2-20-8880/36 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 8. märts 2021

Tsiviilasja number

2-20-8880

Tsiviilasi

A.A. hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu),

sihtasutuse

Tartu

Ülikooli

Kliinikum

ja

Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla vastu kohtu

äranägemisel mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. jaanuari 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Andrei Matvejev

Vastustajad

1. Eesti Vabariik (Viru Vangla kaudu) (registrikood

70008144)

2. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum (registrikood

90001478)

3. Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla (registrikood

10822062)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.A. määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 28. jaanuari 2021. a

määrus ja saata asi hagi menetlusse võtmise uueks

otsustamiseks samale maakohtule.

3. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab

kindlaks maakohus lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. A.A. (hageja) esitas 17. juunil 2020 Viru Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Viru vangla

kaudu) (kostja I), sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum (kostja II) ja Aktsiaseltsi

Ida-Tallinna Keskhaigla (kostja III) vastu kohtu äranägemisel mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt oli hagejal jaanuaris 2014. a X. Hageja hakkas kaotama nägemisvõimet.

Hageja pöördus kostja III poole, soovides saada ravi. Kostja III tegi hageja silmamaterjali

uuringu ja määras ravi. Hageja saabus 5. juulil 2014 Viru Vanglasse. Vanglasse saabumis järel

soovis hageja lahendada silmaga tekkinud probleemi ja saada nõuetekohast ravi. 22. septembril

2014 tuvastati, et silma sarvkest vajab siirdamist ja siirdamise otsustamiseks tuleb hageja saata

kostja III silmaosakonda. Selle asemel saadeti hageja kostja II silmakliinikusse, kes ei pidanud

19. detsembril 2014 kirurgilist ravi vajalikuks.

Hageja palus korduvalt kostjalt I silma operatsiooni võimaldamist. Kostja I, viidates kostja II

arvamusele ja ravimiseks riigieelarvest eraldatud vahendite ebapiisavusele, keeldus

operatsiooni võimaldamisest. Alles märtsis 2016. a saatis kostja I hageja kostja III

silmaosakonda. 29. märtsil 2019 lisati hageja kostja III poolt silma sarvkesta siirdamise

operatsiooni ootejärjekorda.

Vajalik operatsioon on senini teostamata. Hageja on kinnipidamisasutuses viibides kaotanud X.

Hagejale ei ole osutatud raviteenuseid nõuetekohaselt ja õigeaegselt. Kostja I ei saatnud hagejat

pika aja jooksul vastuvõtule kostja III juurde. Kostja II tegi vale järelduse, et hageja ei vaja

operatsiooni. Kostja III venitab alusetult operatsiooniga.

2. Maakohus küsis kostjatelt seisukohta hagi menetlusse võtmise osas (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 372 lg 3). Kostjad leidsid, et hagi tuleb TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel

jätta menetlusse võtmata. Hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele

asjaoludele tuginedes võimalik ning hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada.

Doonorite arv on vähene, hageja juhtum ei ole nii kriitiline, et tagada temale sarvkesta

siirdamist prioriteetses režiimis.

3. Viru Maakohus keeldus 7. septembri 2020. a määrusega hagi menetlusse võtmast ja jättis

menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, palus

tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega võtta hagiavaldus menetlusse.

Tartu Ringkonnakohus rahuldas 25. novembri 2020. a määrusega määruskaebuse osaliselt,

tühistas maakohtu määruse ja saatis tsiviilasja tagasi samale maakohtule hagiavalduse

menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt on maakohus

ebaõigesti jätnud hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata. Hageja nõude

rahuldamine võlaõigusseaduse (VÕS) § 770 alusel ei ole õiguslikult välistatud. Juhul kui

menetluses tuvastatakse, et kostjad või mõni nendest vastutab hagejale lepingurikkumisega

tekitatud kahju eest, peab ta VÕS § 134 lg-te 1 ja 5 järgi hagejale kahju hüvitama. Maakohus

asus ekslikult hindama hageja esitatud tõendeid ning leidis, et hagi ei ole võimalik rahuldada

juba seetõttu, et hageja ei ole välja toonud kostjate poolseid lepingulisi (sh süülisi) rikkumisi

ning seda, et hagejal on üldse kahju tekkinud. Asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa

kohus hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt. Hagi menetlusse võtmisel tuleb anda üksnes

hinnang, kas sellise hagi esitamine on õiguslikult võimalik.

4. Maakohus jättis 18. detsembri 2020. a määrusega hagi käiguta. Hagiavalduses toodud

asjaolud on TsMS § 363 lg 1 p 2 tähenduses ebaselged. Hagejal tuleb hagis esile tuua iga kostja

osas eraldiseisvalt lepinguliste kohustuste rikkumisega seonduvad ja vastutuse aluseks olevad

asjaolud ning näidata milliste tõenditega eeltoodud asjaolusid tõendatakse. Lisaks tuleb hagejal

täiendavalt põhjendada iga kostja suhtes põhjuslik seos rikkumise ning tekkinud kahju vahel.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kaotanud X. Hagejal tuleb selle kohta esitada tõendid. Hagejal

tuleb üksikasjalikult kirjeldada mittevaralist kahju (st mil moel on väidetava nõuetekohase ravi

saamise õiguse rikkumise tagajärjel hageja psüühiline seisund ja tervis kahjustunud) ning seda

põhjustanud kostjate tegevust/tegevusetust eraldiseisvalt. Samuti tuleb hagejal tõendada nende

asjaolude olemasolu, mille esinemisega ta seob oma mittevaralise kahju nõude. Hageja peab

selgitama, millest lähtuvalt said või pidid kõik kostjad aru saama, et hageja õigushüve (ootus

nõuetekohasele ravile) kahjustamise korral tekib lepingu rikkumise tõttu hagejal mittevaraline

kahju.

Maakohus palus hagejal selgitada, mil põhjusel ei ole hageja enne hagiavalduse esitamist

pöördunud Terviseameti poole, kes kontrollib ja hindab tervishoiuteenuse osutamise

nõuetekohasust ja seaduslikkust või küsinud Sotsiaalministeeriumi juures tegutsevalt

tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjonilt arvamust tervishoiuteenuse kvaliteedi osas.

5. Hageja 11. jaanuari 2021. a täiendatud hagiavalduse kohaselt ei ole kostja II teinud

õigeaegselt õigeid järeldusi hageja parema silma sarvkesta siirdumise operatsiooni vajaduse

kohta. Kostja I ei tegelenud nõuetekohaselt ja tähtaegselt hageja saatmisega eriarstidele. Hageja

sai õige diagnoosi ja on lisatud silma sarvkesta siirdumise operatsiooni ootejärjekorda alles

29. märtsil 2016.

Hageja palub kohustada kostjat I esitama hageja haigusloo alates hageja saabumisest Viru

Vanglasse kuni 31. detsembrini 2020 ning kohustada kostjat III esitama andmed selle kohta,

milline haigus on hagejal diagnoositud, mille tõttu oli hageja 29. märtsil 2016 lisatud silma

sarvkesta siirdumise operatsiooni ootejärjekorda. Hagejal puudub võimalus esitada tõendid

selle kohta, et hageja on X.

MAAKOHTU SEISUKOHT

6. Viru Maakohus keeldus 28. jaanuari 2021. a määrusega hagi menetlusse võtmisest

(TsMS § 371 lg 1 p 9, § 371 lg 2 p 2 ja § 3401 lg 2 alusel) ning jättis menetluskulud hageja

kanda.

Hageja ei ole 11. jaanuaril 2021 esitatud täiendatud hagiavalduses kõrvaldanud puudusi määral,

mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks. Täiendatud hagiavaldus ei vasta TsMS § 363 lg 1

p-des 2 ja 3 sätestatule, kuivõrd hageja ei ole hagis iga kostja osas eraldiseisvalt selgelt,

arusaadavalt ja veenvalt esile toonud lepinguliste kohustuste rikkumisega seonduvaid ja

vastutuse aluseks olevaid asjaolusid ega hagis viidanud või näidanud milliste tõenditega

eeltoodud asjaolusid tõendatakse. Lisaks ei ole hageja hagis iga kostja osas esile toonud

asjaolusid, mis puudutavad põhjuslikku seost rikkumiste ja tekkinud kahju vahel. Hageja ei ole

piisaval määral välja toonud tekkinud mittevaralist kahju ega seda põhjustanud kostjate

tegevust või tegevusetust.

Hageja ei ole esitanud X kaotamise kohta kinnitavat tõendit (TsMS § 363 lg 1 p 3). Hageja on

11. jaanuari ja 15. jaanuari 2021. a dokumentides andnud kohtule viidatud asjaolu kinnitava

tõendi esitamisega seonduvalt vastuolulisi põhjendusi.

MÄÄRUSKAEBUS

7. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus ja teha asjas uus määrus, millega võtta hagiavaldus menetlusse.

Määruskaebuse kohaselt on hageja tõendanud X kaotust. Hageja esitas 17. juuni 2020. a

hagiavaldusega väljavõtte raviloost. Raviloo kandes nr X on märgitud, et X, sarvkest vajab

siirdamise operatsiooni. Raviloo kandes nr X on märgitud, et X. Seega tuleneb koos 17. juuni

2020. a hagiavaldusega esitatud dokumentidest, et hageja on kaotanud X. Hageja tegi

järelepärimise kostjale I, paludes esitada hageja epikriisid, mis kajastavad hageja X kaotuse.

Hageja sai vastuse alles peale vaidlusaluse määruse tegemist. Hageja esitab hagejale edastatud

dokumendid koos määruskaebusega.

Hageja võimalused tõendite kogumiseks on piiratud. Hageja palus 15. jaanuari 2021. a hagi

täpsustuses kohtul korraldada hagis esitatud faktiliste asjaolude tõendamiseks vajalike tõendite

kogumist ning teostada ekspertiis. Kui kohtu hinnangul oli hageja võimeline ise koguma

tõendeid, pidi kohus jätma hageja taotluse tõendite kogumiseks määrusega rahuldamata ning

andma hagejale mõistliku tähtaja tõendite kogumiseks. Maakohus ei ole seda teinud.

Hagi menetlusse võtmise staadiumil ei tohi kohus otsustada, kas hagis toodud asjaolud on

tõendatud või mitte.

8. Kostja I ei ole määruskaebusele vastanud.

9. Kostja II palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Hageja nõue kostja II vastu on tulenevalt

VÕS §-s 771 sätestatust aegunud. Hageja ei ole puudusi kõrvaldanud.

10. Kostja III vaidles määruskaebusele vastu. Hageja poolt täiendatud hagiavalduses viidatud

raviloo kannete märkused, mille kohaselt X, on hageja enda hinnang oma nägemisele, mitte

arsti meditsiiniline hinnang. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et on kaotanud X kostja

III poolt tervishoiuteenuse osutamise lepingu väidetava rikkumise tõttu. Hageja ei ole

täiendatud hagiavalduses välja toonud kostja III vastutuse aluseid. Silma sarvkesta siirdamine

hagejale ei sõltu kostja III tegevusest, vaid hagejale sobivate doonorite puudumisest ja asjaolust,

et hageja nägemine on halvenenud vaid ühest silmast. Hageja ei ole selgitanud, milles seisneb

eluvõimaluste halvenemine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu ning saata asi hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale

maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt.

12. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2, § 371 lg 1 p 9 ja 371 lg 2

p 2 alusel.

TsMS § 3401 lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse

avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud säte ei

anna iseseisvat õiguslikku alust menetlusdokumendi menetlemisest keeldumiseks. Alus peab

olema seaduses välja toodud ning tuleneb taotlusele, avaldusele või kaebusele kohaldatavatest

erisätetest, mis näevad ette dokumendile vormi- ja sisunõuded ning dokumendi menetlemise

eeldused.

13. Maakohus tugines hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 371 lg 1 p-le 9,

mille järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja

või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.

Hagiavalduse vorminõuded puudutavad muuhulgas ka hagiavalduse sisu (TsMS § 363).

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei vasta täiendatud hagiavaldus TsMS § 363 lg 1 p-des 2 ja 3

sätestatule, kuivõrd hageja ei ole iga kostja osas veenvalt esile toonud lepinguliste kohustuste

rikkumisega seonduvaid ja vastutuse aluseks olevaid asjaolusid, samuti asjaolusid, mis

puudutavad põhjuslikku seost rikkumiste ja tekkinud kahju vahel. Hageja ei ole viidanud,

milliste tõenditega eeltoodud asjaolusid tõendatakse. Samuti ei ole hageja esitanud tõendit X

kaotamise kohta.

Ringkonnakohus maakohtu käsitlusega TsMS § 363 lg 1 p-de 2 ja 3 nõuetele mittevastavuse

osas ei nõustu. Asjaolu, et hageja ei ole esitanud kohtu hinnangul tõendit silma nägemisvõime

kaotamise kohta, ei saa ainuüksi olla avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks.

TsMS § 363 lg 1 p 3 järgi tuleb hagiavalduses märkida ka tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks

olevaid asjaolusid. Nimetatud sättest ei tulene, et koos hagiga tuleb esitada kõikide nõudes

väidetud asjaolude kohta ka tõendid. Hagi aluseks olevate asjaolusid kinnitavate tõendite

esitamine ei ole hagi menetlusse võtmise eeldus. Praeguses olukorras on hageja muuhulgas

toonud välja, et tema võimalused tõendite esitamisel on piiratud. Hageja taotles tõendite

kogumist kohtu poolt. Hageja esitas uued tõendid koos määruskaebusega.

Tõendeid saab kohus hinnata hageja nõude läbivaatamise käigus, mitte hagiavalduse

menetlusse võtmise otsustamisel.

14. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks

ka TsMS § 363 lg 1 p 2 alusel.

Hagiavaldus peab sisaldama nende asjaolude kirjeldust, mis hageja arvates on vajalikud tema

nõude usutavaks muutmiseks. Hagiavalduse nõuetekohasuse hindamise seisukohast ei ole

tingimata vajalik, et esitatud oleks kõik faktilised asjaolud, mis on hagi rahuldamise eelduseks.

Nimetatu hõlmab hagi põhjendatust ning omab tähtsust asja sisulisel lahendamisel. Hagejal ei

ole kohustust hagiavalduses oma nõuet õiguslikult põhjendada, kohus ei ole seotud poolte

õiguslike väidetega ja kohaldab õigust ise (TsMS § 436 lg 7).

15. Maakohus viitas keeldumise alusena muuhulgas ka TsMS § 371 lg 2 p-le 2.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlusaluses määruses hagi perspektiivikust

vastavalt TsMS § 371 lg 2 p-le 2 hinnanud. Maakohtu määruse põhjendustest tulenevalt keeldus

maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest seetõttu, et hageja ei ole maakohtu hinnangul

puudusi kõrvaldanud ning hagiavaldus ei vasta vorminõuetele. Asjaolu, kas hageja nõue võib

olla õiguslikult perspektiivitu, ei ole vaidlusaluses määruses käsitletud.

Ringkonnakohus selgitas 25. novembri 2020. a määruses käesolevas tsiviilasjas, et iseenesest

ei ole hageja nõude rahuldamine VÕS § 770 alusel välistatud. Hagi perspektiivikuse hindamisel

ei saa kohus tõendeid hinnata. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 371 lg 2 p 2 ei kohusta

kohut jätma hagiavaldus menetlusse võtmata, vaid annab selleks võimaluse.

16. Hageja on palunud määruskaebuses hagi menetlusse võtta. Ringkonnakohus selgitab, et

hagi menetlusse võtmise peab otsustama maakohus, ringkonnakohus seda määruskaebuse

lahendamisel teha ei saa. Seega rahuldatakse määruskaebus osaliselt.

17. Ülalmärgitud põhjustel tuleb asi saata maakohtule tagasi menetlusse võtmise uueks

otsustamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu

otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke