteo süüdimõistetu vabastada ennetähtaegselt kahe kolmandiku karistusaja

ärakandmisel KarS § 76 lg 2 p 2 alusel.

10. Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve

kord“ § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu

elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on

kontrollinud A. Arutjunjani vabanemisjärgset elukohta. Kinnisturaamatu kohaselt on kinnistu

aadressil XXX omanikud A S ja M K . M K sõnul on kinnisturaamatus väljatoodud teine

omanik – A S – surnud. A S ei elanud tema sõnul Eestis ning ei ole esitada ka

surmatunnistust. Ametnikul selle kohta täiendav informatsioon puudub. M K on andnud

kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja hinnangul

on elukoht elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks sobilik. Seega esinevad formaalsed

1-17-1890

eeldused A. Arutjunjani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise

järelevalve alla.

11. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule vähemalt

kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrolli nõuetele.

12. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu

subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi

ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda,

et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.

13. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku

edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle

kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud

individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi

tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda

võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul

hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega

(RKKKm 3-1-1-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise

asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut

positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega

taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist.

Isiku käitumine vangistuses

14. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Arutjunjani suhtes on koostatud kinnipeetava

individuaalne täitmiskava, mille kohaselt läbis A. Arutjunjan ajavahemikul 26.10.2019-

15.12.2019 sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Programmi

kokkuvõtteks on märgitud, et kinnipeetav on väga ebakindel, ei tea täpselt, mida ta tahab

saavutada, kuna sõltuvusprobleemi isikul ei olnud. Üldiselt on head teadmised kanepi

tarvitamisest. Oskas kaasa rääkida ja analüüsida. Kõrvutas programmi teooriat oma reaalsete

kogemustega, lõi seoseid ja lisas analüüsidesse elukogemustest ning oma vaimsetest

praktikatest omaks võetud vaatenurki. 19.06.2020, 06.07.2020 ja 07.07.2020 toimus

sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkutegevus. Vestluste käigus jõudis kinnipeetav

järelduseni, et seoses tarvitamisega on väga palju negatiivseid tagajärgi ja siiski on otsustanud

loobuda kanepi suitsetamisest. Motivatsiooniks ei ole mitte aine tervistkahjustav toime, vaid

asjaolu, et tegemist on illegaalse ainega ning kokkupuude sellega võib tuua tagasi vanglasse.

Kinnipeetav on kindel, et saab sellega toime tulla, kuna sõltuvust ei olnud ja on teinud enda

jaoks selgeks probleemi olemuse ja seadnud kindlad eesmärgid: töö, perekond, lapsed,

enesearendamine.

15. 09.03.2020 karistati A. Arutjunjani distsiplinaarkorras noomitusega selle eest, et ta rikkus

Viru Vangla kodukorra p-st 1.12.18 tulenevat nõuet (ebaviisakas suhtlemine vanglateenistuse

ametnikuga). Lisaks karistati kinnipeetavat 20.01.2021 distsiplinaarkorras noomitusega selle

eest, et ta rikkus Viru Vangla kodukorra p-st 8.2.2 tulenevat nõuet (keelatud esemed).

Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane

käitumine (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas ei ole see tingimus täidetud.

1-17-1890

16. Kohtu hinnangul räägivad nimetatud asjaolud vangistusest tingimisi ennetähtaegse

vabastamise kahjuks. Kui isik pole isegi kinnises asutuses võimeline kehtestatud korrale

alluma, siis seda vähem tõenäoline on see, et ta teeb seda vabaduses olles. Siiski on A.

Arutjunjani käitumises vangistuses ka nii mõndagi positiivset. A. Arutjunjan on vangistuses

viibimise perioodil osalenud sotsiaalprogrammis ja temaga on läbi viidud vestlusi. Kahtlusteta

on programmis aktiivne osalemine eelduseks, et isik omandab programmist uut

informatsiooni ja uusi teadmisi, mille pinnalt teha järeldusi edaspidiseks seaduskuulekaks

eluks.

Isiku elutingimused

17. Vangla iseloomustusest tulenevalt elas A. Arutjunjan enne vangistust reaalselt aadressil

XXX. Tegemist oli alalise eluasemega ehk isiku emale kuuluva korteriga. Isik elas seal koos

oma ema M K . Võimalikul vabanemisel elektroonilise järelevalve alla soovib isik elama

asuda samale aadressile. Korteri omanikud on A S ja M K . Elukohta tehtud kodukülastus

25.01.2021, mille käigus selgus, et elukoht on sobilik elektroonilise valve seadme

kohaldamiseks. M K andis kirjaliku nõusoleku selle kohta, et kinnipeetav sinna

elektroonilise valve all elama saab asuda. A. Arutjunjani lähivõrgustikku kuulub ema M K .

Kinnipeetava isa on surnud ning lapsi tal ei ole. Kinnipeetava sõnul on tal ka tüdruksõber, kes

elab Venemaal ning kellega on koos oldud 3 aastat, suhtlus toimub telefoni ja kirja teel.

Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulusid sõltuvusaineid tarvitavad ja kriminaalse mõtteviisiga

tuttavad. Isiku enda sõnul on ta katkestanud kõik suhted kuriteokaaslastega. Vanglas olles

suhtleb ennekõike nende kinnipeetavatega, kes järgivad kuritegelikule subkultuurile omaseid

käitumisreegleid. Isiku enda sõnul ei ole ta üldse mõjutatav, sest suudab teha iseseisvaid

otsuseid. Ka praeguse kuriteo raames oli isik organiseerija rollis, kes mõjutas teisi.

Kinnipeetav ei hooli oma tegude võimalikest negatiivsetest tagajärgedest ning on võimeline

ohustama rahvatervist narkootikumide käitlemisega suures koguses. Isik tunnistab, et on

varasemalt käitunud riskeerivalt ja hoolimatult ning soovib enda elustiili edaspidi muuta.

18. A. Arutjunjani iseloomustus näitab, et ta on omandanud XXX. Põhikooliaeg oli

problemaatiline, esines käitumise ja koolikohustuse mittetäitmise probleeme, on vahetanud

koole. 2008-2009. aastatel oli suunatud alaealiste komisjoni otsusega T L T . Peale

põhihariduse omandamist jätkas õpinguid kutseõppes K A , kuid õpingud jäid pooleli.

Proovis veel kahes kutseõppeasutuses õppida, kuid erialad ei meeldinud. Isiku emakeel on

vene keel. Riigikeele tase on B2. Suhtumine haridusse ja enesetäiendamisse on positiivne.

19. Majandusliku toimetuleku osas nähtub iseloomustusest, et Töötamise registri (TÖR)

andmetel oli A. Arutjunjani viimane töötamine tasuta 2017-2018 ettevõttes A OÜ. Lisaks on

ta töötanud 1,5 aastat S OÜ-s (11.01.2016-12.08.2016 ning 01.11.2016-09.05.2018).

Registris ametlike töötamiste kohta rohkem andmeid ei esine. Isiku enda sõnul töötas ta üks

aasta enne vangistust nii Soomes, kui ka Eestis perefirmas XXX. Soomes aitas

mitteametlikult sõpra tema äriga (ehitusfirma, kauplus). Ent Soomes töötamise kohta

usaldusväärne info vanglal puudub. Vangla toob välja, et A. Arutjunjani näol on tegemist

vangla poolt pakutavast tööst keeldunud kinnipeetavaga, kes keeldub tööst subkultuurilistel

põhjustel, mistõttu on teda korduvalt varasemalt karistatud distsiplinaarkorras tööst

keeldumise eest. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav 18.02.2021 taas tööst

keeldunud, kuid hetkel on põhjused teadmata, sest intsident on iseloomustuse koostamise ajal

veel menetluses. Isik ise subkultuursetel põhjustel tööst keeldumist ei tunnista, vaid viitab

terviseprobleemidele. Isik on enda vabanemisjärgseks töökohaks esitanud ettevõtte S OÜ ja

ametikohaks XXX. Äriregistri 20.01.21 kohaselt on ettevõtte juhatuse liige M K (isiku ema)

ja põhitegevusalaks on restoranid jm toitlustuskohad. Ettevõte on asutatud 2011. aastal ning

maksuvõlad puuduvad. M K sõnul saab kinnipeetav S OÜ-sse tööle asuda. Isiku sõnul on

pereäris tegutsenud väga pikalt ning seal ka XXX tööoskused omandanud. Need võimalused

1-17-1890

olid kinnipeetaval olemas ka varasemalt, kuid ta on siiski eelistanud kriminaalsel teel tulu

teenida. Vangistuse ajal toetab kinnipeetavat rahaliselt ema. Samuti on isikul võlad ja nende

likvideerimine ei ole kindel. K-Raha andmetel on A. Arutjunjanil võlgnevusi summas 3919

eurot ning tema vabanemisfondis on 1 680 eurot. Suur võlgnevuste summa tekitab pideva

finantssurve ning isikul on väljakujunenud kulutamisharjumus ja seda järgiv elustiil.

Kinnipeetav kasutab raha mõtlematult ja hetkelise heaolu tagamiseks ning ka praegune

kuritegu on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil.

20. Kohtule on esitatud A. Arutjunjani ema M K poolne pöördumine, millest nähtub, et A.

Arutjunjanile pakutakse aktiivset osalust pereäris. Kokkuvõtvalt räägivad eeltoodud andmed

süüdimõistetut vabaduses ootavate elutingimuste kohta pigem A. Arutjunjani ennetähtaegse

karistusest vabastamise kasuks, kuna tal on olemas püsiv eluase ning tal on võimalus asuda

ametlikult tööle perefirmasse. Töökoha ja sissetuleku olemasolu maandab kohtu hinnangul

mingil määral uue kuriteo toimepanemise riski, kuna kuriteo pani ta muuhulgas toime

materiaalse kasu saamiseks, kuid tuleb arvestada ka asjaolusid, et isikul on tasumata rahalisi

kohustusi pea 4000 euro ulatuses, mis hakkab tema majanduslikku toimetulekut vabaduses

negatiivselt mõjutama. Sellest tulenevalt võivad tekkida majanduslikud raskused, mis

soodustavad uue kuriteo toimepanemise riski majanduslike raskuste leevendamiseks. Kuigi

kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused – kindel elu- ja töökoht ning toetav ema –

toetavad mingil määral A. Arutjunjani vabastamist, puudub kohtul veendumus, et ta oleks

oma kuritegelikust käitumisest käesolevaks ajaks teinud vajalikud järeldused ning

kriminaalhooldus oleks tema puhul uusi kuritegusid maandavaks teguriks.

Vabastamise võimalikud tagajärjed

21. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.

22. Vangla iseloomustuses märgitakse, et A. Arutjunjani on neljal korral kriminaalkorras

karistatud ning vangistust kannab ta teist korda. Karistusregistri andmete kohaselt on

süüdimõistetul 1 kehtiv kriminaalkaristus, mistõttu jätab kohus tähelepanuta Viru Vangla

iseloomustuses mainitud varasemad arhiveeritud karistused. Nendel karistustel ei ole

õiguslikku tähendust otsustamaks A. Arutjunjani vangistusest tingimisi ennetähtaega

vabastamise põhjendatuse üle, mida kinnitab Riigikohtu ühemõtteline kohtupraktika selles

küsimuses (Riigikohtu 07.02.2018 otsus kriminaalasjas nr 1-14-10087 p 27-36; lisaks ka

lahendid 3-1-1-70-16 ja 3-1-1-12-17).

23. Nagu kohus eelnevalt märkis, on A. Arutjunjanil 1 kehtiv kriminaalkaristus ja seda KarS §

184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, s.o narkootilise ja psühhotroopse

aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Nimetatud kuritegu oli põhjalikult ette

planeeritud ning soodustegurina on väljatoodud majandusliku kasu saamise soov.

24. Vangla iseloomustuses leitakse, et A. Arutjunjanil on oma vanusele, haridusele ja

kultuuritaustale vastavad suhtlemisoskused. Tuleviku eesmärkideks on ta seadnud pere

loomise ja pereäriga tegelemise. Soovib tõestada endale ja lähedastele, et suudab korralikult

elada. Iseloomustuses märgitakse, et A. Arutjunjan õigustab oma tegusid ning leiab, et

vanglas on vajalik järgida kinnipeetavate reegleid, mitte vanglas kehtestatud reegleid, mis

viitab väljakujunenud subkultuurilistele hoiakutele. Isik on valmis tegema koostööd

ametnikega vaid omakasu eesmärgil.

25. Meditsiiniosakonna andmetel esineb A. Arutjunjanil marihuaana kuritarvitamine, ent

sõltuvust diagnoositud ei ole. Esimest korda on proovinud narkootikume 14. aastaselt. Proovis

ning hakkas meeldima, sest väidetavalt olid tal kodus probleemid ja narkootikumid aitasid tal

lõõgastuda. On proovinud erinevaid narkootikume (fentanüül, ecstasy, amfetamiin, kokaiin,

GHB, seened), kuid nende mõju isikule ei meeldinud ja püsivalt jäi tarbima kanepit.

1-17-1890

Käesolevalt ei mäleta A. Arutjunjan, millal viimati kanepit tarvitas ning tunnistab, et mõistab

praeguseks kanepi kahjulikkust ning narkootikumide ohtlikkust ühiskonnale. Samuti on ta

motiveeritud kanepi tarvitamisest loobuma, et elada täisväärtuslikku elu. Enne vangistust

tegeles kinnipeetav igapäevaselt narkootikumide vahendamisega. A. Arutjunjanil ei ole

meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud ka alkoholisõltuvust.

26. Kohus peab vajalikuks märkida, et A. Arutjunjani kuritegude toimepanemise riski

suurendavaks faktoriks on ka narkootikumide tarbimine. Karistuse kandmise ajal ei ole A.

Arutjunjan mõnuaineid tarvitanud range järelevalve tõttu ja seetõttu on olnud võimalus elada

sõltuvusvaba elu, kuid sõltuvusvaba elu on kinnipeetav elanud vaid vangistuse kandmise ajal.

Samas vabaduse tingimustes tarbis A. Arutjunjan mõnuaineid regulaarselt. Iseloomustusest

nähtub seegi, et A. Arutjunjani süüdimõistva otsuse aluseks on narkootikumide käitlemine.

Ka kohtuistungil tunnistas A. Arutjunjan, et ühel hetkel talle marihuaana tõesti meeldis, kuid

nüüdseks on ta valmis sellest loobuma ning vajadusel pöörduma ka psühholoogi poole ja

osalema ka sotsiaalprogrammides. Kuivõrd A. Arutjunjan on sõltuvusainete vaba elu elanud

vaid vangistuses viibimise perioodil, siis puudub kohtul veendumus, et vabadusse siirdudes

suudab ta hoiduda ühiskonnas olevatest ahvatlustest ning öelda kindlalt „ei“ narkootikumide

tarbimisele. Kohtu ette ei ole toodud selliseid tõendeid, mis kinnitaksid A. Arutjunjani

suutlikkust elada sõltuvusainete vabalt vanglast vabanemise järgselt.

27. Kohtu hinnangul pole toimunud ka piisavat edasiminekut aspektis, mis on just A.

Arutjunjani puhul keskse tähendusega, rääkides tema kuritegeliku käitumise põhjustest. See

aspekt on tema hoiakud. Pole usaldusväärseid andmeid, mille pinnalt julgelt järeldada, et A.

Arutjunjani hoiakud, millele tuginedes ta pidas omal ajal õigeks kuritegu toime panna, on

sisuliselt muutunud, ja kui ta vabadusse satuks, ei jätkaks ta samaga. Vangla iseloomustuses

tuuakse esile, et A. Arutjunjan õigustab oma tegusid ning leiab, et vanglas on vajalik järgida

kinnipeetavate reegleid, mitte vanglas kehtestatud reegleid, mis viitab väljakujunenud

subkultuurilistele hoiakutele. Kohtu hinnangul kinnitavad vangla järeldust A. Arutjunjani

kehtivad distsiplinaarkaristused. Distsiplinaarkaristustega seonduv demonstreerib selgelt, et

kui A. Arutjunjanil on valida riigi(asutuses) kehtestatud reeglite ja enda soovide vahel ning

need kaks lähevad vastuollu, valib ta kõhklemata viimase. See, et A. Arutjunjan ei suuda

aktsepteerida reegleid, mis talle ühel või teisel põhjusel ei meeldi (allub reeglitele vaid

omadel tingimustel ja ei allu neile, kui see pole talle mugav või meelepärane), viib

järeldusele, et tema hoiakud, mille tõttu ta varem kuriteo toime pani, on säilinud. A.

Arutjunjani käitumine ühes talle määratud distsiplinaarkaristustega viitab sellele, et ta pole

ikka veel õppinud aru saama, et riigi kehtestatud reegleid ja norme tuleb täita ka siis, kui need

sulle parasjagu „ei meeldi“ või „tüütud“ tunduvad.

28. Süüdimõistetu ütles kohtuistungil, et soovib enda elustiili muuta ning ka tema prioriteedid

on muutunud. Kohtul pole paraku põhjust seda seisukohta uskuda, sest eelviidatud käitumine

vanglas viitab sellele, et A. Arutjunjani prioriteedid pole muutunud sedavõrd piisavalt, et

tagada normikohane käitumine. Nagu distsiplinaarasjadest nähtub, ei pööra A. Arutjunjan

endiselt riigi ja selle esindajate sõnastatud reeglitele tähelepanu, kui see talle ei sobi.

29. Kokkuvõttes leiab kohus, et süüdimõistetu ei ole aru saanud, kui ekslikud on hoiakud,

mille tõttu on ta kuriteo toime pannud. Ta pole tõsiseltvõetaval moel demonstreerinud, et

kavatseb õiguskorrale alluda ja peab normidest lugu. Kohus ei kahtle, et mingil moel võib A.

Arutjunjani seatud eesmärk luua pere, alustada õpingutega, aidata ema pereäris ning elada

seaduskuulekalt olla siiras, aga ilma hoiakute muutmiseta ja reaalsete pingutusteta ei ole see

kuigi tõenäoline.

30. Kohtu hinnangul eksisteerib reaalne oht, et vabaduses jätkab A. Arutjunjan endiselt

kuritegevusega. Vastavat seisukohta ilmestab selgelt ka süüdimõistetule määratud kaks

1-17-1890

distsiplinaarkaristust. Süüdimõistetu ei suuda ka range järelevalve tingimustes oma käitumist

kehtestatud korraga kooskõlla viia, mistõttu puudub veendumus, et ta suudaks seda vabaduses

teha. Eeltoodu ei võimalda kohtul kuidagi öelda, et süüdimõistetu puhul on karistuse

eesmärgid saavutatud ning tema ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine on

põhjendatud.

31. Kohus ei jäta tähelepanuta A. Arutjunjani pingutusi (kindel elukoht, võimaliku töökoha

olemasolu ja sotsiaalprogrammis osalemine) ning hindab neid kiiduväärseks. Kiitust väärib ka

süüdimõistetu valmisolek alluda vabatahtlikult elektroonilise valvele ja erinevatele muudele

kohustustele ja piirangutele. Siiski on kohus seisukohal, et nimetatu ei ole piisav

süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtu hinnangul on vara olla veendunud A.

Arutjunjani valmisolekus edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Olukorras, kus asjaolud nende

kogumis ei tekita piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ja kohtu arvates pole

karistus oma eesmärke täitnud, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt

vabastada

32. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu A. Arutjunjani vangistusest tingimisi

enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Jaanika Kõrgmaa

Kohtunik