2-18-16580/122 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. märts 2021. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-16580

Hagihind

3500 eurot

Tsiviilasi

S. T. hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu

ebakvaliteetse

tervishoiuteenuse

osutamise

tuvastamiseks,

kvaliteetse tervishoiuteenuse osutamiseks ja mittevaralise kahju

väljamõistmiseks.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: S. T. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, telefon XXX).

Hageja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat R. N. (XXX,

e-post: XXX).

Kostja: Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu) (registrikood:

70000898, Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122 Harju maakond,

esindaja T. V. jurist T. M., e-post: XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

26. jaanuar 2021. a.

Protokollija

Istungisekretär Katre Voog

RESOLUTSIOON

1. Jätta S. T. hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu ebakvaliteetse

tervishoiuteenuse osutamise tuvastamiseks ja ravi kohustamiseks läbi vaatamata.

2. Jätta rahuldamata S. T. hagi Eesti Vabariigi vastu (Justiitsministeeriumi kaudu)

mittevaralise kahju väljamõistmiseks.

3. Jätta menetluskulud S. T. kanda.

4. Vabastada S. T. ekspertiisikulude ja riigilõivu riigituludesse maksmise kohustusest ja

jätta ekspertiisikulud summas 1875 eurot ja riigilõiv 270 eurot riigi kanda.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (I kd, tlk 75-77, 107, II kd, tlk 62-65).

1. Hagiavalduse kohaselt on hagejal XXX tema raviarsti dr S. A. poolt diagnoositud XXX

haigusena XXX – XXX, mida kostja ei ole kohaselt ravinud. XXX ravimata jätmisel suureneb

oht teiste XXX kujunemisele, XXX ainete kasutamisele ja ühiskonnast väljalangemisele.

2. Hageja on jäänud ilma kvaliteetsest arstiabist ja kostja tegevusetuse tõttu on halvenenud tema

XXX tervis ja see halveneb ravita jätmisel järjepidevalt veelgi. Kostja süülise käitumisega on

hagejale tekitatud mittevaraline kahju, mis seisneb tema elukvaliteedi languses väljendununa

kiires ja kergesti XXX, XXX, XXX, XXX ning XXX. Kostja ei ole tellinud XXX

meditsiiniosakonnale ravimeid, mida kasutada hagejal diagnoositud XXX haiguste raviks ja

hageja tervislik seisund on seetõttu halvenenud.

3. Eesti Töötukassa XX.XX.XXXX. a otsusega on hageja XXX tulenevalt temal diagnoositud

haigustest hinnatud XXX aastaks alates XX.XX.XXXX. a kuni XX.XX.XXXX. a.

4. Hageja palub kohtul tuvastada, et XXX ei ole hagejal diagnoositud XXX ravitud,

alternatiivselt, et see ei ole olnud kvaliteetne ja kohustada kostjat hagejal diagnoositud

XXX XXX ja XXX ravima vastavalt XXX ravijuhistele. Mittevaralise kahjuna palub

hageja tema kasuks kostjalt välja mõista õiglane hüvitis vastavalt kohtu äranägemisele.

KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE (I kd, tlk 136-138, II kd, tlk 75-76).

5. Kostja vaidleb esitatud hagile vastu.

6. Tulenevalt VÕS § 762 lg-st 1 võib raviveaga olla tegemist siis, kui ravi ei vasta vähemalt

arstiteaduse üldisele tasemele ja/või tervishoiuteenuse osutaja ei ole patsiendi ravimisel olnud

hoolas. Arstiteaduse üldise taseme selgitamisel lähtutakse esmalt ravijuhistest. Hageja polt

kohtule esitatud ravijuhisest nähtub, et XXX on XXX, mida diagnoositakse lapse- ja

noorukieas. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et temal on lapse- või noorukieas diagnoositud

XXX-d.

7. Hageja viitab küll XXX 25.08.2014. a dr. S. A. pandud diagnoosile XXX, kuid jätab siiski

avaldamata, et tegemist on diagnoosiga, mis on pandud hageja ütluste alusel. Seega on tegemist

hüpoteetilise diagnoosiga. Hageja XXX diagnoos ei kinnistu hilisemates, käesoleva vangistuse

jooksul pandud diagnoosides. XXX psühhiaater dr. S. K. on eeltoodut hagejale ka kirjalikult

selgitanud, sama on teinud ka Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja I. M. XXX ei ole

pidanud vajalikuks teostada uuringuid hageja XXX diagnoosi kinnistamiseks.

8. Hageja põhidiagnoos on XXX XXX. Käesolevalt ravitakse hagejal XXX kaasnevaid

emotsionaalseid sümptomeid ja hageja saab sümptomaatilist ravi. XXX häiret võib küll

täiskasvanueas diagnoosida, kuid kui on lisandunud XXX ainete kuritarvitamine, hagejal XXX

sõltuvus, tuleb diagnoosida seda, mitte eelnevalt olnut. Kostja hinnangul vastab XXX hagejale

osutatud ravi arstiteaduse üldisele tasemele. Rohte ei saa määrata vastavalt patsiendi soovile ja

hageja ei ole tõendanud, et kostja on seoses ravimite XXX või XXX määramata jätmisega

osutanud ebakvaliteetset teenust või olnud hooletu.

9. Hagejale XXX osutatud XXX ravi kvaliteedi osas on Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuse

kvaliteedi ekspertkomisjon XX.XX.XXXX. a andnud hinnangu, et hagejale tehtud vajalikud

uuringud ja analüüsid ning ravi on olnud kvaliteetne.

KOHTU SEISUKOHT

10. Hageja on palunud lisaks mittevaralise kahju nõudele tuvastada, et kostja ei ole temal

diagnoositud XXX-d ravinud ning alternatiivselt on hageja palunud, et kostjat kohustataks

teda ravima vastavalt ravijuhistele.

11. Hagiavaldusest nähtuvalt ei osutanud kostja hagejale lepingust ega seadusest tulenevatele

nõuetele vastavat tervishoiuteenust, kuna ei määranud hagejale XXX ravijuhisele vastavat

ravi ning XXX ravimata jätmine on põhjustanud hagejale terviserikked, teiste XXX

kujunemise ning sellest tulenevalt mittevaralise kahju. Seega kostja väidetavad rikkumised on

üheks kahju hüvitamise nõude eelduseks, mida kohus peaks asja lahendamisel hindama ning

seega puudub hagejal iseseisev tuvastushuvi. Kuna kohus on nõude ebaõigesti menetlusse

võtnud, siis jätab kohus hageja nõude tuvastada, et XXX ei ole hagejal diagnoositud XXX-d

ravitud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 4 järgi läbi vaatamata.

12. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 49 lg-st 1 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse

(TTKS) § 1 lg-st 2¹ jätab kohus TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata hageja

kohustusnõude, kuna hageja kohustusnõudega ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki

saavutada.

13. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige

kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. VÕS § 134 lg 1 kohaselt lepingust

tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul,

kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või

kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine

võib põhjustada mittevaralise kahju.

14. Tuvastatud asjaoludel on poolte vahel VÕS § 758 lg 1 mõttes tervishoiuteenuse osutamise

leping, mille rikkumisele hageja tugineb. VÕS § 758 lg 1 tähenduses on tervishoiuteenus

tegevus tervishoiuteenuse lepingu täitmisel, eelkõige patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema

tervise huvides läbivaatamine, patsiendi teavitamine, nõustamine ja ravimine või muu

tervishoiuteenuse osutamisega seotud tegevus.

15. Nõuded osutatavale tervishoiuteenusele sätestab VÕS § 762, mille kohaselt tervishoiuteenus

peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb

osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega.

16. VÕS § 770 lg 1 kohaselt vastutavad tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 758

lõikes 2 nimetatud isik üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja

ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest.

Sama paragrahvi lõike 4 järgi, kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib

terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis

vea tagajärjel. Eelnimetatud sätetest tuleneb, et kostja kui tervishoiuteenuse osutaja saab

vastutada eelkõige patsiendi kui lepingu teise poole ees lepingurikkumisega viimasele

tekitatud mittevaralise kahju eest ning seejuures on patsiendile hüvitatav üksnes selline

mittevaraline kahju, mis on seotud temal terviserikke tekkimisega tingituna diagnoosi- või

raviveast, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida.

17. VangS 49 lg 1 ja TTKS § 1 lg 2¹ kohaselt korraldatakse tervishoidu vanglas tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse alusel, arvestades vangistusseadusest tulenevaid erisusi. TTKS § 2 lg 1

esimese lause kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse vigastuse või

mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese

vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada

tervist. VangS § 52 lg 2 järgi arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate

terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama

ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid.

18. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 esimese lausele peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS §

770 lg 3 kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja ja VÕS § 758 lg-s 2 nimetatud isiku vastutuse

aluseks olevat asjaolu tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse

osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata. Kuivõrd kostja on hagejale

tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerinud, tuleb tervishoiuteenuse osutaja

vastutuse aluseks olevat asjaolu tõendada hagejal. Hagi rahuldamiseks peab hageja tõendama,

et kostja tervishoiuteenuse osutajana rikkus kohustust, ta on süüdi kohustuse rikkumises,

hagejal on tekkinud mittevaraline kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.

19. Tervishoiuteenuse osutamisel tehtud diagnoosi- või raviviga peab olema põhjustanud

patsiendile kahju, st ilma selle veata ei oleks patsiendil kahjulikke tagajärgi saabunud, sh

diagnoosi- või raviveata ei oleks patsiendil füüsilist ega hingelist valu ega kannatusi kui

mittevaralist kahju tekkinud

20. Kohus hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et kohtus ei leidnud

tõendamist asjaolu, et hagejale vanglas osutatud tervishoiuteenus (ravi) ei olnud nõuetekohane.

Dr S. A. on hageja tervisekaardile märkinud hageja diagnoosiks 11.06.2014. a XXX – XXX –

XXX, kaasuvana XXX XXX (I kd, tlk 139; II kd, tlk 27).

21. Hagejal on perioodil 07.08.2017. a – 30.10.2017. a ja 30.01.2018. a – 01.03.2018. a; (I kd, tlk

11-13, 24-25) diagnoositud XXX XXX isiksus, kaasneb XXX + XXX. 17.07.2017. a,

07.08.2017. a, 04.10.2017. a, 30.10.2017. a on diagnoositud uuesti XXX XXX isiksus (I kd,

tlk 37 pöördel, 38 pöördel). Ka haigusjuhtude väljavõttest (I kd, tlk 145- 146) nähtuvalt on

hagejale põhidiagnoosina märgitud XXX – XXX isiksus ning XXX diagnoosi ei ole hagejal

hilisemalt diagnoositud.

22. Tartu Vangla on selgitanud hagejale 02.04.2019. a nr XXX, 22.03.2019. a ja 12.04.2019. a; nr-

XXX, XXX; XXX (I kd, tlk 147, II kd, tlk 50, 113, 122), et kuigi hagejal on diagnoositud

11.06.2014. a XXX ning 25.08.2014. a XXX, siis nimetatud kuupäevadel tehtud sissekannetes

XXX seisundi kirjeldused ei kinnita eelnimetatud XXX esinemist. Ei varem ega hiljem ei ole

neid XXX diagnoositud ning hagejal esinev XXX, XXX isiksus, on püsiva iseloomuga ning

selle süvenemine ega paranemine ei ole võimalik. Vaid hageja veendumus, et tal need XXX

esinevad, ei põhjenda vajadust hagejat ravida XXX.

23. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poolt 21.03.2019. a (II kd, tlk 77-78) antud

hinnangu kohaselt on hagejat ravitud vastavalt hageja terviseseisundile. Kinnipeetavale on

tehtud vajalikud uuringud ja analüüsid. XXX ei ole määratud meditsiiniliste vastunäidustuste

esinemiste tõttu ja hagejale osutatud XXX ravi on olnud kvaliteetne.

24. Samuti nähtub tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni protokollist, et hageja

tervisekaardis on dokumenteeritud 31.10.2013. a, et hageja on tarvitanud XXX ainetest XXX.

Hageja raviarst S. K. on vastuses kohtule (II kd, tlk 72) märkinud, et kuivõrd hagejal on sõltuvus

XXX, siis ei saa talle määrata ravimeid, mille toimeaineks on XXX, sest stimulaatorite

kasutamine raviks on XXX puhul vastunäidustatud.

25. Ka kohtu poolt määratud kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia ekspertiisi käigus on eksperdid

ekspertiisiaktis nr XXX (III kd, tlk 36) jõudnud järeldusele, et hageja on saanud vanglas

asjakohast ravi. Eksperdid on ekspertiisiaktis märkinud, et hagejal võisid esineda lapseeas

täpsustamata XXX, mis tõenäoliselt mõjutavad mingil määral S. T. XXX seisundit käesoleva

ajani. XXX esinemise kohta S. T. lapseeas pole objektiivseid tõendeid. Teismelise east hakkas

S. T. kuritarvitama regulaarselt XXX aineid, mis on mõjutanud tema edasist XXX arengut. S.

T. puudub igasugune kriitika psühhoaktiivsete ainete tarvitamise osas, ta tarvitab erinevaid

ained jätkuvalt igapäevaselt. Vanglas viibimise ajaks XXX oli S. T. kujunenud välja

raskekujuline sõltuvus mitmetest XXX ainest ja XXX, mille leevendamiseks sai ta vanglas

asjakohast ravi. Eksperdid on seisukohal, et S. T. XXX seisund vastab käesolevalt

Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon versioon 10 (RHK-10) kohaselt järgmiste XXX

diagnostilistele kriteeriumitele: XXX XXX, XXX XXX mitmetest XXX ainetest, aine pidev

tarvitamine. Samuti on eksperdid märkinud, et vabaduses ei ole S. T. järginud ravisoovitusi ja

on jätkuvalt kuritarvitanud XXX aineid, mis halvendavad jätkuvalt tema XXX seisundit ja

raskendavad talle psühhiaatrilise abi ja rehabilitatsiooniteenuste osutamist.

26. Kohus hinnates tõendeid kogumis on seisukohal, et ekspertide komisjoni poolt antud arvamus

kinnitab varasemalt Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poolt antud arvamust,

samuti hageja raviarsti seisukohta hagejale määratud ravi kohta. Seega leidis kohtus

tõendamist, et hagejale osutatud tervishoiuteenus vastas vajalikule tasemele ja hageja sai

kostjalt tervishoiuteenust tavaliselt oodavast hoolsusest lähtuvalt. Esitatud tõenditega on

ümberlükatud hageja väide, et ta vajaks teistsugust ravi kui talle oli määratud.

27. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud, et kostja tervishoiuteenuse

osutajana rikkus VÕS §-st 762 tulenevat kohustust, mistõttu tuleb hagi mittevaralise kahju

väljamõistmiseks jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

28. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

29. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

30. Kuivõrd kostja kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, siis eeldatavasti tal

menetluskulusid tekkinud ei ole.

31. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse

temalt hagi rahuldamata jätmisel menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

32. Hageja on 28.02.2019. a kohtumäärusega (I kd, tlk 120-121) vabastatud osaliselt, so summas 270

eurot riigilõivu tasumisest vabastatud. Hageja tasus riigilõivu 30 eurot.

33. Hagejale on kohtu 14.01.2018. a määrusega antud riigi õigusabi korras advokaat. Kohus on

08.03.2021. a määrusega määranud vandeadvokaat R. N tasu ja kulude suuruseks hageja

esindamise eest 1465,20 eurot (sh käibemaks). Kuna hagejale on antud riigi õigusabi riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 8 p-s 1 sätestatud viisil s.o kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja

riigi õigusabi kulud, jäävad hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda.

34. 07.11.2019. a määrusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus osaliselt, hageja vabastati

ekspertiisikulude ettemaksmisest osaliselt ning kohustati teda tasuma ekspertiisikulude katteks

30 eurot, mille hageja on tasunud. 29.10.2020. a määrusega on kohus määranud kohtuarstliku

ekspertiisi tasu ja kulu suuruseks 1905 eurot ning eelnimetatud summa eksperdile välja maksnud.

Seega tuleks hagejalt TsMS § 190 lg 4 alusel välja mõista riigituludesse ekspertiisikulud summas

1875 eurot.

35. Kohus vabastab hageja TsMS § 190 lg 7 alusel majanduslikku seisundi tõttu ekspertiisikulude ja

riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest ning jätab ekspertiisikulud summas 1875 eurot ja

riigilõivu summas 270 eurot riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik