3-21-399/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-21-399 Määruse kuupäev

5. märts 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Deniss Slavnovi (Slavnov) kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtusse saabus 25. veebruaril 2021 Viru Vangla kinnipeetava Deniss Slavnovi kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebaja selgitas, et peab Viru Vangla õigusvastaseks tegevuseks piiranguid pikaajalistele kokkusaamistele ja telefonivestlustele. Kaebaja märkis, et tal ei ole naisega olnud pikaajalist kokkusaamist viis kuud. Telefoniga saab suhelda ainult kaks korda nädalas 20 minutit. Kaebaja sõnul mõjuvad piirangud halvasti tema pereelule. Kaebaja lisas, et kui kaebus on koostatud ebakorrektselt, palub ta anda selle probleemi lahendamiseks advokaadi.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kaebaja on esitanud kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebaja selgitas, et peab Viru Vangla õigusvastaseks tegevuseks piiranguid pikaajalistele kokkusaamistele ja telefonivestlustele. Niisiis on kaebaja esitanud tuvastamiskaebuse.

3. Kaebeõigus tuvastamiskaebusega halduskohtusse pöördumiseks on oluliselt kitsendatud võrreldes näiteks tühistamisvõi kohustamiskaebuse või kahju hüvitamise kaebuse esitamise õigusega. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lõike 2 esimese lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

4. Kohus palus 26. veebruari 2021. a kohtunõudega Viru Vanglal esitada käskkirja(d), mille alusel kohaldatakse kaebaja kirjeldatud piiranguid pikaajalistele kokkusaamistele ja helistamisele. Viru Vangla esitas 5. märtsil 2021 Viru Vangla direktori 27. oktoobri 2020. a käskkirja nr 1-1/149, 4. novembri 2020. a käskkirja nr 1-1/153, 30. novembri 2020. a käskkirja nr 1-1/159, 29. detsembri 2020. a käskkirja nr 1-1/167, 4. jaanuari 2021. a käskkirja nr 1-1/1,

1. veebruari 2021. a käskkirja nr 1-1/16 ja 1. märtsi 2021. a käskkirja nr 1-1/28.

5. Kohus selgitab, et tuvastamiskaebus ei ole praegusel juhul kaebaja õiguste kaitseks tõhus vahend. Kui kohus tunnistaks pikaajalistele kokkusaamistele ja helistamisele kehtestatud piirangud õigusvastaseks, ei kõrvaldaks see piirangute kehtivust. Piirangute kehtivuse kaotamist on võimalik saavutada üksnes vangla poolt piirangute kehtetuks tunnistamisega või kohtu poolt tühistamisega. Seega on kaebaja õiguste kaitseks tõhusam taotleda kohtult piirangute tühistamist. Lisaks saab kaebaja kohtult taotleda vangla kohustamist võimaldada pikaajalisi kokkusaamisi ja rohkem helistamist. Kohtule tühistamisja kohustamisnõude esitamise eelduseks on aga vanglas kohustusliku vaidemenetluse läbimine (vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 5). Kohus küsis Viru Vanglalt, kas kaebaja on vanglale esitanud pöördumisi, kus on nõudnud pikaajalistele kokkusaamistele ja helistamisele kehtestatud piirangute kehtetuks tunnistamist ning pikaajaliste kokkusaamiste ja rohkema helistamise võimaldamist. Vangla teatas 5. märtsil 2021 kohtule, et kaebaja ei ole vanglale esitanud vastavasisulisi pöördumisi. Seega on kaebajal tühistamisja kohustamisnõude osas VangS § 11 lõikes 5 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Seetõttu ei tee kohus kaebajale ettepanekut kaebuse muutmiseks. Kaebaja õiguste kaitseks on praegu kõige tõhusam esitada vanglale vaie nõudega tunnistada vangla direktori käskkirjaga pikaajalistele kokkusaamistele ja helistamisele kehtestatud piirangud kehtetuks ning võimaldada pikaajalisi kokkusaamisi ja rohkem helistamist. Kui vangla vaide tagastab, osaliselt rahuldab, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätab, tekib kaebajal õigus pöörduda tühistamisja kohustamisnõudega kohtusse. Kuna kaebajal on oma õiguste kaitseks olemas tõhusamad vahendid, ei ole tal tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigust. HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastab kohus tuvastamiskaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel.

6. Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise taotluse osas.

7. Kaebaja märkis, et kui kaebus on koostatud ebakorrektselt, palub ta anda selle probleemi lahendamiseks advokaadi. Kohus tõlgendab seda taotlusena riigi õigusabi saamiseks. Kuna kohus tagastas kaebuse ja selgitas eespool, et kaebajal tuleb oma probleemi lahendamiseks esmalt esitada vanglale vaie, tõlgendab kohus kaebaja taotlust riigi õigusabi taotlusena tema esindamiseks haldusmenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 6).

RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus on kaebajale eespool selgitanud, millise nõudega vaie tuleb tal vanglale esitada. Vaie tuleb koostada lihtsas keeles ja lühidalt. Kaebajal ei ole kohustust oma väiteid ja taotlusi õiguslikult põhjendada. Kui vangla leiab, et vaides on puudusi, on tal uurimispõhimõttest tulenevalt kohustus seda kaebajale selgitada ja anda kaebajale võimalus puuduste kõrvaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt ja asja sisu arvestades leiab kohus, et kaebaja on võimeline ise vaidemenetluses oma õigusi kaitsma. Seetõttu jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata. Kuna kohus on seisukohal, et praegusel juhul esineb RÕS § 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, puudub vajadus kaebaja majandusliku seisundi hindamiseks ja tema maksejõuetuse kindlakstegemiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)