2-21-768/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-21-768

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

8. märts 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-768

Tsiviilasi

AAA (AAA) hagi BBB (BBB) vastu elatise suurendamise

nõudes

Tsiviilasja hind

828 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja AAA (ik XXX; elukoht XXX);

hageja seaduslik esindaja CCC (ik XXX; elukoht XXX; e-post

XXX);

kostja BBB (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX);

kostja lepinguline esindaja DDD (XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata AAA hagi BBB vastu elatise suurendamise nõudes.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud jätta poolte endi kanda ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse.

Hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt on käesoleval ajal BBB (kostja, ema) poolt AAA (hageja, laps)

ülalpidamiseks

makstav

elatis

200 eurot

kuus,

mida hageja palub

suurendada

elatise

miinimummäärani 292 eurot kuus, kuna hetkel makstav elatise summa ei kata hageja

ülalpidamiskulutusi. Hageja elab koos isa CCC (seaduslik esindaja) üürikorteris. Pere ei oma

sõiduautot. Hageja märgib, et temale ei ole teada kostja varaline seisund.

2(4)

Hageja palub, et kohus suurendaks väljamõistetud elatist alates 1. jaanuarist 2020 Eestis kehtestatud

miinimumsummani. Elatis kanda hageja seadusliku esindaja pangakontole nr XXX selgitusega

„Lapse AAA elatisraha“.

Kostja vastuse osas märgib hageja, et 2018. aastal maksekäsu kiirmenetluse korras välja mõistetud

elatis 200 eurot kuus oli maksimaalne summa, mida oli võimalik sellel ajal kiirmenetluse korras

taotleda. Antud summa ei kajastanud hageja tegelikke vajadusi ja kulusid.

Hageja lisas avaldusele koopia sünni tõendist (tl 5).

Kostja vastus

Kostja ei võta hagi õigeks ning palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Vastuse kohaselt ei ole võrreldes maksekäsu määruse tegemise ajaga oluliselt muutunud maksete

suurust või kestust mõjutavad asjaolud, et võiks nõuda uues hagis elatise suuruse muutmist.

Tõendamata on asjaolu, et oluliselt on suurenenud hageja ülalpidamiskulud pärast XX.XX.XXXX

kohtulahendi tegemist. Hagis esitatud lapse vajaduste loetelu XXX eurot kuus ei tõenda hageja

vajaduste olulist muutumist. Nimetatud summa ei vasta lapse tegelikele vajadustele, vaid on oluliselt

üle paisutatud. Arvestades lapse keskmiste ülalpidamiskulude kohta läbiviidud RAKE uuringu

tulemustega, mille kohaselt on keskmised lapse ülalpidamiskulud 388 eurot kuus ning kostjalt hageja

kasuks välja mõistetud igakuise elatisega 200 eurot kuus, on sellega hageja igakuised vajalikud

ülalpidamiskulud kostja poolt kaetud. Kostja märgib täiendavalt, et elatise suuruse muutmist saab

hageja nõuda alates hagi esitamise ajast, mitte tagasiulatuvalt. Kuna kostja on hetkel lapseootel ja

lapse sündi on oodata juunis XXX, siis lapse sünni ning kostja sissetulekute ja varandusliku seisundi

muutumisega võib tulevikus osutuda vajalikuks hagi esitamine väljamõistetud elatise suuruse

muutmiseks (vähendamiseks).

Kostja lisas vastusele koopia Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX maksekäsu määrusest tsiviilasjas nr

XXX, XX.XX.XXXX täitmisteatest võlgnikule ja EEE XX.XX.XXXX tõendist (tl 18-22).

Kohtu põhjendused

1. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

2. Perekonnaseaduses (PKS) on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus. PKS § 96

esimese lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad

ja alanejad sugulased. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hageja ema, seega ülenejaks sugulaseks PKS

§ 80 lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks.

3. PKS § 97 punktist 1 tulenevalt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Hageja on

käesoleval ajal alla 18-aastane isik, seega alaealine.

4. PKS § 100 lg 2 esimene lause sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ja kostja elavad eraldi.

5. Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX maksekäsu määrusega tsiviilasjas nr XXX on kohustatud kostjat

tasuma hagejale elatist 200 eurot kuus alates 2. augustist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni

XX.XX.XXXX.

6. Hageja on 18. jaanuaril 2021 esitanud kohtule elatise suurendamise nõude, paludes, et kohus

suurendaks alates 1. jaanuarist 2020 väljamõistetud elatist seadusjärgse määrani.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusega nr 115 on alates

1. jaanuarist 2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. 2021. aastal ei ole

kuupalga alammäär muutunud. Seega ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla käesoleval ajal

väiksem kui 292 eurot.

7. Kuigi kehtivas perekonnaseaduses puudub sõnaselge regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse

muutmise kohta, annab menetluslikult aluse nõuda kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise

muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). Nimelt on poolel TsMS § 459 lg 1 järgi pärast

3(4)

otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma

muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses,

kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud

nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise

lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Kohus märgib, et elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul

tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või

vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi (antud juhul XX.XX.XXXX määruse)

tegemise aluseks olnud asjaoludega sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta.

Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud

muudatused, sh miinimumelatise suuruse arvestamise aluseks oleva Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära muutumine. Sel juhul saab vähemalt üldjuhul eeldada, et muutunud on ka lapse

vajadused ja seetõttu ei ole elatise suurendamiseks miinimumini üldjuhul vaja asjaolude muutumist

tõendada.

8. Hageja nõuab käesolevas hagis tema kasuks välja mõistetud elatise suurendamist 200 eurolt

292 euroni, tuginedes miinimumelatise suurenemisele alates 1. jaanuarist 2020. Seega tugineb hageja

asjaolule, et pärast maksekäsu määruse tegemist XX.XX.XXXX on muutunud seadusjärgne

miinimumelatise suurus, mitte aga asjaolule, et tema vajadused on oluliselt suurenenud või vanemate

varaline seisund oluliselt muutunud.

Kostja on hageja nõudele esitanud vastuväite, leides, et seaduses sätestatud miinimumist väiksemat

elatist makstes on hageja vajaduspõhised ülalpidamiskulud kostja kui hagejast lahus elava vanema

poolt kaetud.

9. Alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes PKS § 102

lõikes 2 sätestatud alustel.

PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1

sätestatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus selgitab, et tegemist on

näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb

mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte.

Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses

nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse

miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu

ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb

varaline seisund. Seda kõike juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse

õigustatud huve.

10. Kostja leiab, et elatise suurendamiseks miinimumelatiseni ei ole alust, kuna hageja tegelikud

vajadused kuus on väiksemad PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise määrast.

Kohus märgib, et kehtiva kohtupraktika kohaselt ei seostu miinimumpalk laste vajadustega ega ole

seetõttu enam sobiv vahend elatise määramiseks. Samuti ei arvesta see vanemate võimalusi elatist

maksta. Seetõttu peaks seadusandja kaaluma miinimumelatise vähendamist, veel parem uuringutel

põhineva vajaduspõhise miinimumelatise kehtestamist.

11. Antud juhul ongi kostja oma väidet esitades tuginenud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute keskuse (RAKE) ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi (PwC) koostatud

2020. aasta lõppraportile „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“, mille kohaselt on 7–12 aastaste

laste ülalpidamiskulu standardeelarve meetodi põhjal ühes kuus 359 eurot (kättesaadav veebis

https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf, lk 39). Uuringus leiti

(lk 45), et uus miinimumelatis 2019. aasta lõpu seisuga oleks kas 343/2 = 172 eurot kuus

4(4)

(standardeelarvete keskmine) või 388/2 = 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Seega on

praegusel ajal ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ligikaudu 180 eurot kuus, mis on oluliselt väiksem

kui kehtiv miinimumelatise määr PKS § 101 lg 1 järgi.

Kohtu hinnangul on hagejale võimalik täisväärtuslikku elu võimaldada ka siis, kui kostja maksab

seaduses sätestatud miinimumist väiksemat elatist. Lisaks kostja poolt makstavale 200 euro suurusele

elatisele peaks lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest (PKS § 116 lg 1) sama suures ulatuses hageja

ülalpidamisse panustama ka hageja seaduslik esindaja (isa). Lisades vanemate panusele (200 +200)

riigi poolt makstava lapsetoetuse 60 eurot kuus, on hageja ülalpidamiskuluks kokku 460 eurot kuus,

olles oluliselt suurem uuringujärgsest vajaduspõhisest miinimumelatisest 359 eurot kuus.

Kuigi igakuine elatis hagejale jääb allapoole seaduses ettenähtud minimaalmäära, katab elatis

nimetatud määras hageja peamised vajadused ega ole elatist maksma kohustatud vanemale

ebamõistlikult koormav.

12. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt on kohus seisukohal, et puudub alus käesoleval ajal

elatise suurendamiseks, mistõttu jätab kohus AAA hagi BBB vastu elatise suurendamise nõudes

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et

menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas võimaldab

TsMS § 162 lg 4 jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik.

Arvestades asjaolu, et praegusel juhul on hagejaks alaealine laps, kes nõudis oma vanemalt elatise

suurendamist, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi

kanda.

14. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi

läbivaatamise eest.

Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik