1-20-9296/3 · 1-20-9296/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Summary
AI generated1-20-9296 1 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 5. märts 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-9296 (19730000072) Kohtunik Marina Ninaste Kriminaalasi Z.B süüdistuses KarS 212 lg 1 § järgi käskmenetluses P rokurör Meelis Sentifoli Süüdistatav Z.B – isikukood XXX; elukoht: x; Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel: vene keel; x; t...
Full Text of the Judgment · 1-20-9296/3
1-20-9296 1
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 5. märts 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-9296 (19730000072) Kohtunik Marina Ninaste Kriminaalasi
Z.B süüdistuses KarS 212 lg 1 § järgi käskmenetluses P
rokurör Meelis Sentifoli Süüdistatav Z.B – isikukood XXX; elukoht: x; Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel: vene keel; x; töökoht: x, kriminaalkorras kehtivad karistused puuduvad Kaitsja Kristina Isokoski
RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg st 1, § 253 lg st 1 ning § - - -st 254 kohus otsustas:
1. Süüdi tunnistada Z.B § 212 lg 1 järgi ja karistusseadustiku (KarS)
mõista talle karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära (miinimumpäevamäär 10 eurot), s.o 1500 eurot. 2. lugeda Z.B KrMS § 202 lg 6 alusel mõistetud karistusest kantuks tema
poolt sooritatud 37 üldkasuliku töö tundi, s.o 37 päeva vangistust, mis vastab KarS
§ 2 alusel 111 (saja üheteistkümnele) päevamäärale, s.o 1110 eurot ja kandmisele 70 lg
kuuluvaks lõplikuks karistuseks lugeda 39 (kolmkümmend üheksa) päevamäära ehk 390 eurot.
3. Rahaline karistus tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS- is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank
AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Z.B kriminaalasi 1-20- ,
1-20-9296 2
9296, rahaline karistus“ Viitenumbri märkimine on ja viitenumber 99921400000716. kohustuslik.
4. Välja mõista Z.B-lt riigi tuludesse KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära,
s.o 876 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 108 eurot, s.o kokku 984 eurot.
5. KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel määrata, et Z.B võib välja mõistetud menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele 82 eurot. Menetluskulud tuleb
tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank -is, AS EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank - AS is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Z.B, kriminaalasi 1-20-9296, menetluskulud“ ja viitenumber 99921700010684. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur
täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. 6. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile.
EDASIKAEBAMISE KORD
Süüdistataval ja kaitsjal on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud
kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav 15 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras,
jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus 15 päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Vastavalt KrMS § 255 lg 1 kui süüdimõistetu vaidlustab - le käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab
kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue
süüdistusakti koostamiseks KrMS § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras. KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetl
use korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Esitatud süüdistus
1. Z.B
süüdistatakse selles, et tema lõi kindlustusjuhtumi toimumise kohta
ebaõige ettekujutuse kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil alljärgnevatel asjaoludel: 11. augustil 2019 sõlmis Z.B abikaasa A R e-posti vahendusel Swedbank P&C
Insurance AS-iga reisikindlustuslepingu (poliisi nr X), mille kohaselt kindlustatud isikuteks olid A R ja Z.B ning mille tingimuste kohaselt muuhulgas oli kindlustuskaitseks . varakindlustus hüvitispiiriga 2000 eurot ühe kindlustatud isiku kohta.
1-20-9296 3
24. augustil 2018 edastas Z.B interneti vahendusel, kasutades e-posti aadressi
x, Swedbank P&C Insurance AS-ile reisikindlustuslepingu (kindlustuspoliisi nr X) raames
hüvitistaotluse seoses tekkinud varalise kahjuga. Hüvitistaotluses kirjeldatu kohaselt Z.B suhtes pandi 14. augustil 2018 Hispaanias Barcelonas viibides toime kuritegu, mis seisnes selles, et temal kaasas olnud seljakotist varastati temale kuuluv sülearvuti MacBook 13 väärtusega 1529 eurot ja mobiiltelefon iPhone 6 Space Gray väärtusega 570 eurot. Lisaks Z.B
esitas e-posti teel Swedbank P&C Insurance AS-ile sülearvuti MacBook 13´´
2.0/256 Space Gray INT, x väärtusega 1529 eurot, soetamisdokumendid ja Hispaanias
Kataloonia Autonoomse Piirkonna Valitsuse Siseasjade osakonna politseiameti teate Z.B
pöördumise kohta kohaliku politsei poole seoses tema suhtes toime pandud vargusega. Seejuures teadis Z.B, et tema poolt Swedbank P&C Insurance AS-ile seoses väidetava kindlustusjuhtumiga edastatavad andmed ei vastanud tegelikkusele, kuna Z.B poolt deklareeritud kindlustusjuhtumit tegelikult aset ei leidnud.
Z.B
poolt ebaõigete andmete edastamisega loodi kindlustusandjale
kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutus, mille tõttu 31. augustil 2018 tegi Swedbank P&C Insurance AS kahjutoimiku nr TE1811305 raames hüvitisotsuse, mille kohaselt Z.B-le hüvitati kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju summas 1642,38 eurot, milline summa kanti üle Z.B arvelduskontole nr x.
Seega Z.B pani toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o
kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil.
2. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Sentifoli taotleb 16 detsembril 2020 .
koostatud ja kohtule edastatud süüdistusakti kohaselt kriminaalasja läbivaatamist käskmenetluse korras, tehes ettepaneku karistada süüdistatavat Z.B KarS § 212 lg 1
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 150 päevamäära ulatuses, arvestades KarS § 44 lg 2 alusel päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o 1500 eurot. KrMS § 202
lg 6 alusel tuleb karistuse mõistmisel arvestada kohustuste osa, mille isik on täitnud. Z.B on sooritanud (ümardatuna) 37 üldkasuliku töö tundi KarS § 70 lg 2 kohaselt
. rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust ja KarS § 69 lg 1 tulenevalt
üks tund üldkasulikku tööd. Seega 37 tunnile üldkasulikule tööle vastab rahaline karistus 111 päevamäära, s.o 1110 eurot, millest tulenevalt tuleb lugeda ärakandmisele kuuluvaks
karistuseks 39 päevamäära, s.o 390 eurot. Samuti kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele
menetluskulud, milleks kriminaalasja kohtueelses menetluses on süüdistatavale riigi poolt määratud kaitsja poolt osutatud riigi õigusabi kulud eurot. Samuti kuulub väljamõistmisele 108
süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga
alammäära, s.o Süüdistatava poolt hüvitamisele kuuluva menetluskulu 876 eurot.
absoluutsumma on 984 eurot. Arvestades süüdistatava varalist seisundit ja
resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulude ja
sundraha (kokku 984 eurot) hüvitamine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest. 3. Süüdistusakti kohaselt edastati see süüdistusakti koopia ka süüdistatavale ja tema kaitsjale. Seda kinnitab prokuröri poolt toimiku vahele lisatud Delta väljatrükk. Samuti e-kirjavahetus,
1-20-9296 4
mille prokurör edastas kohtule 15. jaanuaril 2021, millelt nähtub süüdistatava kinnitus, et on ta talle edastatud süüdistusakti koos tõlkega kätte saanud. venekeelse
4. KrMS § 252 lg 3 kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja võivad süüdistusakti saamisest 10 päeva
jooksul esitada kohtule kirjaliku seisukoha kriminaalasja lahendamise kohta. KrMS § 253 kohaselt teeb kohus lahendi käskmenetluses kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne
viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest. Prokuratuuri saadetud teabe kohaselt on süüdistusakt edastatud kaitsjale (meilitsi aadressil x) ja süüdistatavale 16. detsembril 2020. Süüdistatav kinnitas selle kättesaamist 15. jaanuaril 2021.
Kaitsja ega süüdistatav ei ole 10 päeva jooksul süüdistusakti saamisest esitanud kohtule kirjalikku seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5. KrMS § 251 lg 1 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.
6. Kohus asub seisukohale, et taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane, põhjendatud ning vastab KrMS § 251 nõuetele. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud
süüdistusaktis puutuvalt süüdistuse tõendatusse ning karistuse määra. Eeltoodust tulenevalt kuulub prokuröri taotlus rahuldamisele. 7. KarS § 212 lg 1 näeb ette vastutuse kindlustusjuhtumi esilekutsumise või kindlustusjuhtumi
toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise eest kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Z.B süüdistatakse kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige
ettekujutuse loomises kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Järgnevalt
kontrollib kohus, kas Z.B-le etteheidetav tegu vastab süüteokoosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. 8. Kriminaalasja materjalide pinnalt on tuvastatav, et Z.B esitas kindlustusandjale Swedbank P&C Insurance AS-ile 24. augustil 2018 reisikindlustuslepingu (kindlustuspoliisi nr
X) raames hüvitistaotluse seoses temalt väidetavalt Hispaanias reisil viibides varastatud sülearvuti MacBook 13´´ 2.0/256 Space Gray INT, ja mobiiltelefoniga, kuigi sama sülearvuti x maksumuse hüvitamist oli varem teise kindlustusjuhtumiga seoses taotlenud If P&C Insurance AS-ilt tema abikaasa A R. Swedbank P&C Insurance AS rahuldas süüdistatava poolt esitatud
hüvitistaotluse tehes süüdistatava pangakontole väljamakse summas 1642,38 eurot. Ehk siis kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et Z.Bõi kindlustusjuhtumi toimumise
kohta ebaõige ettekujutuse kindlustusandjale kindlustushüvitise saamise eesmärgil. (Süüdistusaktis lepingu sõlmimise kuupäevana märgitud 11. august 2019 on ilmselgelt ekslik, sest leping on sõlmitud 11. augustil 2018. Et just aastat 2018 on süüdistuses mõeldud, nähtub
ka hiljem süüdistuses toodud kuupäevast 24. august 2018, mil Z.B esitas hüvitustaotluse. Kuna kuriteokoosseisu moodustab 24. augustil 2018 toimepandu ja ses osas on
andmed süüdistusaktis õiged, ei pea kohus vajalikuks eelviidatud eksimuse pärast asja prokuratuurile tagastada.)
1-20-9296 5
9. Esmalt kinnitab Z.B ise enda ütlustes, et esitas 24. augustil 2018 e-posti teel
Swedbank P&C Insurance AS-ile reisikindlustuse kahjuavalduse kindlustushüvitise saamise
eesmärgil valeinformatsiooniga temalt Barcelonas väidetavalt varastatud mobiiltelefoni ja sülearvuti osas. Ta selgitas, et Hispaanias puhkusel olles tekkis mõte teha avaldus politseisse
temalt väidetavalt varastatud sülearvuti ja mobiiltelefoni osas. T ahtis raha teenida. Mõte a t
tekkis seetõttu vahetult enne Hispaania reisi käisid , et nad koos abikaasaga Milanos, kus
abikaasalt varastati sülearvuti. Abikaasa tegi avalduse kohalikule politseile ja esitades
sülearvuti ostudokumendi kindlustusfirmale, sai abikaasa varastatud sülearvuti eest
kindlustusfirmalt hüvitise. Tegelikult süüdistataval seda sülearvutit Hispaanias, Barcelonas
kaasas ei olnudki, vaid see varastati abikaasalt Milanos.
10. Süüdistatava ütluseid ning teo aset leidmise asjaolusid kinnitavad ka Swedbank P&C
Insurance AS-i poolt 26. veebruari 2019 esitatud kuriteoteate lisad. Nimelt nähtub, et
Z.B on meiliaadressilt x 24. augustil 2018 edastanud kirja Swedbank P&C Insurance AS varakindlustuse kahjukäsitlejale N A , milles selgitab tema suhtes 14. augustil
2018 Hispaanias Barcelonas viibides toime pandud kuriteo asjaolusid temalt varastati –
seljakoti esisahtlist telefon iPhone 6 Space Gray ja sülearvuti MacBook Pro 13. Kirjale on
lisatud ka Hispaania politseile tehtud kuriteoavaldus ning sülearvuti MacBook Pro 13
(seerianumbriga x) ostuarve nr 54464 5 aprilli 2017. a ostukuupäevaga (tl 25-38). Eelpool toodud kindlustusasjas edastas Swedbank P&C Insurance AS varakindlustuse kahjukäsitleja N. A Z.B-le 31. augustil 2018 kindlustusasja TE1811305 otsuse, mille kohaselt kuulub
kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju hüvitamisele ning kindlustushüvitis summas 1642,38 eurot kantakse Z.B arveldusarvele kolme tööpäeva jooksul (tl 39-42). 11. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et ka A. R on 30. juulil 2018 edastanud If P&C Insurance AS kahjukäsitlusele kahjuteate nr #0200050087 seoses sülearvuti
MacBook Pro 13 (seerianumbriga x) vargusega Milanos (tl 9-13). Et tegemist on selle sama sülearvutiga, mille kohta esitas kindlustusjuhtumi teate ka süüdistatav Z.B, tõendab A. R poolt enda kahjunõude tõendamiseks esitanud mh varastatud sülearvuti MacBook Pro 13 (seerianumbriga x) ostuarve nr 54464 5. aprilli 2017. a ostukuupäevaga (tl 18). Sellesama ostuarve esitas ka Z.B Swedbank P&C Insurance AS-ile oma kahjunõude tõendamiseks.
12. Eeltoodust tulenevalt on kriminaalasjas tõendamist leidnud Z.B poolt
kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse loomine kindlustusandjalt kindlustushüvitise
saamise eesmärgil.
13. Kohtu hinnangul on Z.B pannud teo toime kavatsetusega (KarS § 16 lg 2).
Kindlustusfirmale kindlustusjuhtumi kohta ebaõigete andmete esitamine kindlustushüvitise saamiseks oli Z.B eesmärgiks. Seda kinnitas Z.B ka ise. 14. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
15. Kohtu hinnangul vastab S. Romanosvki tegu kindlustuskelmuse 212 lg 1 (KarS § ) objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele, mistõttu tuleb ta kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada. Karistus
1-20-9296 6
16. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse
karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 17. KarS § 212 lg 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase
vangistuse. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse
kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt teeb
prokurör ettepaneku karistada süüdistatavat Z.B KarS § 212 lg 1 järgi rahalise karistusega 150 päevamäära ulatuses, võttes päevamääraks 10 eurot, seega rahalise karistusega 1500 eurot.
18. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ja kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Kohus hindab isiku süüd keskmisest väiksemaks. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata. Karistust
kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti on süüdistatav
kindlustusandjale Swedbank P&C Insurance AS-ile hüvitanud (tagasi maksnud)
Z.B arveldusarvele kantud kahjuhüvitise summas 1642,38 eurot. Karistust
raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks
süüdistatava suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol.
Maksukohustuslaste registri teatisest nähtub, et Maksu- Tolliametil puuduvad andmed ja Z.Bulude kohta 2018. a ja 2019. a osas, samuti puuduvad andmed temale 2019. a
tehtud väljamaksete osas, mistõttu on prokurör oma karistusettepanekus õigesti lähtunud päevamäära arvestamisel miinimumpäevamäärast. Arvestades süüdistatava süü suurust, mis on keskmisest väiksem, kuriteo asjaolusid, süü tunnistamist süüdistatava poolt ja kahetsust ning
karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Z.B edaspidi kuritegusid toime panemast), peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla sanktsioonimäära keskmist määra.
19. Samuti on põhjendatud prokuröri ettepanek KrMS § 202 lg 6 alusel arvestada karistuse
mõistmisel maha see kohustuse osa, mille isik on täitnud. Nimelt lõpetati 18. mail 2020 Z.B suhtes prokuratuuri põhistamata määrusega kriminaalmenetlus KarS § 212 lg 1 alusel. Z.B-le määrati kohustuseks teha üldkasulikku tööd 100 tundi. Üldkasuliku
töö tegemise tähtajaks määrati 6 kuud, s.o kohustuse täitmise tähtpäevaks oli 18. november 2020. 13. novembril 2020 on Z.B suhtes koostatud erakorraline ettekanne, sest Z.B ei ole üles näidanud huvi talle määratud üldkasuliku töö tundide sooritamiseks, vaid on öelnud, et soovib rahatrahvi. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku
kriminaalmenetluse uuendamiseks. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on Z.B talle määratud 1 tunnist üldkasulikust tööst tehtud 36 tundi ja 30 minutit. KrMS § 202 lg 6 00
sätestab, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud sama paragrahvi lõike 2
kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendatakse kriminaalmenetlus. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on S.
Romanovskil talle määratud 100 tunnist üldkasulikust tööst tehtud 36 tundi ja 30 minutit ehk
siis ümardatuna teeb see 37 üldkasuliku töö tundi. KarS § 70 lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust ja KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele päevale vangistusele üks tund üldkasulikku tööd. Seega
vastab 37 tunnile üldkasulikule tööle
1-20-9296 7
rahaline karistus 111 päevamäära, s.o 1110 eurot, millest tulenevalt tuleb lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 39 päevamäära, s.o 390 eurot.
20. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et Z.B uleb süüdi tunnistada
KarS § 212 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära
(miinimumpäevamäär 10 eurot), s.o 1500 eurot. KrMS § 202 lg 6 alusel tuleb lugeda Z.B mõistetud karistusest kantuks tema poolt sooritatud 37 üldkasuliku töö tundi
,
s.o 37 päeva vangistust, mis vastab KarS § 70 lg 2 alusel 111 (saja üheteistkümnele)
päevamäärale, s.o 1110 eurot ja kandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks tuleb lugeda
39 (kolmkümmend üheksa) päevamäära ehk 390 eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda
30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti
arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355
Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS- . Maksekorraldusel is
märkida selgitusena „Z.B , kriminaalasi 1 9296, rahaline karistus“ ja -20- viitenumber 99921400000716. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
21. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt Z.B-lt kuuluvad välja mõistmisele menetluskulud, s.o KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 876 eurot ja KrMS 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 108 eurot riigituludesse, kokku 984 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ositi ühe aasta jooksul. Seega kuulub ühes kuus tasumisele 82 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik