2-20-14962/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-14962

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

8. märts 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-14962

Tsiviilasi

M. S. hagi M. K. vastu 9978,36 euro ja lisanduva viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

10 618,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja M. S. (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX),

lepinguline esindaja R. K., e-post XXX;

kostja M. K. (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M. S. hagi M. K. vastu 9978,36 euro ja lisanduva viivise nõudes.

2. Välja mõista M. K. M. S. kasuks 9978,36 eurot, millest 8000 eurot on põhinõue,

1480 eurot intress ja 498,36 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 12.10.2020 seisuga.

3. Välja mõista M. K. M. S. kasuks viivis protsendina põhinõudelt 8000 eurot alates

13.10.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud M. K. kanda.

5. Määrata tsiviilasjas nr 2-20-14962 M. S. menetluskulude rahaliseks suuruseks

1080 eurot, millest 600 eurot on riigilõiv ja 480 eurot lepingulise esindaja kulud koos

käibemaksuga.

6. Välja mõista M. K. M. S. kasuks menetluskulud 1080 eurot.

7. Välja mõista M. K. M. S. kasuks viivis menetluskuludelt 1080 eurot alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Hageja nõue

2(5)

M. S. (hageja) on esitanud Tartu Maakohtusse hagi M. K. (kostja) vastu, milles palub kostjalt

välja mõista põhivõla 8000 eurot, intressi 1480 eurot, 12.10.2020 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 498,36 eurot ja põhinõudelt lisanduva viivise seadusjärgses määras alates hagi

esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.01.2019 laenulepingu, mille kohaselt andis hageja

27.12.2018 kostjale laenu 8000 eurot tagasimaksmise tähtajaga 01.01.2020. Lisaks laenu

tagastamisele kohustus kostja tasuma laenusummalt intressi 8% (640 eurot) kuus ehk

laenuperioodil kokku 7680 eurot (12 × 640). Kostja on tasunud 10 intressimakset kogusummas

6200 eurot, kuid jätnud tagastamata laenu ja osaliselt maksmata intressid 1480 eurot. Kostja on

03.08.2020 elektronkirjas kinnitanud võlgnevuse olemasolu ja lubanud oma kohustuse täita,

soovides selleks maksegraafikut. Samas ei ole kostja allkirjastatud maksegraafikut hagejale

tagastanud. Kuna hageja nõue muutus sissenõutavaks 02.01.2020, on hageja nimetatud

kuupäevast alates arvestanud põhinõudelt viivist, mis 12.10.2020 seisuga on 498,36 eurot. Lisaks

nõuab hageja kostjalt lisanduva viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude

täitmiseni.

Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 01.01.2019 laenulepingust, hageja

AS SEB Pank pangakontode väljavõtetest, hageja 03.08.2020 nõudekirjast kostjale, kostja

03.08.2020 elektronkirjast, poolte kirjavahetusest perioodil 03.08.2020 kuni 15.09.2020 ja

viiviseraportist (tl 6-14).

Kostja vastus

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu

üleandmisega 26.01.2021 (tl 38). Hagi menetlusse võtmise määruses kohustas kohus kostjat

vastama hagile 28 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, hoiatades, et kohtule

tähtaegselt kirjalikult vastamata jätmisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagile vastamata

jätmisel loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kättetoimetamise teatisest nähtuvalt on kostjat teavitatud, et ta võib keelduda dokumentide

vastuvõtmisest, kui need ei ole talle arusaadavas keeles ega kättetoimetamiskoha ametlikus

keeles. Kohtule ei ole teada, et kostja oleks pärast dokumentide kättesaamist need eespool

nimetatud põhjusel seitsme päeva jooksul Hispaania pädevale asutusele tagastanud.

Kohtu põhjendused

1. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.

2. Kohus märgib esmalt, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lõigete 2 ja 4

kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle

omaks. Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, ei ole vaidluse all järgmised asjaolud:

-

pooled sõlmisid 01.01.2019 laenulepingu;

-

hageja kandis laenusumma 8000 eurot kostja pangakontole 27.12.2018;

-

kostja kohustus tagastama laenu hiljemalt 01.01.2020;

-

kostja kohustus laenusummalt tasuma intressi 8% (640 eurot) kuus ehk 7680 eurot aastas

(12 × 640);

-

kostja täitis oma lepingulisi kohustusi osaliselt, tasudes 10 intressimakset kogusummas

6200 eurot ja jättes laenusumma 01.01.2020 üldse tagastamata;

-

hageja nõue muutus sissenõutavaks 02.01.2020;

-

03.08.2020 ja 24.08.2020 elektronkirjas on kostja kinnitanud võlgnevuse olemasolu ja

lubanud oma kohustuse täita.

3(5)

3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga.

4. Hageja on esitanud kohtule 01.01.2019 sõlmitud laenulepingu rikkumisest tulenevad nõuded.

Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6

sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi teise lõike järgi

võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või

lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või

lepingust ei tulene teisiti.

5. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale 12.10.2020 seisuga tagastamata laenusummana

8000 eurot. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtule esitatud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise

kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud

raha maksmise kohustuse rikkumisel (VÕS § 103 lg 1). Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei

esine.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 8000 eurot tagastamata

laenusumma (põhinõue) katteks.

6. Hageja nõuab kostjalt intressi 1480 eurot väljamõistmist.

Tulenevalt VÕS § 397 lõikest 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta

intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Laenulepingu p 2.3 kohaselt on pooled leppinud kokku laenusummalt makstavas intressimääras

8% kuus. Kohus märgib, et laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab.

Kostja laenusaajana on lepingut sõlmides sellise määraga nõustunud. Hagiavaldusest ja hageja

pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on kostja intressivõlgnevus 1480 eurot (7680 – 6200). Hageja

on kostja poolt makstud summad laenulepingu p 2.6.1 alusel arvestanud intressi katteks.

Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi korrektselt, on hageja intressinõue põhjendatud

ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja 1480 eurot intresside

katteks.

7. Hageja nõuab laenusumma mitteõigeaegse tasumise eest kostjalt seadusjärgses määras viivist.

Viiviseraporti kohaselt on viivist arvestatud perioodil 02.01.2020 kuni 12.10.2020 ja lähtutud on

viivisemäärast 8% aastas.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kuivõrd kostja on olnud viivituses oma rahalise kohustuse täitmisega, on hageja õigustatud

viivist nõudma. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise määrale ega arvestusele, olles

nõustunud hageja esitatud viivisenõudega. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks

välja viivis 498,36 eurot perioodi 02.01.2020 kuni 12.10.2020 eest.

8. Hageja on esitanud kohtule ka lisanduva viivise nõude ja palunud kostjalt välja mõista viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni

põhinõude täitmiseni.

TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

4(5)

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus märgib, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega

võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude

realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa

viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast

enesest (lepingu mittekohane täitmine) ning seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt hageja

kasuks välja ka lisanduv viivis seadusjärgses määras põhinõudelt 8000 eurot alates 13.10.2020

kuni põhinõude täitmiseni.

9. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus M. S. hagi ning mõistab M. K. M. S. kasuks välja

9978,36 eurot, millest 8000 eurot on põhinõue, 1480 eurot intress ja 498,36 eurot sissenõutavaks

muutunud viivis 12.10.2020 seisuga. Lisaks mõistab kohus välja ka viivise protsendina

põhinõudelt 8000 eurot alates 13.10.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173

lõikele 4

näeb

kohus

menetluskulude

jaotuses

ette,

millised

menetluskulud

keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldas hageja hagiavalduse, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

11. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuludeks riigilõiv 600 eurot ja lepingulise

esindaja kulu 660 eurot koos käibemaksuga.

11.1. Kuna hageja poolt haginõudelt tasutud riigilõiv 600 eurot on kohtukulu TsMS § 138 lg 2

järgi, mis vastab tsiviilasja hinnale, on riigilõivu tasutud seaduses sätestatud määras. Kuivõrd

riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja

menetluskulu 600 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

11.2. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 järgi. TsMS § 175

lõikes 1 sätestatud põhimõtte järgi on lepingulise esindaja kulude hüvitamise kriteeriumiks

esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste

kulude hüvitamise eest.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja

mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite

hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule

võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud

menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Kohtumenetluses korduvate seisukohtade

esitamise puhul ei saa eeldada, et dokumentide koostamisele ja seisukohtade esitamisele aega ei

kulu, kuid see ei saa olla nii ajamahukas. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna

(so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise

esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada

tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

5(5)

Antud tsiviilasjas on hagejat esindanud XXX jurist R. K, olles hageja lepinguliseks esindajaks

TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise

esindaja kulud 660 eurot koos käibemaksuga (hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa

muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada). Hagejale on osutatud õigusabi

tunnihinnaga 120 eurot koos käibemaksuga. Viidatud tunnihind on kooskõlas kehtiva

kohtupraktikaga.

Õigusabiteenus on seisnenud kliendi konsulteerimises, materjalide läbitöötamises, hagiavalduse

koostamises ja kohtule esitamises (ajakulu kokku 5 tundi) ning menetluskulude nimekirja

koostamises (ajakulu kokku 30 minutit).

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja

lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Kuna kohtuasja

menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti

ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule, loeb kohus kliendiga konsulteerimise ja

materjalide läbitöötamise hõlmatuks menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks

tehtavate toimingutega (eeskätt hagiavalduse koostamine). Kohus arvestab siinjuures ka asjaolu,

et hageja esindaja on hagi aluseks olevate asjaoludega olnud kursis juba 03.08.2020 nõudekirja

koostades, mistõttu ei ole menetlusdokumendi (hagi) koostamine esindajale olnud õiguslikult

keerukas.

Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu (laenulepingu rikkumine), hageja nõude olemust

(täitmisnõue), tsiviilasja keerukust ja mahtu (vähekeerukas ja -mahukas, kostja hagile ei

vastanud), esindaja tunnitasu hinda ning hageja menetlusdokumendis esitatud õiguslikke

põhjendusi, leiab, et õigusabikulud, mis on seotud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja

koostamisega on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes summas 480 eurot

(4 tundi × 120 eurot).

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks

suuruseks 1080 eurot (600 + 480), mis menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista.

12. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise

menetluskuludelt 1080 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik