2-20-9426/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

5. märts 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-9426

Tsiviilasi

XX avaldus Tallinn, Wismari tn 21a korteriühistu

vastu dokumentidega tutvumise võimaldamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 23. novembri 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Wismari tn 21a korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (vastustaja määruskaebemenetluses): XX

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): Tallinn, Wismari

tn 21a korteriühistu, lepinguline esindaja Marge Juur

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON

I.1. Rahuldada puudutatud isiku 16. veebruari 2021 taotlus ja võtta toimikusse sel

kuupäeval esitatud dokumentaalne tõend (raamatupidaja kirjalik seletus).

I.2. Harju Maakohtu 23. novembri 2020 määrus tühistada osas, milles kohustati

puudutatud isikut võimaldama avaldajal üldiselt tutvuda dokumendiga, mis

kajastab rahaliste vahendite seisu kogumiskontol Tartu Hoiu-laenuühistus.

Teha tühistatud osas uus määrus, millega kohustada puudutatud isikut

võimaldama avaldajal tutvuda dokumentidega, mis kajastavad rahaliste

vahendite seisu kogumiskontol Tartu Hoiu-laenuühistus 2020. aasta iga kuu

esimeseks kuupäevaks. Ülejäänud osas jätta sama määrus muutmata.

I.3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

I.4. Määruskaebuse menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda ja rahaliselt

kindlaks määramata.

II. KOHTUMÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Jätta avaldus läbi vaatamata järgmiste dokumentidega tutvumise nõudes:

II.1.1 KÜ raamatupidamise 2019. a aruanne koos lisadega;

II.1.2 KÜ raamatupidamise 2019. a pearaamatu kannete alusdokumendid;

II.1.3 KÜ rahaliste vahendite seis 2020. a jooksva kuu esimeseks kuupäevaks

KÜ arvelduskontodel COOP Pangas, SEB Pangas;

II.1.4 arve, mille esitas KÜ-le ehitusfirma, kes Wismari tn 21a elamule uued

korstnad ehitas 2019. a kevadel.

II.2. Rahuldada avaldus osaliselt.

2 (5)

II.3. Kohustada Tallinn, Wismari tn 21a korteriühistut (registrikood 80036182)

võimaldama XX-l (isikukood XXXXXXXXXXX) tutvuda dokumentidega, mis

kajastavad Tallinn, Wismari tn 21a korteriühistu rahaliste vahendite seisu

kogumiskontol Tartu Hoiu-laenuühistus 2020. aasta iga kuu esimeseks

kuupäevaks.

II.4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda

ning rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja) esitas 30. juunil 2020 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Wismari tn 21a

korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu, KÜ) vastu dokumentidega tutvumise

võimaldamise nõudes.

1.1. Avaldaja taotles võimalust tutvuda järgmiste dokumentidega:

(1) KÜ raamatupidamise 2019. a aruanne koos lisade ja seletuskirjaga;

(2) KÜ raamatupidamise 2019. a pearaamatu kannete alusdokumendid;

(3) KÜ rahaliste vahendite seis 2020. a jooksva kuu esimeseks kuupäevaks KÜ

arvelduskontodel COOP Pangas,

SEB Pangas

ja Tartu Hoiu-laenuühistu

kogumiskontol (edaspidi: kogumiskonto);

(4) KÜ üldkoosoleku protokoll koos üldkoosolekul osalenud korteriomanike nimekirjaga,

mis kinnitab, et KÜ üldkoosolek on otsustanud 1. augustil 2019 kinnitada KÜ

remondifondi maksemääraks 2,3148 eurot m² kohta;

(5) KÜ üldkoosoleku protokoll koos üldkoosolekul osalenud korteriomanike nimekirjaga,

mis kinnitab, et KÜ üldkoosolek on otsustanud võtta 2019. a kevadel laenu KÜ

juhatajalt (MN) summas 500 eurot ja KÜ liikmelt (SL) summas 500 eurot Wismari

tn 21a elamu nelja uue korstna ehitamiseks;

(6) ekspertiisi akt, mis kinnitab, et Wismari tn 21a elamu korstnad olid ohtlikus avariilises

seisundis 2019. aasta kevadel ja tuli asendada uutega;

(7) hinnapakkumised ehitusfirmadelt, kellelt KÜ hinnapakkumised võttis Wismari tn 21a

elamu korstnate ehitamiseks 2019. a kevadel;

(8) arve, mille esitas KÜ-le ehitusfirma, kes Wismari tn 21a elamule uued korstnad ehitas

2019. a kevadel.

1.2. Avaldaja tõi esile, et ta saatis 7. juunil 2020 korteriühistu juhatusele samasisulise

taotlusega e-kirja, millele korteriühistu ei vastanud. Seetõttu pöördus avaldaja kohtusse.

3 (5)

2. Korteriühistu vaidles avaldusele vastu. Avaldajal on kogu aeg olnud võimalik tutvuda kõigi

dokumentidega, selleks pole kunagi tehtud takistusi. Osa dokumente on avaldajale üle antud,

teised asuvad raamatupidamise algdokumentidena raamatupidaja juures, kelle andmed on

avaldajale teada.

3. Maakohtu menetluse ajal tegi avaldaja korteriühistule korduvalt ettepanekuid, et tal

võimaldataks kompromissi korras tutvuda avalduses loetletud dokumentidega. Avaldaja

nimetas ka konkreetsed kuupäevad ja kellaajad, millal võiks tutvumist korraldada ja pakkus

tutvumise kohana välja korteriühistu asukoha. Korteriühistu jättis ettepanekutele kas vastamata,

vastas pärast tutvumiseks pakutud aja möödumist või teatas üldsõnaliselt, et dokumentidega on

võimalik tutvuda raamatupidaja juures. Kompromissi sõlmimisega korteriühistu ei nõustunud.

4. Avaldaja teatas 17. novembril 2020 maakohtule, et tal on õnnestunud tutvuda

nõudepunktides (2) ja (8) nimetatud dokumentidega tervikuna, nõudepunktist (1) aruande ja

lisadega ning nõudepunktist (3) dokumentidega, mis käsitlesid arvelduskontosid pankades.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus tegi 23. novembril 2020 määruse (vaidlustatud määrus), millega jättis avalduse

läbi vaatamata nõudepunktides (2) ja (8) tervikuna, nõude (1) aruande ja lisade osas ning

nõude (3) osas, mis käsitles arvelduskontosid pankades. Nõuet (3) pidas maakohus kogumis-

konto osas põhjendatuks ja märkis selle kohta määruse resolutsioonis, et kohustab korteriühistut

võimaldama avaldajal tutvuda dokumendiga, mis kajastab korteriühistu rahaliste vahendite

seisu kogumiskontol. Nõuete (1) ülejäänud osa (seletuskiri) ning nõuete (4)–(7) kohta määruse

resolutsioon otsustust ei sisalda, aga põhjendustest nähtub, et need jäid rahuldamata.

5.1. Avaldaja on korteriühistu liige, kellel on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS)

§ 45 lg 1 alusel õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda

korteriühistu dokumentidega. KrtS § 45 lg 3 järgi võib korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub

teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise

õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul

juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui

juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks

teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Seega saab avalduse rahuldada juhul,

kui korteriühistu on keeldunud dokumentidega tutvumise võimaldamisest (sellele avaldaja ei

tugine) või kui korteriühistu on jätnud teatava aja jooksul tutvumistaotlusele vastamata.

5.2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel jäi avaldus läbi vaatamata

osas, milles avaldaja oli 17. novembri 2020 teatanud, et ta on saanud dokumentidega tutvuda.

5.3. Maakohus hindas avaldaja taotlust nõudepunktide kaupa ja tuvastas, et avaldajal ei ole

võimaldatud tutvuda kogumiskonto jääki kajastava dokumendiga. Selles osas kohus rahuldas

avalduse. Ülejäänud dokumentidega tutvumise nõuded pole põhjendatud, sest vastavad

dokumendid kas puuduvad või on avaldaja saanud nende sisuga tutvuda.

5.4. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda,

mistõttu polnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

6. Korteriühistu esitas 9. detsembril 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

avalduse rahuldamise osas tühistada ja jätta ka selles osas avaldus rahuldamata. Menetluskulud

palub ta panna avaldaja kanda.

6.1. Esiteks järgib korteriühistu oma peamist väidet, et avaldajal on võimaldatud tutvuda kõigi

nõutud dokumentidega. Korteriühistu hinnangul on avaldaja ise jätnud vastava võimaluse

kasutamata. Selle kinnituseks esitas korteriühistu ringkonnakohtule 16. veebruaril 2021

täiendava tõendina raamatupidaja kirjaliku seletuse.

4 (5)

6.2. Teiseks jaotas maakohus valesti menetluskulud. Igal juhul oli valdav osa avaldusest

põhjendamatu ja sellega oleks tulnud arvestada kulude jaotamisel. Korteriühistu kulude

avaldajalt väljamõistmisel oleks lisaks distsiplineeriv toime, sest avaldaja tegevus on ühistule

koormav.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks.

Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks ringkonnakohtule, kuhu asja toimik saabus 12. jaanuaril 2021. Ringkonnakohtu

menetluses vaidles avaldaja vastu ka korteriühistu taotlusele täiendava dokumentaalse tõendi

vastuvõtmiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse TsMS § 667 lg 2 ja TsMS § 659 kaudu

kohalduva § 657 lg 1 p 2 alusel osas, milles nõudepunkt (3) rahuldati avaldaja taotletust

laiemalt. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse

osaliselt ja sellega seonduvad menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

9. Maakohus jättis avalduse osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata. Nende otsustuste

peale ei ole kaebust esitanud, st vaidlustatud määrus on TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva

§ 456 lg 4 teise lause järgi osaliselt jõustunud. Samuti pole vaidlustatud avaldaja

menetluskulude tema enda kanda jätmist.

10. Ringkonnakohus rahuldab korteriühistu 16. veebruari 2021 taotluse. TsMS § 662 lg 3

lubab esitada määruskaebuse põhjendamiseks uusi asjaolusid ja tõendeid. Dokumentidega

tutvumise võimaldamise tõendamise kohustus on korteriühistul ja ta soovib raamatupidaja

seletusega seda tõendada. Tegemist on kirjaliku dokumendiga, mis vastab TsMS § 272 lg 1

tunnustele.

11. Vaidluse ese on korteriühistu dokumentidega tutvumise võimaldamine.

11.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nõude õiguslik aluse moodustavad KrtS § 45

lg-d 1 ja 3. Maakohus tuvastas õigesti nende normide kohaldamise üldiste eeldustena, et

avaldaja on korteriühistu liige ja esitas enne kohtusse pöördumist 7. juunil 2020 samasisulise

taotluse korteriühistule, mis jäi vastuseta. Nende asjaolude üle menetlusosalised ka ei vaidle.

11.2. Määruskaebemenetluses on vaidlus, kas esineb alus kohustada korteriühistut võimaldama

avaldajal tutvumist kogumiskonto jääki kajastavate dokumentidega. Maakohus tuvastas õigesti,

et kõnealuste dokumentidega tegelikult tutvumise võimalust korteriühistu ei tõendanud. Seda

hinnangut ei muuda ringkonnakohtule esitatud raamatupidaja kiri (dtl 293). Nimelt ei ole

korteriühistu juhatusele dokumentidega tutvumise taotluse esitanud korteriomanikul kohustust

korrata sama taotlust raamatupidajale. Juhatus pidi pärast 7. juuni 2020 taotluse saamist ise

looma olukorra, kus avaldaja saab soovitud dokumentidega tutvuda (tingimusel, et need on

olemas ja puudub alus keelduda nende sisu avaldamisest). Dokumentidega tutvumise taotluse

rahuldamiseks ei ole piisav näiteks see, et tutvuda soovijal võimaldatakse juurdepääs kõigile

raamatupidamise dokumentidele ja ta peab nende seast teda huvitavad ise välja otsima. Samuti

ei ole mõistlik, et avaldaja peaks oma algset soovi raamatupidaja juures kordama.

11.3. Maakohus märkis asjakohaselt, et käesoleval juhul on avalduse rahuldamise põhjus see,

et korteriühistu ei vastanud avaldaja 7. juuni 2020 taotlusele. Sarnaselt jättis korteriühistu

sisuliselt vastamata avaldaja kompromissi ettepanekutele menetluse kestel. Heites avaldajale

ette ebamõistlikku käitumist, toimis korteriühistu pigem ise eksitavalt ja vastuoluliselt. Näiteks

avaldaja 15. oktoobri 2020 ettepanekule dokumentidega tutvumise võimaldamiseks 21. ja

22. oktoobril kell 12–14 (dtl 140) vastas korteriühistu 22. oktoobril kell 10.44 esmalt, et ta

kompromissiga ei nõustu (dtl 182) ning seejärel kell 16.30, et tutvuda saab igal tööpäeval kella

16-ni (dtl 171).

5 (5)

11.4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 32 sätestab, et juriidilise isiku osanikud, aktsionärid

või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima

hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Sama sisuga on KrtS § 12 lg 2, kuigi

sõnaselgelt ei pane see kohustusi korteriühistule ega juhatusele. Siiski tuleneb sätete mõttest, et

korteriühistu juhatus peab korteriomaniku suhtes käituma heas usus. Sellega on hõlmatud

mõistlikus ulatuses ja asjaolusid arvestades sobiva tähtaja jooksul vastamine pöördumistele ja

avaldustele. Korteriühistu ei vastanud 7. juuni 2020 avaldusele ega pakkunud aega kogumis-

konto jääki kajastavate dokumentidega tutvumiseks. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et

korteriühistu oleks vastanud avaldaja konkreetsetele ettepanekutele dokumentidega tutvumise

aja kohta menetluse kestel. Seega ei ole korteriühistu täitnud KrtS § 45 lg-st 1 tulenevat

dokumentidega tutvumise võimaldamise kohustust ega järginud hea usu põhimõtet.

11.5. Eeltoodud kaalutlustel järeldas maakohus õigesti, et korteriühistut saab kohustada

võimaldama avaldajal tutvuda kogumiskonto jääki kajastavate dokumentidega. Määruskaebuse

esimene väide ei anna alust seda järeldust muuta.

12. Maakohus eksis siiski korteriühistu kohustuse sõnastamisel, sest väljus avalduse piiridest.

Selle puuduse saab ringkonnakohus omal algatusel parandada. Nii kitseneb korteriühistule

määrusega pandud kohustuse ulatus, mistõttu tähendab see ühtlasi kaebuse osalist rahuldamist.

12.1. Avaldaja saatis 7. juunil 2020 korteriühistule e-kirja, milles sisaldus taotlus võimaldada

tutvuda 2020. aasta jooksva kuu esimese kuupäeva seisuga kogumiskonto rahaliste vahendite

seisu kajastavate dokumentidega. Nii on sõnastatud avalduse resolutsiooni p 1.1.3 ja sama

nõuet järgib 1. oktoobri 2020 seisukoht. Seega soovis avaldaja tutvuda dokumentidega, mis

kajastavad kogumiskonto jääki 2020. aasta iga kuu esimesel päeval.

12.2. Maakohus rahuldas avalduse kõnealuses osas üldisemalt, st ei piiranud dokumente aasta

ega kuupäevaga. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel üldjuhul seotud

esitatud taotlustega. Sellest tuleneb kohtu õigus ja kohustus taotlusi tõlgendada. Eelkõige saab

juhatusele esitatud taotlust pidada teabe küsimiseks teatavate asjaolude kohta (Riigikohtu

21. oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-9918, p 36.1 ja seal viidatud varasem praktika).

Sätte eesmärk ei ole aga laiendada avalduse ulatust ja anda avaldajale õigust, mille saamiseks

pole kohtusse pöördutud. Ringkonnakohtu hinnangul pole käesolevas asjas põhjust avaldaja

taotlust laiendada. Seetõttu tuleb maakohtu määruse sõnastust muuta. Vaidlusalune 2020. aasta

on praeguseks lõppenud. Järelikult on piisav kohustada võimaldada tutvumist dokumentidega,

mis kajastavad kogumiskonto jääki 2020. aasta iga kuu esimesel päeval.

13. Kaebuse teine väide menetluskulude jaotuse kohta pole põhjendatud. Avaldaja pöördus

kohtusse olukorras, kus korteriühistu jättis 7. juuni 2020 taotlusele vastamata. Seega ei

kuritarvitanud avaldaja oma õigusi. Eespool p-des 11.3 ja 11.4 märgitud kaalutlustel ei tuvasta

ringkonnakohus, et korteriühistu oleks omakorda käitunud heas usus. Ka tervikuna on

dokumentidega tutvumise üle peetava vaidluse korral üldjuhul põhjendatud jätta kulud

menetlusosaliste endi kanda, sest lahend tehakse mõlema poole huvides.

14. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 alusel samuti

menetlusosaliste endi kanda ning neid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

15. Juhindudes TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 654 lg-st 2² ja § 173 lg 1 teisest lausest

esitab ringkonnakohus resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse, milles märgib kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

16. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab kaevata TsMS § 660 lg-te 3 ja 4 ning § 696 lg 1 teise lause alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)