2-21-1975/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

2-21-1975

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 08.03.2021. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-21-1975 Tsiviilasi

S. K. avaldus kohtu loa saamiseks abiellumiseks ilma abieluvõime tõendita Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: S. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; elukoht Eestis: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx); Puudutatud isik: A. T. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx; e-post:) Ärakuulamise aeg 02.03.2021. a RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S. K. avaldus.

2. Lubada S. K. `l (xxxxxxx kodanik, sünniaeg xxxxxxxxxx, Eesti isikukood xxxxxxxxxxx) abielluda Eesti Vabariigis A. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) ilma abieluvõimetõendita.

3. Kohtu luba kehtib kuus kuud.

4. Menetluskulud jätta avaldaja kanda. (Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole)

5. Toimetada määrus kätte avaldajale ja saata teadmiseks puudutatud isikule.

6. Määrus jõustub selle kättetoimetamisega avaldajale.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S. K. esitas 02.08.2021. a kohtule avalduse, milles taotleb, et kohus annaks temale loa ilma abieluvõimetõendita Eestis abielluda. Avalduse kohaselt on avaldaja xxxxxxx kodanik. Ta soovib abielluda Eesti kodaniku A. T. .

2. 02.03.2021. a kohtuistungil kuulas kohus avaldaja S. K. ja puudutatud isiku A. T. isiklikult ära. Avaldaja S. K. jäi avalduse juurde ja taotles, et kohus annaks temale loa abielluda Eestis

A. T. . Avaldaja avaldas, et soovib A. T. abielluda armastusest. Avaldaja seletas täiendavalt, et xxxxxxx ta abieluvõime tõendit ei saanud. Eestisse tuli ta tööviisaga. Töötab siin E. F. OÜ-s xxxxxxxxxxxxxxxx vallas põllumajanduse lihttöölisena. Elab Eestis A. T. juures xxxxxxxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxx külas. Avaldaja kinnitas, et ta ei ole abielus ning ei esine midagi sellist, mis takistaks tal abielluda. Varasemalt oli ta abielus, kuid xxxxxxxx kohtu otsusega 2017. aastal abielu lahutati. Puudutatud isik A. T. kinnitas, et soovib S. K. abielluda. Pärast abiellumist plaanitakse hakata elama koos Eestis tema elukohas xxxxxxxxx xxxxxxxx külas.

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et S. K. avaldus on võimalik rahuldada. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 1 kohaselt on abieluvõimetõend abielluja elukohavõi kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukohavõi kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukohavõi kodakondsusriigi õiguse järgi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab abieluvõimetõendi esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. Osundatud paragrahvi 5. lõike järgi võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida anda välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib kuus kuud. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt ei pea abieluvõimetõendit esitama isik, kes on Eestis elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kelle perekonnaseisuandmed kajastuvad rahvastikuregistris. Kohus tegi kindlaks, et avaldaja S. K. on xxxxxxx kodanik, sündinud xxxxxxx xxxxxxxxxx. a (tl 3). Isikul on xxxxxxx kodaniku pass nr xxxxxxxx. S. K. `le on väljastatud tööviisad (tl 4, 5) Eestis töötamiseks alates 17.10.2019. a kuni 30.12.2019. a ning alates 14.07.2020. a kuni 04.03.2021. a. S. K. `l on Eesti isikukood, kuid rahvastikuregistris on tema andmed kantud arhiivi. Avaldaja on esitanud tõendina xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx rajoonikohtu xxxxxxxxxx. a otsuse asjas nr 475/419/17 (tl 6-8), millega on rahuldatud I. K. hagi ja lahutatud I. K. ning S. K. abielu, mis oli sõlmitud xxxxxxx xxxxxxxxxx. a. Kohtuotsus on jõustunud xxxxxxxxxx. a. Kohtu ärakuulamisel kinnitas S. K. , et praegu ta abielus ei ole ning ei esine seaduse järgi takistusi abiellumiseks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille alusel võib Eestis kehtiva perekonnaseaduse § 10 järgi abielu kehtetuks tunnistada või mille esinemisel on sama seaduse § 11 järgi abielu tühine. Nii avaldaja S. K. kui ka puudutatud isik A. T. kinnitasid kohtuistungil, et abielu sõlmimise eesmärk on armastus ja ühise perekonna loomine.

Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et avaldus on võimalik rahuldada ja anda avaldajale

S. K. `le luba Eestis abiellumiseks Eesti kodaniku A. T. ilma abieluvõimetõendita. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus asja menetluskulud avaldaja kanda. Teadaolevaks menetluskuluks on avalduselt tasutud riigilõiv, mis jääb avaldaja kanda. Muid hüvitatavaid menetluskulusid ei ole tekkinud. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Sama paragrahvi lõike 3 järgi võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. Isikule abiellumiseks loa andmise määrusega ei kitsendata ühegi isiku õigusi ning seaduses ei ole ette nähtud määruskaebuse esitamise õigust sellise määruse peale. Seega ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust. Tulenevalt TsMS §-st 478 lg-st 4 kuulub kohtumäärus täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 466 lg 3 kohaselt jõustub määrus selle kättetoimetamisega avaldajale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik