2-20-4895/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. märts 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-4895

Tsiviilasi

A.A. ja B.B. hagi C.C. vastu elatise, sh tagasiulatuva

elatise, väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

A.A. nõude osas 799 eurot

B.B. nõude osas 603 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. septembri 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. ja B.B. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

16. veebruar 2021

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid (hagejad): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX) ja B.B.

(ik: XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja D.D., lepinguline

esindaja Merle Albrant

Vastustaja (kostja): C.C. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja

Ingrid Vinnal

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 30. septembri 2020 otsus osaliselt C.C.lt A.A. kasuks

perioodi 30.03.2020 kuni X eest väljamõistetud ühekordse elatise suuruse ja perioodi

04.02.2020 kuni 29.03.2020 tagasiulatuva elatise suuruse osas ning C.C.lt B.B. kasuks

perioodi 30.03.2020 kuni 30.09.2020 eest väljamõistetud ühekordse elatise suuruse ja

perioodi 04.02.2020 kuni 29.03.2020 tagasiulatuva elatise suuruse osas.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista C.C.lt välja A.A. kasuks perioodi

30.03.2020 kuni X eest elatis ühekordse summana 675 eurot ja tagasiulatuv elatis perioodi

04.02.2020 kuni 29.03.2020 eest 300 eurot ning B.B. kasuks perioodi 30.03.2020 kuni

30.09.2020 eest elatis ühekordse summana 750 eurot ja tagasiulatuv elatis perioodi

04.02.2020 kuni 29.03.2020 eest 250 eurot.

2. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

„2.1. Rahuldada hagi osaliselt.

2.2. Välja mõista C.C.lt poja A.A. kasuks elatis ühekordse summana perioodi

30.03.2020 kuni X eest (A.A. täisealiseks saamiseni) 675 eurot ja tagasiulatuv elatis

perioodi 04.02.2020 kuni 29.03.2020 eest 300 eurot.

2.3. Välja mõista C.C.lt poja B.B. kasuks alates 30.09.2020 kuni B.B. täisealiseks

saamiseni (X) elatis 225 eurot kuus, elatis ühekordse summana perioodi 30.03.2020

kuni 30.09.2020 eest 750 eurot ja tagasiulatuv elatis perioodi 04.02.2020 kuni

29.03.2020 eest 250 eurot.

2.4. Jätta hagi otsuse resolutsiooni p-des 2.2–2.3 summasid ületavas osas

rahuldamata.

2.5. Määrata jooksva elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise

kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. Elatis tasuda A.A. ja B.B. ema

D.D. arvelduskontole (konto nr X, selgitusega „elatis“).

2.6. Jätta rahuldamata hagejate nõue siduda väljamõistetav elatise suurus

perekonnaseaduses sätestatud miinimumääraga ehk Vabariigi Valitsuse poolt

igakordselt kehtestatud töötasu alammääraga.

2.7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2.8. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte hageja esindajatele ja kostjale ning tema

esindajale.“

3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

5. Võtta asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud 30. oktoobri 2019

kõnesalvestis ja selle transkriptsioon.

6. Jätta rahuldamata C.C. taotlus E.E. tunnistajana ülekuulamiseks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (sünd X; hageja I) ja B.B. (sünd X; hageja II) esitasid 30.03.2020 oma seadusliku

esindaja (ema) D.D. kaudu maakohtule hagi, milles palusid mõista kostjalt välja mõlema hageja

kasuks igakuine elatis alates 01.04.2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni 292 eurot, kuid

mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, ning tagasiulatuv

elatis perioodi september 2019 kuni märts 2020 eest mõlema hageja kasuks 1956 eurot

(arvestusega september kuni detsember 2019. a 270 eurot kuus ja jaanuar kuni märts 2020. a

292 eurot kuus).

Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad koos emaga ema omandis olevas elamus, kostja ei ela

hagejatega koos augustist 2019. Alates septembrist 2019 ei ole kostja hagejatele ülalpidamist

andnud.

Mõlema hageja igakuised kulud moodustavad 640 eurot. Hageja I kuludeks on eluase

180 eurot, toit 150 eurot, transport 60 eurot, tervishoid 30 eurot, hügieenitarbed 30 eurot, riided

ja jalanõud 80 eurot, muud vältimatud püsikulutused 40 eurot, huvitegevus (laulmine ja klaver)

ning telefoniarve 70 eurot. Hageja II kuludeks on eluase 180 eurot, toit 150 eurot, transport

60 eurot, tervishoid 30 eurot, hügieenitarbed 30 eurot, riided ja jalanõud 80 eurot, muud

vältimatud püsikulutused 90 eurot, telefoniarve 20 eurot.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja annab hagejatele ülalpidamist viisil, et on alates

hagejate vanemate lahku minemisest tasunud üksi vanemate poolt ühiselt elamu, kus hagejad

emaga elavad, soetamiseks võetud pangalaenu ja kindlustust. Jagades kostja poolt igakuiselt

tasutud 440,91 eurot kolmega, on kostja kandnud hagejate eluasemekulusid 146,97 eurot lapse

kohta. Lisaks maksis kostja hagejale I alates septembrist 2019 kuni jaanuarini 2020. a 120 eurot

kuus. Arvestades kostja sissetulekut (keskmiselt X eurot kuus), ei ole kostjal võimalik

hagejatele elatist tasuda, v.a juhul, kui hagejate seaduslik esindaja hakkab ise maksma poolt

pangalaenudest. Hagejate näidatud ülalpidamiskulud on ebamõistlikult suured. Tagasiulatuva

elatise väljamõistmine paneks kostja äärmiselt raskesse olukorda.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 30. septembri 2020 otsusega hagi osaliselt ning mõistis C.C.lt välja

A.A. kasuks elatise ühekordse summana perioodi 30.03.2020 kuni X (A.A. täisealiseks

saamiseni) eest 515,15 eurot ja tagasiulatuva elatise perioodi 04.02.2020 kuni 29.03.2020 eest

206,06 eurot ning B.B. kasuks alates 30.09.2020 kuni B.B. täisealiseks saamiseni (X) elatise

225 eurot kuus, elatise ühekordse summana perioodi 30.03.2020 kuni 30.09.2020 eest

468,18 eurot ja tagasiulatuva elatise perioodi 04.02.2020 kuni 29.03.2020 eest 156,06 eurot.

Nõude, siduda elatise suurus perekonnaseaduses sätestatud miinimummääraga ehk Vabariigi

Valitsuse kehtestatud töötasu alammääraga, jättis maakohus rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hagejate seaduslik esindaja avaldanud, et tema keskmine

sissetulek on ca X eurot . Kostja keskmine sissetulek (arvestades palka, ülekandeid eraisikutelt

ja sularaha sissemakseid) oli perioodil september 2019 kuni mai 2020 ca X eurot.

Kostja on töövõimeline isik ja perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 kohaseks mõjuvaks

põhjuseks vähendamaks elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ei saa lugeda kostja

väidet väikese sissetuleku kohta. Tuvastamaks, kas elatise vähendamine võib olla põhjendatud

tulenevalt hagejate tegelike ülalpidamiskulude mittevastavusest elatise miinimumile, tuleb teha

kindlaks hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud.

Hagejad on välja toonud, et nende igakuised kulud on kokku 1280 eurot, mõlemal 640 eurot.

Kohus leidis, et toidukulu 150 eurot kuus lapse kohta on mõistlik, samuti on vajalikud kulud

hageja II telefoniarvele 20 eurot ning hageja I telefoniarvele ja huvitegevusele kokku 70 eurot.

Mõistlikuks ja põhjendatud kuluks riietele ja jalanõudele saab pidada mõlemal hagejal 40 eurot

kuus. Põhjendatud transpordikulud nii ühistranspordi kasutuse kui ka kütusekulu arvestuses on

kokku 50 eurot. Kuna tõendatud ei ole, et hagejatel oleks terviseprobleeme, on kulutused

tervishoiule põhjendatud suuruses 15 eurot ja hügieenitarvetele 15 eurot kuus lapse kohta.

Kuivõrd selgusetuks jääb, millest koosnevad muud vältimatud püsikulutused (hagejal I

40 eurot, hagejal II 90 eurot, kokku 1560 eurot aastas), ei ole tegemist põhjendatud kuludega.

Hagejad elavad emaga kolmekesi, mistõttu moodustaksid pere eluasemekulud 540 eurot kuus.

Hagejad ei ole märkinud, millest eluasemekulud koosnevad ega tõendanud kulude suurust.

Kostja väitel koosnesid eluasemekulud elektrist (sh kütteallikana) ja sidekuludest (internet).

Suurim elektrikulu talvisel ajal oli 150 eurot kuus. Hagejad ei ole kostja seisukohale vastuväidet

esitanud, mistõttu luges kohus tõendatuks, et maksimaalne eluasemekulu talvisel ajal oli

150 eurot kuus. Kohus leidis, et pere keskmiseks eluasemekuluks saab lugeda 105 eurot kuus

(sh elekter, vesi, side). Seega on mõlema hageja põhjendatud eluasemekulud 35 eurot kuus.

Maakohus tugines Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 ja nõustus kostjaga, et

kostja on täitnud osaliselt ülalpidamiskohustust seeläbi, et on tasunud emale kuuluva elamu X

laenumakseid. Lapsed saavad kasutuseeliseid laenuga ehitatud elamu kasutamisest. Hagejate

seaduslik esindaja on aktsepteerinud, et kostja on tasunud laenumakseid, mida saab pidada

vaikivaks tahteavalduseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 4 tähenduses.

Samaväärse elamu üürihind on keskmiselt 500 eurot, kuid kostja on leidnud, et aluseks tuleb

võtta tegelikult kantud kulu 440,91 eurot kuus (laenumakse 425 eurot ja kindlustus

15,91 eurot). Hagejad ei ole märgitud summadele vastu vaielnud. Seega mõlema hageja

igakuise kasutuseelise väärtus on 146,97 eurot (440,91 ÷ 3).

Kokku on hageja I põhjendatud ülalpidamiskulud kuus ca 500 eurot, sh eluasemekulud

35 eurot, eluaseme kasutuseelis 146,97 eurot, toit 150 eurot, transport 25 eurot, tervishoid

15 eurot, hügieenitarbed 15 eurot, riided ja jalanõud 40 eurot, huvitegevus ja telefoniarve

70 eurot ning hageja II ülalpidamiskulud ca 450 eurot, sh eluasemekulud 35 eurot, eluaseme

kasutuseelis 146,97 eurot, toit 150 eurot, transport 25 eurot, tervishoid 15 eurot, hügieenitarbed

15 eurot, riided ja jalanõud 40 eurot, telefoniarve 20 eurot. Seega on hagejate ülalpidamiskulud

väiksemad kui seadusjärgne alammäär 584 eurot kuus ning põhjendatud on elatist vähendada

pooleni laste igakuiste põhjendatud vajaduste suurusest.

Hagejate seaduslik esindaja on kostjale vähemalt alates veebruarist 2020 teada andnud, et ta ei

soovi kostja poolt pangalaenu tasumist, vaid soovib, et kostja tasuks lastele elatist ja hagejate

seaduslik esindaja tasub ise poole pangalaenust. Kuna hagejate seaduslik esindaja ei ole

menetluse ajal eluasemelaenu tasunud, on põhjendatud arvestada kostja tasutud laenumakse ja

kindlustus 2/3 ulatuses tasutud osaliseks elatiseks kuni kohtuotsuse tegemiseni. Alates

kohtuotsuse tegemisest tuleb lähtuda eeldusest, et edaspidi on vanemate kokkulepe

laenumaksete tasumise osas teistsugune ning elatis on seetõttu suurem.

Kohus nõustus hagejate seisukohaga, et X-aastasele lapsele raha ülekandmise puhul võib olla

tegemist taskurahaga, kuid mitte lapse ülalpidamiseks antavate vahenditega.

Alust ei ole vanemate võrdse panustamise põhimõttest kõrvale kaldumiseks seoses asjaoluga,

et hagejate seaduslik esindaja on osaliselt töövõimetu. Hagejate seadusliku esindaja sissetulek

on suurem kui kostjal.

Kostjalt tuleb hageja II kasuks välja mõista alates 30.09.2020 kuni hageja II täisealiseks

saamiseni elatis 225 eurot kuus ja ühekordne elatis perioodi 30.03.–30.09.2020 eest (s.o hagi

esitamisest otsuse tegemiseni) 468,18 eurot (6 × 225 – 6 × 146,97) ning hageja I kasuks

ühekordne elatis perioodi 30.03.–X eest (s.o hagi esitamisest hageja I täisealiseks saamiseni)

515,15 eurot (5 × 250 – 5 × 146,97). Kohus luges menetluse ajal eluaset puudutavate

laenumaksete tasumisega elatise tasutuks 146,97 euro ulatuses kuus lapse kohta.

Kohus ei nõustunud hagejate seisukohaga, et elatis tuleb välja mõista seotuna Vabariigi

Valitsuse kehtestatava töötasu alammääraga. Juhul kui lapse vajadused muutuvad, saavad

pooled esitada kohtule nõude elatise suurendamiseks või vähendamiseks.

Esitatud asjaoludest ei nähtu, et hagejate esindaja oleks kostja poole ülalpidamiskohustuse

täitmiseks pöördunud varem kui veebruaris 2020. Samuti ei ole hagejad põhistanud, et neil on

tekkinud seoses perioodil september 2019 kuni märts 2020 elatise saamata jäämisega kahju või

nende vajadused on jäänud rahuldamata. Riigikohus on selgitanud, et elatist tagasiulatuvalt

välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal

olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida

vanema asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole

esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes

ülalpidamist tagantjärgi. Praegu ongi selline olukord tekkinud. Vähemalt alates 04.02.2020 oli

kostja teadlik, et tal on elatise tasumise kohustus. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud

tagasiulatuv nõue rahuldada alates 04.02.2020, arvestades ka tagasiulatuva elatise arvutamisel

kostja tasutud laste eluasemekulu ehk kasutuseelise väärtust. Kostjalt tuleb välja mõista

tagasiulatuv elatis perioodi 04.02.–29.03.2020 eest hageja II kasuks 156,06 eurot (2 × 225 – 2

× 146,97) ja hageja I kasuks 206,06 eurot (2 × 250 – 2 × 146,97).

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. A.A. ja B.B. esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu 30. septembri

2020 otsuse osalist tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista C.C.lt alates 30.

märtsist 2020 välja igakuine elatis mõlema hageja kasuks kuni nende täisealiseks saamiseni

summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale kuus ehk

2020. aastal 292 eurot kuus, ning tagasiulatuv elatis perioodi september 2019 kuni märts 2020

eest mõlema hageja kasuks 1956 eurot.

Menetluskulud maakohtus jätta kostja kanda ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on kohus ebaõigesti asunud elatise vähendamisel hindama laste kulusid, mitte vajadusi.

Kohtu põhjendustest ei nähtu, millised on need piisavalt kaalukad asjaolud väitmaks, et laste

vajadused on rahuldatud 450 euroga kuus. Kohus on kahtluse alla seadnud elatise

miinimummäära õiguslikkuse. Riigikohus on selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks

kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ja selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Seega ei pidanud hagejad oma vajadusi tõendama

ning kohus ei pidanud kulusid hindama.

Hagejad on ekslikult märkinud hageja I kuludeks laulmise ja klaveritunnid (50 eurot kuus).

Need on tegelikult hageja II kulud. See ei tähenda, et hageja I kulud oleksid väiksemad kui

640 eurot kuus, kuna tema vältimatud püsikulutused on samuti 90 eurot kuus nagu hagejal II.

Kohus on rangelt piiranud laste kulusid ning välistanud, et lastel võiksid olla kulutused

huvitegevusele, hügieenitarvetele ja muud vältimatud kulutused.

Kohtuotsus on vastuoluline. Kohus leidis, et hageja I põhjendatud kulud on ca 500 eurot kuus,

kuid määras elatiseks 114,44 eurot kuus (515,15 eurot jagatud 4,5 kuuga). Hageja II

põhjendatud kuludeks luges kohus ca 446,97 eurot kuus, kuid menetluse aja ehk 6 kuu elatiseks

määras 468,18 eurot ehk 78,03 eurot kuus;

2) ei ole kohus toonud välja, millisel õiguslikul alusel on ta vähendanud menetluseaegset elatist.

Kohus on rikkunud materiaalõiguse normi, kuna on ilma hagejate seadusliku esindaja

nõusolekuta tasaarvestanud laste elatisega vanemate laenu. Kostja ei ole esitanud vastavalt

PKS § 100 lg 1 teisele lausele nõuet, et tal võimaldataks elatist anda muul viisil kui raha

maksmisega, s.o vanemate laenu maksmisega.

Kohus on teinud otsuse eeldusel, et kõik kostja laenud on seotud laste elukohaga X.

Laenulepingust nr X on näha, et laen on võetud X renoveerimiseks ehk kostja ema kinnistu

jaoks. Laen on võetud 2009. aastal, kui hagejate seaduslik esindaja ei olnud veel X omanik. X

elamu on hagejate seadusliku esindaja ainuomandis ja seega kostja puhul kasutuseelise

arvestamiseks puudub alus. Kohus on hinnanud X kulusid ilma, et oleks nõudnud hagejatelt

kulude ülevaadet. Hagejate eluasemekulud on 180 eurot kuus. Kohus on määranud hagejate

eluasemekuludeks 181,98 eurot (35 + 146,97);

3) on kohus eiranud vanemate võrdsuse printsiipi. Vähendades isapoolset ülalpidamist alla

seaduses sätestatud miinimumi, jääb töövõimetule emale suurem ülalpidamiskoormus;

4) on kohus jätnud põhjendamata mõjuva põhjuse hageja II elatise vähendamiseks peale seda,

kui hageja I sai täisealiseks. Kostjal ei esine mõjuvat põhjust, miks ta ei peaks oma ainsale

alaealisele lapsele maksma seaduses sätestatud miinimumelatist;

5) on kohus tagasiulatuva elatise osas meelevaldselt piiranud laste õigust saada mõlemalt

vanemalt ülalpidamist. Hagejate seaduslik esindaja on korduvalt kostjalt elatist küsinud.

Hagejad esitavad sellekohase telefonivestluse. Üldteada on asjaolu, et laste vajadused ei ole

rahuldatud, kui üks vanem elatist ei maksa. Kohus ei ole kohelnud pooli võrdselt, leides, et lapsi

võib panna raskesse olukorda, kuid täiskasvanud kostjat ei tohi. Milles kostja raske olukord

seisneb, pole kostja põhistanud;

6) kuulub hagi rahuldamisele ja seetõttu on põhjendatud jätta menetluskulud maakohtus kostja

kanda. Kostja ei ole vabatahtlikult elatist maksnud, mis on pahatahtlik käitumine.

5. C.C. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude

apellantide kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) hindas kohus õigesti hagejate vajadusi, kuna kostja esitas vastuväite hagejate kulude

suurusele. Hagejate kulud kokku 1280 eurot kuus on ebamõistlikult suured ja ei vasta tõele. Kui

võtta aluseks hagejate väidetud kostja sissetulek (millega kostja ei nõustu) ja hagejate

seadusliku esindaja sissetulek, siis oli pere sissetulekuks X eurot kuus (900 + 120 + 1300). Kui

sellest maha arvata laenu- ja kindlustusmaksed ning väidetavad laste ülalpidamiskulud, siis

vanemate ülalpidamiseks jäänuks vaid 582,42 eurot. See ei ole usutav;

2) on vale hagejate väide, et pangalaenud on ainult kostja kohustused ja ei ole puutumuses

hagejate elukohaga. Laenulepingu nr X alusel võetud laen kulutati X elamu ehitamiseks.

Maakohtus hagejad sellele vastu ei vaielnud. Asjaolude kohta, mis puudutavad elamu ehitamist

ja hoonestusõiguse võõrandamist, palub kostja tunnistajana üle kuulata E.E.. Kostja on

vaidlustanud hoonestusõiguse kuuluvuse hagejate seadusliku esindaja ainuomandisse (tsiviilasi

nr 2-20-15062). Kostja tasub elamu ehitamiseks võetud laene ja kindlustust kokku 440,91 eurot

kuus ehk kannab ühe lapse eluasemekulu 146,97 eurot kuus;

3) ei ole kohus kaldunud kõrvale vanemate võrdsest ülalpidamiskohustusest. Samas oleks see

põhjendatud, kuna hagejate seaduslikul esindajal on suurem sissetulek. Kostjat peab ülal tema

ema, kelle juures ta elab;

4) on eksitav väide, et kostjal on ülal pidada vaid üks laps. Hageja I on esitanud kohtusse hagi

kostjalt elatise 500 eurot kuus väljamõistmiseks kuni tema 21-aastaseks saamiseni;

5) ei või tagasiulatuva elatise väljamõistmisega olukorras, kus hagejad ei esitanud nõuet kohe

vajaduse ilmnemisel, teist vanemat panna äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda;

6) ei saa kostja poolt kogu ulatuses hagejate ja nende seadusliku esindaja eluaseme soetamiseks

võetud pangalaenude tasumist ning seetõttu piiratud võimalust elatist maksta käsitleda

pahatahtliku käitumisena. Kui ühisvara saab jagatud, siis on kostjal ka vahendid hagejate

ülalpidamiseks. Samas ei saa eirata fakti, et kostja tasub isegi juhul, kui hagejate seaduslik

esindaja peab kostjale hüvitama poole kostja tasutud laenudest, poole eluaseme kasutamisega

seotud pangalaenudest, s.o 73,49 eurot kuus lapse kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 30.09.2020 otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt kostjalt hageja I kasuks perioodi

30.03.2020 kuni X eest väljamõistetud ühekordse elatise suuruse ja perioodi 04.02.2020 kuni

29.03.2020 tagasiulatuva elatise suuruse osas ning kostjalt hageja II kasuks perioodi 30.03.2020

kuni 30.09.2020 eest väljamõistetud ühekordse elatise suuruse ja perioodi 04.02.2020 kuni

29.03.2020 tagasiulatuva elatise suuruse osas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja hageja I kasuks

perioodi 30.03.2020 kuni X eest elatise ühekordse summana 675 eurot ja tagasiulatuva elatise

perioodi 04.02.2020 kuni 29.03.2020 eest 300 eurot ning hageja II kasuks perioodi 30.03.2020

kuni 30.09.2020 eest elatise ühekordse summana 750 eurot ja tagasiulatuva elatise perioodi

04.02.2020 kuni 29.03.2020 eest 250 eurot.

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse hagejad, taotledes maakohtu otsuse

tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses.

Seega ringkonnakohus kontrollib vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas on

alust maakohtu määratud elatisesummasid suurendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimummäärani ning sealjuures mõista lähtudes elatise miinimummäärast välja ka

tagasiulatuv elatis perioodi september 2019 kuni märts 2020 eest (september kuni detsember

2019. a 270 eurot kuus ja jaanuar kuni märts 2020. a 292 eurot kuus).

8. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et jätab rahuldamata kostja taotluse E.E. tunnistajana

ülekuulamiseks. Hagejate sugulane E.E. on saatnud ringkonnakohtule 08.01.2021 teate, mille

kohaselt ei soovi ta osaleda tunnistajana mitte üheski kohtuasjas, mis on seotud kostja, hagejate

ja nende seadusliku esindajaga.

9. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski

nendest ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks selliselt, et rahuldada hagi täies ulatuses.

9.1. Ringkonnakohus ei nõustu hagejate seisukohaga, et kuivõrd hagejad nõudsid kostjalt

miinimumelatist, ei pidanud nad oma vajadusi tõendama.

Riigikohus on selgitanud (nt 07.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 14), et juhul, kui

kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise, tuleb lapse vajadusi hinnata.

Kostja esitas oma kirjalikus vastuses hagile vastuväite, et tema majanduslik olukord ei võimalda

hagejatele

miinimumsuuruses

elatist

maksta.

Samuti

vaidlustas

kostja

hagejate

ülalpidamiskulude (sh eluaseme-, transpordi- ja tervishoiukulud, muud vältimatud kulutused,

telefoniarve) suuruse.

Maakohus edastas kostja vastuse 28.04.2020 kirjaga hagejatele ja määras tähtaja kostja

vastusele vastamiseks.

27.05.2020 määruses on maakohus pooltele mh selgitanud riigikohtu praktikat, mille kohaselt

kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus

miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte ning muu hulgas ei ole

välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist

seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda

tingivad.

TsMS § 5 lg 2 teise lause kohaselt pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega selle tagamine, et poole väidete

tõendamiseks vajalikud tõendid saaksid õigeaegselt esitatud, on poole (ja tema esindaja), mitte

kohtu kohustus.

Maakohus on andnud hagejatele piisavalt võimalusi esitada kohtule seisukohti ja tõendeid oma

väidete tõendamiseks ning kostja väidete ümberlükkamiseks.

Hagejad (keda esindas menetluses lisaks seaduslikule esindajale ka lepinguline esindaja) ühtegi

tõendit ega täiendavaid põhistusi hagejate kulude kohta ei esitanud. Selliseid tõendeid ega

põhistusi ei ole esitatud ka apellatsioonkaebusega.

Maakohus on teinud kontoväljavõtete põhjal kindlaks, et kostja sissetulek perioodil

september 2019 kuni mai 2020 oli keskmiselt 826 eurot kuus, sh töötasu, ülekanded eraisikutelt

ja sularaha sissemaksed. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja, et praegu on tema

netosissetulek X eurot kuus. Hagejate väide, et kostja saab osa töötasust (igakuiselt

600-800 eurot) sularahas, ei ole tõendatud.

Riigikohtu juhistest (vt 13.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 14) tulenevalt saab

olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku

suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, vanema varalise seisundi hindamisel

mh arvestada tema elustandardiga. Ringkonnakohus leiab erinevalt hagejatest, et asjas

puuduvad tõendid selle kohta, et kostja elustandard oleks märkimisväärselt kõrge. Kostja

pangakonto väljavõte seda ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda. Vaidlust ei ole selles, et kostja

elab pärast 2019. a sügisel hagejate seadusliku esindajaga kooselu lõppemist ema juures, kostja

ja hagejate seadusliku esindaja ühisvara on jagamata ning kostja on tasunud alates kooselu

lõppemisest üksinda hagejate seadusliku esindajaga ühiselt võetud pangalaenu ja elamu, kus

hagejad emaga elavad, kindlustust. Kostja selgitused, et sularaha sissemakseteks on ta saanud

raha emalt, et tasuda masina remondi, kohustuste ja õigusabikulude eest, ning ülekanded kokku

120 eurot on laekunud kasutatud jope müügist, on eluliselt usutavad.

Selleks, et maksta kahele lapsele miinimummääras elatist (kokku 584 eurot) ja tagada ka endale

toimetulek (sealjuures täiskasvanul on üldjuhul suuremad vajadused kui alaealisel lapsel),

peaks kostja saama igakuiselt üle 1000-eurost netosissetulekut. Kohtu poolt tuvastatud kostja

sissetulek on hagejatele miinimummääras elatise maksmiseks ebapiisav.

Seega on maakohus õigesti leidnud, et asjas tuleb hinnata hagejate vajadusi. Maakohus on

andnud üksikasjaliku hinnangu hagejate hagiavalduses toodud kulude nimekirjale,

põhjendanud, millises osas ei ole hagejate väidetud kulud maakohtu arvates põhjendatud või

eluliselt usutavad, ning määranud kindlaks mõlema hageja mõistlikud vajadused. Maakohus on

arvestanud

hagejate

kõikvõimalike

kuludega

(eluasemekulud,

sh kasutuseelis

ja

kommunaalkulud, toit, transport, tervishoid, hügieenitarbed, riided ja jalanõud, huvitegevus ja

telefoniarve).

9.2. Ringkonnakohus ei nõustu ka hagejate seisukohaga, et maakohus on ilma hagejate

seadusliku esindaja nõusolekuta tasaarvestanud laste elatisega vanemate laenu. Maakohus on

leidnud, et kostja on laenumaksete tasumisega täitnud osaliselt ülalpidamiskohustust, sest on

kandnud osaliselt laste eluasemekulusid.

Peale vanemate lahkuminekut on hagejad elanud koos emaga X emale kuuluvas elamus ja

kostja on tasunud kuni 2021. a jaanuarini üksinda laenu- ja kindlustusmakseid, millised laenud

on vähemalt osaliselt kulutatud nimetatud elamu ehitamiseks.

Sellega on ta ühelt poolt küll täitnud vanemate ühiskohustust, kuid samas on ta taganud ka

hagejatele eluruumi kasutamise võimaluse (laenumaksete tasumata jäämisel on oht eluruumi

kaotamisele sellel lasuva hüpoteegi realiseerimise tõttu). Vajadus kasutada eluruumi kuulub

laste põhivajaduste hulka. Ringkonnakohus selgitab, et laps saab vanema kasutuses olevas

eluruumis elades kasutuseeliseid TsÜS § 62 lg 1 mõttes, mida saab arvestada lapse

eluasemevajaduse hindamisel (vt Riigikohtu 16.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13,

p-d 17-21). Kasutuseelise väärtus tuleb lähtudes Riigikohtu selgitustest TsÜS § 65 kohta

määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi,

s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi. Arvestada tuleb mh lapse kasutuses oleva eluruumi

osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses. Seega maakohus ja kostja on ebaõigesti

lähtunud kasutuseelise väärtuse määramisel tasutud laenumaksete suurusest.

Sarnaste elukohtade üürihinna kohta on asjas esitatud üks tõend – kostja esitatud Arco Vara

Kinnisvarabüroo X osakonna juhi vastus kostja esindaja päringule, mille kohaselt on majade

üürihind Xs ca 500 eurot kuus. Hagejad omapoolseid tõendeid ei esitanud, ehkki üüri turuhinna

tõendamine (s.o Xis ja selle lähiümbruses asuvate majade või sobivas suuruses korterite

üüripakkumiste esitamine) ei ole ebamõistlikult raske ega kulukas.

Ringkonnakohtu istungil selgitasid pooled vastuseks kohtu küsimustele, et tegemist on 240 m2

suuruse elamuga (sh garaaž 40 m2). Kumbki laps kasutab 20 m2 suurust tuba, ülejäänud ruumid

on ühiskasutuses.

Hagejate seadusliku esindaja väitel elab elamus kolm inimest, s.o hagejad koos oma seadusliku

esindajaga, ning eluasemekulud on mõlemal hagejal 180 eurot kuus, see summa sisaldab

laenumakset ja kommunaalkulusid.

Kostja väitis, et elamus elab neli inimest ja et kasutuseelis ei saa olla väiksem kui 75 eurot lapse

kohta.

Praegusel juhul on kohtule esitatud andmed sarnase eluruumi keskmise üürihinna kohta on

ebapiisavad, kuid Riigikohus on selgitanud, et kohus võib otsustada kasutuseelise väärtuse ka

oma siseveendumuse kohaselt. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on võimalik hagejate

eluruumi kasutuseelis kindlaks määrata TsMS § 233 lg 2 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on

kõiki poolte esitatud asjaolusid arvestades põhjendatud määrata X lähedal kahelapselises peres

elavate laste eluruumi kasutuseelise suuruseks 100 eurot kuus lapse kohta. Seega moodustavad

mõlema hageja eluasemekulud 135 eurot, sh kasutuseelis 100 eurot ja kommunaalkulud

(elekter, küte, vesi jms) maakohtu leitud suuruses, s.o 35 eurot lapse kohta (hagejad ei ole

tõendanud, et nende kommunaalkulud oleksid suuremad, ehkki sellekohaseid tõendeid olnuks

lihtne esitada). Kuludega kokku 135 eurot kuus lapse kohta on ringkonnakohtu hinnangul

võimalik hagejate eluasemevajadus nõutaval tasemel rahuldada (mõlemal lapsel võimalik

kasutada eraldi tuba ning lisaks tavapäraseid pere ühisruume).

9.3. Maakohus leidis, et hageja I põhjendatud ülalpidamiskulud on kuus ca 500 eurot,

sh eluasemekulud 35 eurot, eluaseme kasutuseelis 146,97 eurot, toit 150 eurot, transport

25 eurot, tervishoid 15 eurot, hügieenitarbed 15 eurot, riided ja jalanõud 40 eurot, huvitegevus

ja telefoniarve 70 eurot, ning hageja II ülalpidamiskulud ca 450 eurot, sh eluasemekulud

35 eurot, eluaseme kasutuseelis 146,97 eurot, toit 150 eurot, transport 25 eurot, tervishoid

15 eurot, hügieenitarbed 15 eurot, riided ja jalanõud 40 eurot, telefoniarve 20 eurot.

Arvestades, et ringkonnakohtu hinnangul on hagejate eluaseme kasutuseelis maakohtu leitust

46,97 eurot väiksem, moodustavad hageja I põhjendatud ülalpidamiskulud 450 eurot (496,97 –

46,97) ja hageja II põhjendatud ülalpidamiskulud 400 eurot (446,97 – 46,97).

Võrdluseks: Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse

Coopers Advisors uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ 2020. a veebruaris valminud

lõpparuande kohaselt on kaalutud keskmine ülalpidamiskulu lapse kohta 388 eurot kuus.

Uuringus on arvestatud mitte lapse minimaalsete vajadustega, vaid lapse kõikvõimalike

vajadustega, et tagatud oleks arengut toetav keskkond.

Seonduvalt seaduses sätestatud elatise miinimumsuurusega märgib ringkonnakohus veel, et

Riigikohus on alates 2017. a kevadest korduvalt juhtinud seadusandja tähelepanu, et poole

miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine võib olla miinimumpalga kiire

(elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud

ebaproportsionaalselt suureks. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ning seadusandjal

tuleks kaaluda PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäära vähendamist.

Lähtudes Riigikohtu juhistest (nt 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 18), tuleb

elatise suuruse määramisel silmas pidada ülalpidamiskohustuse eesmärki, milleks on lapse

igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine.

Samuti on Riigikohus rõhutanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 21.1), et kuna lapsel ei ole

üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige

vanemate varalisest seisundist.

Sisuliselt on maakohus määranud kostja kohustuse suuruseks hageja I suhtes 250 eurot (sh

kasutuseelis) ja hageja II suhtes 225 eurot (sh kasutuseelis) ning maakohus ei ole siinjuures

arvestanud 60 euro suuruse lapsetoetusega lapse kohta kuus.

Ringkonnakohus selgitab siinkohal, et ehkki ringkonnakohtu arvates on hagejate vajalikud

ülalpidamiskulud maakohtu leitust veidi väiksemad, ei too see kaasa kostjalt elatise

väljamõistmist väiksemas summas kui maakohus seda tegi, kuna kostja ei ole maakohtu otsuse

peale apellatsioonkaebust esitanud.

9.4. Kuivõrd ringkonnakohus määras hagejate eluruumi kasutuseelise suuruseks 100 eurot,

tuleb lugeda, et kostja on laenu- ja kindlustusmaksete tasumisega täitnud hagejate

ülalpidamiskohustust 100 euro ulatuses lapse kohta kuus.

Eeltoodu toob kaasa maakohtu väljamõistetud menetluseaegse elatise suuruse muutmise.

Arvestades hagejale I määratud elatisest 250 eurot maha kostja kantud eluaseme kasutuseelise

100 eurot, tuleb mõista kostjalt hageja I kasuks välja ühekordne hüvitis perioodi 30.03.–X eest

(s.o hagi esitamisest hageja I täisealiseks saamiseni) 675 eurot (4,5 kuud × 250 eurot – 4,5 kuud

× 100 eurot).

Arvestades hagejale II määratud elatisest 225 eurot maha kostja kantud eluaseme kasutuseelise

100 eurot, tuleb kostjalt mõista hageja II kasuks välja ühekordne hüvitis perioodi 30.03.–

30.09.2020 eest (s.o hagi esitamisest maakohtu otsuse tegemiseni) 750 eurot (6 kuud ×

225 eurot – 6 kuud × 100 eurot).

9.5. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust suurendada hagejale II väljamõistetud elatist alates

ajast, kui hageja I sai täisealiseks, s.o peale X, seda nii arvestades kohtute tuvastatud kostja

sissetulekut kui hageja II põhjendatud ülalpidamiskulude suurust, mis jäävad alla poole

Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga suurusest. Maakohtu menetluses on hageja I

hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks PKS § 97 p 2 alusel kuni tema õpingute lõpetamiseni

kutsekoolis. Seega tuleb kostjal veel mõnda aega anda ülalpidamist kahele lapsele. Riigikohus

on selgitanud (nt 17.05.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 20), et elatise suuruse

määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning

väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega

panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku

elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita.

9.6. Tagasiulatuvalt väljamõistetud elatisesummasid tuleb ringkonnakohtu arvates samuti

suurendada seetõttu, et ringkonnakohus määras kostja kantud kasutuseelise suuruseks 100 eurot

maakohtu leitud 146,97 euro asemel.

Seega tuleb kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 04.02.–29.03.2020 eest hageja I

kasuks 300 eurot (2 × 250 – 2 × 100) ja hageja II kasuks 250 eurot (2 × 225 – 2 × 100).

Tagasiulatuva elatise väljamõistmine suuremas ulatuses ei ole ringkonnakohtu hinnangul

põhjendatud. Selleks ei anna alust ka apellatsioonkaebusele lisatud 30.10.2019 telefonikõne

helisalvestis ja selle transkriptsioon (mille ringkonnakohus võtab täiendavalt asja juurde).

Lisatud täiendava tõendiga soovisid hagejad tõendada, et hagejate seaduslik esindaja on

korduvalt kostjalt elatist küsinud. Telefonikõnest nähtub, et vanemad on arutanud laenumaksete

tasumist selliselt, et kumbki vanem tasub poole laenumaksest ja kindlustusest ning lisaks

maksab kostja lastele elatist. Arutelu on üldsõnaline ja tingimuslik ning vaidlust ei ole selles,

et hagejate seaduslik esindaja ei asunud arutelus väljapakutu kohaselt käituma enne, kui 2021. a

jaanuaris. Ringkonnakohtu istungil kinnitasid mõlemad pooled, et hagejate seaduslik esindaja

tasus esimest korda poole pangalaenumaksest alles jaanuaris 2021, s.o üle aasta hiljem.

Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et hagejate seaduslik esindaja on vähemalt kuni

04.02.2020 aktsepteerinud, et kostja tasutud laenumaksetega saab elatise väljamõistmisel

arvestada.

Maakohus on õigesti lähtunud Riigikohtu selgitustest (nt 25.05.2016 otsuses tsiviilasjas

nr 3-2-1-35-16, p 20), et tagasiulatuvalt elatist välja mõistes tuleb nõude ulatuse määramisel

arvestada õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi

tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid

asjaolusid. Kostja on kogu tagasiulatuva nõude perioodi jooksul üksinda maksnud hagejate

vanemate

ühist

pangalaenu

ja

hagejate

seaduslikule

esindajale

kuuluva

elamu

kindlustusmakseid. Hagejate seaduslik esindaja on seda pika perioodi vältel aktsepteerinud ega

ole enne 04.02.2020 sõnumit esitanud üheselt selget nõuet lastele elatise maksmiseks. Kostja ja

hagejate seadusliku esindaja vaheline ühisvara jagamise vaidlus on pooleli. Ilmselgelt on

eeltoodud asjaolud üheks põhjuseks, miks kostja ülalpidamisvõime on praegu selline, et tal

puuduvad vahendid, tasumaks lisaks igakuisele elatisele suures summas tagasiulatuvat elatist.

10. Ringkonnakohus selgitab, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt

muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel hagi elatise suuruse

muutmiseks.

11. Kuna nii hagi kui ka apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jätab ringkonnakohus

menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja