1-21-322/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-21-322

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

8. märts 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-21-322 Kohtunik Orvi Koik Kriminaalasi Valeri Malahhovi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 8. veebruari 2021. a otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Valeri Malahhov (ik 37303200020; viibimiskoht Tallinna Vangla)

RESOLUTSIOON

Jätta Valeri Malahhovi apellatsioon Harju Maakohtu 8. veebruari 2021. a otsuse peale läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 8. veebruari 2021. a otsusega tunnistati Valeri Malahhov kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti Valeri Malahhovile liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud ja 23 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks 11.10.2020. Tõkend vahistamine tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist või mõistetud vangistuse kandmist, olenevalt kumb tähtaeg saabub varem.

2. Sama kohtuotsusega lahendati asitõenditega seonduv ja mõisteti Valeri Malahhovilt riigi tuludesse välja sundraha 876 eurot ja kaitsjatasu summas 465,60 eurot. KrMS § 180 lg 3

1-21-322

2(3) alusel määrati, et väljamõistetud menetluskulud kokku absoluutsummas 1341,60 eurot kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul ositi alates kohtuotsuse jõustumisest arvates.

3. Valeri Malahhov esitas apellatsiooni ning palub võimaldada tasuda menetluskulusid peale vangistuse kandmist, kuna karistus on pikem kui 12 kuud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et Valeri Malahhovi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11. veebruari 2016. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.

6. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29. märtsist 2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (RKKKm 3-1-1-7-16).

7. Apellatsioonis, mille on esitanud Valeri Malahhov, ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, mistõttu tuleb Valeri Malahhovi kaebus jätta läbi vaatamata.

8. Kriminaalasjas on Valeri Malahhovi, tema kaitsja ja prokuröri vahel ning tõlgi osavõtul sõlmitud kokkulepe 15. jaanuaril 2020 (tl 134-135), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud ja nende ositi hüvitamine KrMS § 180 lg 3 alusel. Valeri Malahhov nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega. Samuti on kokku lepitud tekkinud

1-21-322

3(3) kulude hüvitamise individualiseerimises. Valeri Malahhov kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (tl 135). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui ka kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus Valeri Malahhov kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud, sh menetluskuludest ning nõustub sellega ja jääb kokkuleppe juurde (tl 139 pöördel). Seega on maakohus teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused.

9. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus Valeri Malahhovi apellatsiooni läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)