2-19-129595/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.03.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-129595

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi A Ši vastu

võlanõudes

Tsiviilasja hind

1012,421 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja M P

Kostja A Š (isikukood xxx), lepinguline esindaja A A

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista A Šilt OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 703,23 eurot,

intress 132,97 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 79,74 eurot, kokku 955,94 eurot.

3. Välja mõista A Šilt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis tasumata põhinõudelt alates

12.12.2019 kuni põhinõude summas 703,23 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud A Ši kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas kohtule hagiavalduse A. Ši (kostja) vastu võlanõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx ja kostja 10.07.2017 laenulepingu xxx ja 24.07.2017

laenulepingu xxx (dtl 25). Hageja lepingutest tulenevaid kohustusi kohaselt ei täitnud. xxx

loovutas nõude kostja vastu hagejale. Kostjal on esimesest lepingust tulenev võlgnevus

summas 603,11 eurot (dtl 27) ja teisest lepingust summas 100,12 eurot (dtl 27). Eelnevale

lisandub intressinõue kokku 132,97 eurot

(dtl 27), viivisenõue 79,74 eurot ja

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 40 eurot (dtl 28).

2. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 703,23 eurot, intress 132,97 eurot, võla

sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 79,74 eurot. Samuti palub

hageja mõista kostjalt välja viivised alates 12.12.2019 kuni põhinõude summas 703,23 eurot

täitmiseni VÕS §113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kinnitust ei ole saanud asjaolu, et G on

kuriteo toime pannud ja kostja nimel laenu võtnud. Seisuga 12.08.2020 ei ole süüdistust

kriminaalasja raames Gile veel esitatud. Isegi kui mingil hetkel tuvastatakse kelmus, siis tekib

kostjal tagasinõudeõigus tegeliku kasusaaja suhtes. Laenutaotlustega taotletud summad on

kostja pangaarvele üle kantud.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel pole tema lepinguid sõlminud (dtl 74). Kostja

väitel kasutas tema ID-kaarti kolmas isik S G (dtl 74), kes sõlmis laenulepingud. Raha kanti

kostja arvelduskontole ja sealt edasi S. Gi arvelduskontole (dtl 75). Kostja on seoses

eelnimetatuga pöördunud politsei poole. Kriminaalasjas on tuvastatud, et lepingutes

kajastatud telefoninumbrit kasutas S. G (dtl 76).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus rahuldab hagi.

6. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Hageja nõuab kostjalt 10.07.2017 sõlmitud

laenulepingu nr xxx alusel ja 24.07.2017 sõlmitud laenulepingu nr xxx alusel tekkinud

võlgnevuse ja kõrvalnõuete tasumist. Kostja väitel ei ole tema nimetatud lepinguid sõlminud.

Maksekorraldustest nähtuvalt kandis hageja kostja arvelduskontole 10.07.2017 700 eurot ja

24.07.2014 300 eurot (dtl 102-103). Kostja arvelduskontolt kanti S Gi arvelduskontole

17.01.2017 250 eurot ja 03.08.2017 1720 eurot (dtl 78-79). Laenulepingutes märgitud

telefoninumber xxx kuulub S Gile. Esimesest lepingust tulenev võlgnevus on 603,11 eurot

(dtl 27) ja teisest lepingust summas 100,12 eurot (dtl 27). Eelnevale lisandub intressinõue

kokku 132,97 eurot (dtl 27), viivisenõue 79,74 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue

40 eurot (dtl 28). xxx edastas kostjale laenulepingu nr xxx ja laenulepingu nr xxx

erakorraliselt ülesütlemise teatised (dtl 51-52). xxx loovutas 31.07.2018 kostja vastu tuleneva

nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 53). Kostja võlgnevuse suurusele,

kõrvalnõuete suurusele ega võlgnevuse sissenõutavusele vastuväiteid esitanud ei ole.

7. Kohus täitis 16.04.2020 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele kohalduvat

õigust ja tõendamiskoormist (dtl 90-93).

8. Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku

(krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise

eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Kui

krediidiandjaks on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik ning krediidi saajaks tarbija, on

tegemist tarbijakrediidilepinguga (VÕS § 402 lg 1). Kohus leiab, et esitatud asjaoludel, kui

poolte vahel sõlmitud lepingud on kehtivad, vastavad lepingud tarbijakrediidilepingu

tunnustele.

9. Kohus tuvastab kas laenulepingud on kehtivad. Tarbijakrediidileping on tühine, kui

järgimata on jäetud seadusest tulenevad nõuded hageja tahteavaldusele või kui lepingus

puuduvad seaduse järgi nõutud andmed (VÕS § 408 lg 1). Seadusega nõutud andmete

puudumisel loetakse leping siiski kehtivaks, kui tarbija sai laenu kätte või hakkas seda

kasutama (VÕS § 408 lg 2). Tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404). Kui seaduses on

sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat

kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei

pea olema omakäeliselt allkirjastatud (TsÜS § 79). Seega on lepingu kehtivuse eelduseks, et

kostja esitas laenuandjale tahteavalduse laenu saamiseks viisil, mis võimaldab püsivat

kirjalikku taasesitamist ja sisaldab kostja nime. Seadusega nõutud andmete puudumisel saab

lugeda lepingud siiski kehtivaks, kui kostja sai laenu kätte või hakkas seda kasutama.

10. Hageja on tõendanud, et enne laenuotsuse tegemist ja laenusumma väljastamist hageja

kontrollis avalikke andmebaase: maksehäireregister, elamisloa register, pensioniregister,

Ametlikud Teadaanded, rahvastikuregistri andmed, kinnistusregistri andmed, krediidiregistri

andmed, e-krediidiinfo, krediidiinfo registri andmed. Lisaks kontrolliti kostja dokumentide

kehtivust ja finantssanktsiooni info andmeid. Samuti kontrollis laenuandja pensioniregistrit,

kus kajastub kostja sissetulek ning maksehäireregistrit ning lisaks kostja finantsseisu, sh

sissetulekuid, väljaminekuid, võimalikke kohtutäiturite areste või makseid teistele

laenuandjatele jms kostja esitatud arvelduskonto väljavõttelt (dtl 98-101). Kohus nõustub

hageja, et antud juhul oleks tuvastatud, et kostja nimel soovib laenu saada kolmas isik, mitte

kostja ise.

11. Kohus selgitas, et kostja peab tõendama oma vastuväiteid, et lepingud ei ole kehtivad, st

et kostja pole andnud hagejale kehtivat tahteavaldust ning et kostja nimel sõlmis xxx-ga

lepingud kostja isikut tõendavat dokumenti ja muid andmeid kasutades kolmas isik. Ulatuses,

milles kostja peab tõendama, et ta pole kehtivat tahteavaldust esitanud, leidis kohus

selgituskohustust täites, et hea usu põhimõttest tulenevalt tuleb tõendamiskoormis ümber

pöörata ning hageja peab tõendama, et kostja esitas seaduse nõuetele vastava tahteavaldused.

Kohus on seisukohal, et kostja esitas laenuandjale tahtevaldused laenu saamiseks. Nimetatu

on tõendatud kohtule esitatud kostja pool täidetud laenutaotlustega (dtl 98-101). Hageja on

tõendanud, et hageja tuvastas kostja isikusamasuse 04.07.2017, so enne lepingute nr xxx ja nr

SR31590xxx09 sõlmimist. Kostja on edastanud hagejale 04.07.2017 allkirjastatud ankeedi (dtl

197-198). Kostja enda allkirja nimetatud ankeedil vaidlustanud ei ole. Kohus nõustub kostja

seisukohaga, et kostja isikusamasuse tuvastamine 04.07.2017 toimus enne laenulepingu nr xxx

sõlmimist (dtl 243-245). Hageja on aga selgitanud, et isikusamasus tuvastatakse enne esimese

lepingu sõlmimist. Seega on kostja isikusamasus tuvastatud. Vaidlus puudub ka, et kostja on

nimetatud lepingute alusel raha enda kontole saanud.

12. Kostjal tuli ka tõendada vastuväiteid, millele tuginedes ta väidab, et tahteavalduse esitas

kostja isikut tõendavat dokumenti kasutades kolmas isik. Asjaolu, et kostja arveldusarvelt

kanti 17.01.2017 S Gile 250 eurot ja 03.08.2017 1720 eurot ei tõenda seda, et tahteavalduse

laenu saamiseks esitas kostja. Hageja kandis kostja arveldusarvele 10.07.2017 700 eurot ja

24.07.2014 300 eurot (dtl 102-103). 17.01.2017 S Gi arveldusarvele 250 euro kandmine enne

laenulepingute sõlmimist ja ei puutu asjasse. Samuti on 03.08.2017 kantud 1720 eurot teise

laenulepinguga seotud (vt kostja arvelduskonto väljavõte, dtl 78-79). Kostja ei ole tõendanud,

et laenulepingute alusel saadud 300 eurot ja 700 eurot on edasi kantud kolmanda isiku

arvelduskontole. Kostja on menetluses ka väitnud, et ainult osaliselt kanti laenusumma

kolmanda isiku kontole. Samuti ei tõenda asjaolu, et lepingutes on märgitud S Gi

telefoninumber seda, et tahteavalduse lepingute sõlmimiseks esitas S.G.

13. Eeltoodust tulenevalt kostja ei ole tõendanud, et tahteavalduse esitas kostja isikut

tõendavat dokumenti kasutades kolmas isik. Tõendamist on ka leidnud, et kostja on krediidi kätte

saanud, st laenud on kostja pangaarvele väljastatud ning seega on tegemist kehtivate lepingutega.

14. Kuna lepingud on kehtivad, on hagejal võimalik esitada kostja vastu lepingutest

tulenevaid nõudeid. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast

võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt

täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 82 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja põhinõuete suurusele vastuväiteid esitanud

ei ole. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr xxx tuleneva

põhivõlgnevuse 603,11 eurot ja laenulepingust nr xxx tuleneva põhivõlgnevuse 100,12 eurot.

15. Järgmisena võtab kohus seisukoha, kas hageja nõue on muutunud sissenõutavaks.

Krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale

edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles

ja nõuab kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg 1). Kostja võlgnevuse sissenõutavuse osas

vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja täiendavateks tähtaegadeks võlgnevust ei tasunud ning

xxx ütles laenulepingu nr xxx üles 13.07.2018 ja laenulepingu nr xxx üles 17.07.2018.

16. Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele

järgneva aja kohta juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5 ls 1). Lepingu ülesütlemise korral jäävad

kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Lepingu

erakorralise

ülesütlemise

esmaseks

tagajärjeks

on

kogu

tagasimaksmata

krediidi

tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni

tekkinud intressi- ja viivisenõuded.

17. Tulenevalt VÕS §-st 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta

intressi. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on andnud laenu majandustegevuses ja

seega tekkis kostjal intressi maksmise kohustus. Lepingu nr xxx tingimustest tulenevalt on

pooled kokku leppinud aastaintressi suuruseks 43,58%. Lepingu nr xxx tingimustest

tulenevalt on pooled kokku leppinud aastaintressi suuruseks 45,04%. Kohtu hinnangul ei ole

tegemist ebamõistlikult suurte intressimääraga. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole kokku

lepitud intressi tasunud. Laenulepingu nr xxx alusel on hageja arvestanud kostjale intressi

esimesest tasumata osamaksest 08.10.2017 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni

05.07.2018 summas 126,89 eurot. Laenulepingu nr xxx alusel on hageja arvestanud kostjale

intressi esimest tasumata osamaksest 21.12.2017 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud

osamakseni 20.01.2018 summas 6,08 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks

laenulepingute nr xxx ja xxx alusel intress kokku 132,97 eurot.

18. Hageja on esitanud kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivisenõude 79,74 eurot.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud

viiviseid alates lepingute ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast, so alates 14.07.2018 ja

18.07.2018 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 11.12.2019 summas 79,74 eurot. Hageja

on viivisenõude arvestamisel juhindunud seadusjärgsest määrast. Lepingu nr xxx alusel

arvestas hageja viivist 14.07.2018 kuni 11.12.2019 viivituses oldud 516 päeva eest 68,46

eurot. Lepingu nr xxx alusel arvestas hageja viivist 18.07.2018 kuni 11.12.2019 viivituses

oldud 512 päeva eest 11,28 eurot. Kostja viivise suurusele ega perioodile vastuväiteid

esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 79,74

eurot.

19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks ka viivis

põhinõudelt (703,23 eurolt) alates 12.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

20. Hageja esitas kostja vastu sissenõudekulude hüvitamise nõude summas 40 eurot. Pärast

lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt

tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe

kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot (VÕS § 1132

lg 2 p 2). Hageja on esitanud kohtule kolm meeldetuletuskirja. Seega on põhjendatud hageja

sissenõudekulud kirjade saatmise eest summas 30 eurot. Hageja märgib, et muud

makseviivitusega tekkinud kulud on 10 eurot. Nimetatud kulud koosnevad nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kuludest; kontaktandmete otsingu ja päringu kuludest; võlgnikule

vastamisega seotud kuludest; võlanõuete selgitamisest ja vastuväidetele vastamisest telefoni

ja e-posti teel; võlgnikule tehtavate kõnede kuludest ja võlanõuete avaldamisega tehtud

kuludest. Kostja muudele kuludele 10 eurot vastuväiteid esitanud ei ole. Seega tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista sissenõuekulud summas 40 eurot.

21. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 703,23 eurot, intressi 132,97 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 79,74

eurot ja võla sissenõudmiskulud 40 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

viivis alates 12.12.2019 kuni põhinõude 703,23 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

22. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu

hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid otsuses ei käsitle.

MENETLUSKULUD

23. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda.

24. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Kooskõlas TsMS § 174

lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik