1-10-7212/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-10-7212

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22 juuni 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-7212 (09230120787) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi Z.G süüdistus KarS § 263 p 1 järgi Lühimenetluses Prokurör Algis Sepp Süüdistatav Z.G

Ik xxx, emakeel: vene keel, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: AS L , elukoht: xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 12.12.2009, so 1 päev

Varasem karistatus: Harju Maakohtu 31.10.2006 otsusega KarS § 263 p 1, 2, 4 järgi vangistus 3 aastat tingimisi katseajaga 2 aastat 3 kuud.

28.10.2008 määrusega pikendatud katseaega 3 kuud. Katseaeg lõppes 30.04.2009

Karistatud korduvalt väärteokorras, sh viimati 15.07.2009 KarS § 262 alusel rahatrahviga 600 krooni. Kaitsja Advokaat Rein Kiviloo RESOLUTSIOON

1. Z.G süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

karistada teda tähtajalise vangistusega 9 (üheksa) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Z.G-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg,

12.12.2009 so 1 (üks) päev, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise

2 vangistuse 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

4. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta Z.G-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva Z.G suhtes

kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Z.G

temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut

kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Kuninga 22 Pärnus, tel: 4 479 503, 4 479 570)

5. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada Z.G järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas: xxx,

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Z.G-le määratud 2 aastase katseaja kulgemist

kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 22.06.2010 .

7. Z.G suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

8. Z.G-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1080 (üks tuhat kaheksakümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Z.G, 1-10-7212, kaitsjatasu“.

9. Z.G-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale

kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 53 (viiskümmend kolm) krooni ja 90 senti, mis

tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Z.G, 1-10-7212, koopiate tegemise kulu“. 10. Z.G-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Z.G, 1-10-7212, sundraha“.

11. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 12. Asitõend: CD-plaat kõnesalvestusega, mis asub kriminaalasja juures - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist

KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille

kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus

võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada

apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

3

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

Z.G süüdistatakse selles, et tema 12.12.2009 kella 02.00 ajal Tallinnas

Kaubamaja 4 asuva Energia kohviku juures rikkus avalikku korda tungides kallale temale

varem tundmatule KA, lüües teda rusikatega korduvalt näo piirkonda, mille tagajärjel KA kukkus ja kaotas teadvuse. Peksmisega Z.G häiris teisi avalikus kohas viibivaid

isikuid, kes korrarikkumise lõpetamise eesmärgil teavitasid sellest politseid. Peksmisega

Z.G tekitas KA füüsilist valu ja tervisekahjustuse: hulgaliselt nahaaluseid

hematoome näo piirkonnas ja killunenud ninaluu murru. Z.G avalikus kohas, kuhu on juurdepääs kolmandatel isikutel, kasutas oma pahameele väljendamiseks vägivalda

kõrvalise, temale varem tundmatu isiku suhtes. Taoline pahameele väljendamise viis on

vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega, näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist teistesse ühiskonnaliikmetesse ja avalikku korda.

Z.G pani oma tegevusega toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav Z.G seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 29.01.2010 koostatud kannatanu KA´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 12.12.2009 kella

02.00 paiku kõndis ta koos sõbra JL'iga Tallinna Kaubamaja juures ning liikusid

Kaubamajapoolsel tänaval, kus teisel pool teed asuvad trollipeatused. Kannatanu oli tarvitanud alkoholi ja ei olnud just kõige adekvaatsem. Kõnetas ühte tütarlast, kes seisis Kaubamaja juures ning see omakorda ei meeldinud ühele noormehele, kes tuli koheselt

juurde ja hakkas temaga väga agressiivselt vaidlema. Talle tundus, et ta tahtis temaga

kohe kaklema hakata. Seda luges välja tema kehakeelest, sest see noormees proovis

vaidlusesse sekkunud tütarlast ja kannatanu sõpra eemale lükata ja läbi nende ikka kannatanuni liikuda. Nad seisid nende vahel. Mõlemad vaidlesid eesti keeles, kuid arvab, et noormees võis ka venekeelseid väljendeid kasutada. №ormees liikus kannatanule peale

ja nii tütarlaps kui ka kannatanu sõber pidid päris tugevalt teda tagasi hoidma. Sellega kannatanu mälu selle sündmuse koha pealt katkeb ning järgmise hetkena mäletab ta juba

Mustamäe haiglas viibimist, kus tal tuvastati ninaluumurd ja kolju mõra. Operatsiooni

haiglas ei tehtud: nina pandi paika ja mõra koljus pidavat arstide jutu põhjal ise kinni kasvama. Kannatanul oli terve vasak näo pool paistes, kui teda haiglasse toodi. See noormees oli vanuselt 20-22, kasvult 180 cm pikk, keskmise kehaehitusega ning lühikeste juustega. (t/l 2-3)

• Väljavõte haigusloost nr 2953883, millest nähtuvalt KAil diagnoositi Fractura ossis nasi et zygomaticus dex (S02.7) Ebrietas alcoholica. Saabudes haiglasse oli KAil näopiirkonnas

hulgaliselt nahaaluseid hematoome. Paremal T-l lineaarfraktuur. Ninaluu killunenud fraktuur. 12.12.2009 teostati operatsioon; Repositio ossis nasi. Killunenud ninaluu murd reponeeriti ja fikseeriti. (t/l 4)

• 12.12.2009 koostatud tunnistaja JLi ülekuulamisprotokolli kohaselt 12.12.2009 kella 01:45 paiku jalutasid nad koos sõbra KA'iga Tallinna Kaubamaja juures. Kohvik Energia

vastas Kaubamaja all nägi taksopeatuses kahte neiut ja läks nendega juttu ajama.

Mõlemad tüdrukud rääkisid eesti keeles, kuid ta sai jutust aru, et üks on rahvuselt venelanna. Mõne meetri kaugusel oli veel kolmas neiu ja Karl läks temaga juttu ajama. Järsku ta nägi, et Karlil on huuled verised ja Kjuures oli üks musta kampsuniga noormees. Tal oli näha tätoveering, kuid ta ei mäleta kus täpselt. Läks Kjuurde ja püüdis neid maha

4

rahustada. Isik, kes Klõi, rääkis vene keeles ja tal olid ka kaks kaaslast. Nad hakkasid

tõuklema. Sai aru, et nad hakkavad tüli norima ning jalutas mõned meetrid eemale

sõiduteele ja helistas politseisse. Kui ta uuesti tagasi pöördus, siis oli Karl juba pikali maas. Suundus uuesti K juurde tagasi ja üks noormeestest püüdis teda takistada joostes talle vastu. L õi teda enesekaitseks jalaga. Natukese aja pärast jõudis politsei kohale. Ta ei näinud täpselt, kes K pikali maha lõi ja kes kui palju teda peksid, kuid kiirabi saabudes oli Karl meelemärkuseta. Põhiline tülinorija oli musta värvi kampsuniga, lühikeste tumedate juustega ja tätoveeringuga noormees. Nad olid umbes 20 aastased ja rääkisid vene keeles. (t/l 5-7)

• 12.12.2009 koostatud tunnistaja INülekuulamisprotokolli kohaselt 12.12.09 öösel oli ta koos oma elukaaslase Denissiga Tallinna kesklinnas. Ühel hetkel küsis ühelt tundmatult noormehelt sigaretti. Ta andis talle sigareti, pani selle enda tulemasinaga põlema. Seisis

selle noormehega kõrvuti, Deniss oli samal ajal nende kõrval ning nad koos suitsetasid seda eestlase antud sigaretti. See noormees hakkas temaga eesti keeles midagi rääkima. Tutvusid põgusalt, kuid sellele noormehele järsku ei meeldinud, et Deniss teda embas. Ta

tõukas Denissi. Tema jättis oma pooliku suitsu Denissile ja lahkus, läks lähedal asuva baari tualetti. Kui ta tagasi tuli, nägi, et toimus kaklus. Deniss kakles selle noormehega,

kes talle suitsu andis. Tema arust nad mõlemad lõid üksteist või püüdsid lüüa üksteist

rusikatega näkku, lisaks üritas see eestlane Denissi jalgadega lüüa. Tunnistaja hakkas Denissi ja seda eestlast lahutama, tal aga ei õnnestunud see. Eestlane aga tõukas teda vastu õlga, seetõttu ta läks umbes 30-50 m eemale sellest kakluse kohast ja kui ta tagasi tuli, oli kohal juba politsei ja kiirabi. Dmitri ja Robert kakluses ei osalenud. (t/l 8-10)

• 11.03.2010 koostatud tunnistaja RJülekuulamisprotokolli kohaselt 12.12.2009 öösel oli ta

koos oma sõprade Dmitri ja Denissiga ning Denissi tüdruksõbra Irinaga Tallinnas

Kaubamaja juures, kus ootasid taksot. Irina läks nende seltskonnast veidikeseks eemale

ning seejärel märkasid nad, et ta rääkis eemal juttu ühe nende jaoks tundmatu noormehega, Läksid nende juurde ja Dmitri pöördus noormehe poole ning uuris, kas tal on Irinaga mingisuguseid probleeme, et ta temaga räägib. Selle tundmatu noormehega oli koos veel keegi noormees, kes oma sõbra seejärel nende juurest eemale tõmbas. See teine noormees ütles vene keeles, et neil ei ole probleeme ja nad hakkavad kohe minema. Nad liikusid eemale, kuid see Irinaga rääkinud noormees jäi millegipärast endiselt koha peale seisma ja jõllitas nende suunas. Denissile see ei meeldinud ning ta läks noormehe juurde ja tõukas teda rinnust. Nende vahel läks asi edasi sõneluseks ja tõuklemiseks. Üks eesti neiu tuli tema juurde ja kutsus teda eemale vestlema ja palus see jagelemine ära lõpetada.

Ta ei näinud, mis toimus Denissi ja selle noormehe vahel, kuid ta kuulis helisid, mille põhjal järeldas, et nende vahel toimus kaklus. Kaklus ei toimunud kaua ning siis ta nägi, et see tundmatu noormees oli pikali maas ja tal oli nina lõhki. Deniss oli palja ülakehaga tema läheduses. Ta ei tea, miks ta riided ära võttis. Dmitri seisis kakluse ajal Irina juures,

sest Irina oli väga endast väljas ja nuttis. Dmitri kakluses ei osalenud ja kaklesid Deniss ja see üks noormeestest, kes enne Irinat kõnetas. Denissil ei olnud näha väliselt vigastusi. Tunnistaja ei löönud kedagi. Mingisugused kaks meest tulid juurde ja üks neist

hakkas kuhugi helistama. Siis oli kaklus juba läbi. Kõik see toimus Denissi

armukadedushoo tõttu. Varem ei ole ta Denissi kaklemas näinud, kuid ta on teiste

inimeste käest kuulnud, et tal on varem kakluseid ette tulnud. Nad olid kõik enne sündmust alkoholi tarvitanud. Kui politsei kohale tuli, siis läks maas lamanud noormehele lähemale ja nägi, et tal oli nina katki ning tal olid näo peale verejäljed. (t/l 11-13)

• 01.03.2010 koostatud tunnistaja LBülekuulamisprotokolli kohaselt 12.12.2009 öösel kella 01:45 paiku liikus ta üksi Tallinna Kaubamaja juures ning nägi teisel pool teed Kaubamaja

poolel seismas seltskonda noori inimesi - umbes 5 inimest, kelle seas olid ka tüdrukud

lilledega. Nendest veidi eemal seisid kaks meesterahvast, kes tõuklesid omavahel. Tunnistaja ei suutnud eristada lööke, kuid tundus, et tegevus oli vastastikune ja keegi neist jõuga ülekaalus ei olnud. Mõlemad olid purjus ning nad tõukasid kätega rinnust teineteist.

Seltskond üritas neid suusõnaliselt maha rahustada. Üks meestest kukkus seejärel selili maha ja jäi lamama. Teine mees teda rohkem ei puutunud ning ei üritanud ka põgeneda. Tunnistaja kutsus politsei välja. Politsei tuli kuidagi väga kiiresti ning kuni selle ajani mees

5 lamas maas. Teine kakleja oli seal koha peal koos selle seltskonnaga. Seejärel läks ta edasi ja nende isikutega jäi tegelema politsei. (t/l 14-16)

• 10.03.2010 koostatud tunnistaja TKülekuulamisprotokollist nähtuvalt 12.12.2009 kell

01.00-02.00 paiku seisis tunnistaja Tallinna Kaubamaja juures ning ootasid sõbranna KL'iga marsruuttaksot. Nende juurde tulid kaks eesti keelt kõnelevat noormeest, hakkasid juttu rääkima. Eemal Kaubamaja nurga peal algas 2 noormehe vahel kaklus. Need kaks eesti noormeest, kes nendega rääkisid, arvasid, et nad peavad samuti sinna eestlastele appi minema. Kaklesid eestlane ja venelane omavahel. Kedagi konkreetset sellest kaklusest ta esile tõsta ei suuda ning see kaklus kandus kogu aeg neile lähemale. Nende kõrval seisid

üks vene keelt kõnelev noormees ja neiu ning neiu noormees läks seejärel ka kakluse toimumise suunas. Tütarlaps oli millegipärast endast väljas ja ta hakkas nutma. Ta oli juba siis endast väljas, kui noormees tema kõrval seisis. Tunnistaja ja tema sõbranna rahustasid seda tüdrukut maha ja seisid samal ajal kakluse toimumise koha poole seljaga. Vahepeal kaklesid nende läheduses 4 inimest. Ta ei oska öelda, kes keda ja kuhu lõi, kuid mõlemad osapooled üritasid üksteist näkku lüüa rusikatega. Tunnistaja ei oska öelda, kes olid need 4 kaklejat. Seejärel kaklus lõppes ning nägi, et üks noormees oli pikali maas. Tunnistaja ja tema sõbranna läksid kannatanu juurde, kes oli teadvuseta ja tal oli nina peal tume triip,

mille põhjal ta eeldas, et tal on ninaluumurd, mõlemad silmad olid tal ka paistes ja tal

voolas suust verd. Koos kaklusele eelnenud vaidlusega kestis kogu see sündmus kokku umbes 15-30 minutit. (t/l 17-18)

• 10.03.2010 koostatud tunnistaja KL ülekuulamisprotokolli kohaselt 12.12.2009 kell 01.00-02.00 paiku seisis ta Tallinna Kaubamaja juures ning ootas koos sõbranna TK'ga marsruuttaksot. Nende juurde tulid kaks eesti keelt kõnelevat noormeest, hakkasid juttu rääkima. Nendel tekkis vaidlus eemal seisnud vene noormeestega ning see vaidlus läks üle

tõuklemiseks, mis seejärel omakorda läks üle kakluseks. Kaklust tunnistaja ei näinud

üldse. Kui nad seal puntras tõuklesid, siis tunnistaja proovis kedagi sealt ära tõmmata, kuid see ei õnnestunud. Vene noormehi oli kindlasti alla l0ne, kuid täpsemat arvu ta ei

oska öelda. Seal Kaubamaja juures seisis ka üks vene tütarlaps koos noormehega ning tütarlaps oli väga endast väljas. Kakeldi neist kaks meetrit eemal. Ta kuulis karjumist eesti ja vene keeles. See kõik tundus päris pikalt kestvat. Ühel hetkel, kui ta ümber pööras, siis nägi ühte noormeest maas lamamas ning tema nägu oli paistes. Ta oli teadvuseta. Teised osalejad olid vist ära jooksnud, sest kedagi teist ta enam koha peal ei näinud. Seal seisis

ainult see tütarlaps ja noormees. Tunnistaja ja tema sõbranna läksid maas lamava kannatanu juurde. (t/l 19-20)

• 30.03.2010 koostatud tunnistaja DJülekuulamisprotokolli kohaselt 12.12.2009 kell 01.00 paiku seisis ta koos RJ´i, Z.G ja tema tütarlapse Irinaga Tallinna Kaubamaja juures, sest ootasid seal taksot. Pärast seda, kui Deniss esimesena seda eesti noormeest lõi, siis kukkus noormees pikali, kuid ta ei kaotanud teadvust. Ta tõusis püsti ja seejärel algas Denissi ja selle noormehe vahel vaidlus. Kuna noormees ei saanud vene keeles aru, siis temaga kaasas olnud teine eesti keelt kõnelev noormees tõlkis temale vene keelde Denissi

jutu. Nad vaidlesid umbes 5-10 minutit. Tunnistaja ja Robert olid ka seal juures. Kõik vaidlesid tegelikult läbisegi - nende seltskond nende eestlastega. Eemal istusid Kaubamaja sissepääsu juures olevate treppide peal mitu tütarlast (3 või 4), kes tunnistaja meelest olid

algselt nende kahe eestlasega koos. Seejärel läks see vaidlus üle kakluseks ning Deniss ründas seda eesti noormeest uuesti. Enne seda viskas Deniss seljast oma jope. Deniss lõi eestlast korduvalt rusikatega näo piirkonda. №ormees üritas vastu lüüa, kuid ta ei tabanud Denissi. Deniss on varem mitu aastat tegelenud poksiga ja ta oskab lüüa ning oli selles kakluses osavam. See kaklus kestis umbes 3 minutit. Tunnistaja sellesse ei sekkunud, sest hoidis Denissi tüdrukut Irinat tagasi, sest ta tahtis ka sinna kaklusele vahel minna. Robertit

kakluses ei osalenud, sest ta seisis eemal. Tunnistaja seisis kakluse poole valdavalt seljaga, kuid aeg-ajalt vaatas kakluse poole. Deniss lõi selle eestlase nokauti ja noormees

kukkus maha. Tunnistaja meelest ei löönud Deniss seda noormeest, kui ta maas lamas. Maha kukkunud noormehe sõber algselt kaklusesse ei sekkunud, kuid seejärel kui ta sõber maha kukkus, tuli ta Denissi juurde. Deniss tahtis teda ka rünnata ja noormees pani jooksu. Ta jooksis Tammsaare pargi poole ning Deniss jooksis talle veidi järele, kuid pöördus siis

6 tagasi. Tunnistaja nägi, et maas lamaval noormehel olid nina ja lõug ning suu piirkonda verega määrdunud. Seejärel tuli ka see teine ärajooksnud noormees tagasi ning hoidis käes telefoni. Arvatavasti ta helistas kuhugi. Deniss viskas seljast oma särgi ja tahtis noormeest lüüa, kuid viimane vehkis jalgadega Denissi suunas, et Deniss talle lähemale tulla ei saaks. See toimus juba kõik sõidutee peal. Seejärel tulid juurde vene keelt kõnelevad tundmatud mehed, keda võis olla kokku 3 ning nad panid Denissi asfaldi peale maha ning hoidsid

teda sellisel asendis kuni politsei tulekuni. See noormees, kelle Deniss pikali lõi, jäigi politsei ja kiirabi saabumiseni pikali lamama. Ta ei märganud Denissil väliseid vigastusi, kuid kui neid politseisse toodi, siis mainis ta, et tal valutab alaselg. Tunnistaja ei löönud kumbagi nendest noormeestest ning Robert ei teinud seda samuti. Kakles ainult Deniss. Ta on purjus peaga äkilise iseloomuga. Kaine peaga ta kaklustesse ei roni. Politseis käis

ka kiirabi Denissi üle vaatamas ja siis ta rääkis neile, et tal valutavad ribid. Tunnistaja arvab, et see teine noormees võis oma jalalöökidega Denissi tabada.(t/l 26-29)

• 19.04.2010 koostatud tunnistaja ARülekuulamisprotokolli kohaselt 12.12.2009 kell 02.00

paiku Tallinna kesklinnas Tallinna Kaubamaja juures (Kaubamaja tänaval, Tallinna

Kaubamaja B korpuse №ortemaailma sissepääsu juures) märkas eemalt (u 50 m

kauguselt, Rävala ja Kaubamaja tn ristmikult) ühe seltskonna vahel toimunud konflikti algstaadiumit ja mõne aja pärast juba konflikti kulminatsiooni. Ehk siis nägi seda, kuidas algselt mingisugused kodanikud, neid võis olla kokku umbes 5-7, millegi üle suhteliselt valjuhäälselt ja žestikuleerivalt vaidlesid. Seejärel nägi, kuidas üks mees oli pikali maas

ning teine meesterahvas tagus teda jalgadega. Ega seal midagi väga näha ei olnud, üks peksis maaslamajat ja teine mees üritas siis omakorda seda peksjat maaslamajast eemale peksta. Sellest hetkest läks ka vahele. Selles konfliktis ei saanud keegi aru, kes on kes ja

kelle poolt. Kuna viibis seal teenistusest vabal ajal, siis politseinikuna ta ennast ei

esitlenud. Takistas agressiivsel mehel, kes maaslamajat jalgadega peksis, tema tegevust

jätkamast ning pani ta kõhuli maha ja hoidis teda selja taha surutud kätest kinni. Ülejäänud juures viibinud ja tema jaoks tundmatud isikud väitsid, et see mees olevat selle maaslamaja ka pikali löönud. Peale kinnipidamist helistas koheselt 110 ning sai teada, et

patrull on juba teel. Mööduval vanemal abielupaaril palus maaslamaja külili keerata ja tema pulssi kontrollida. Esimene patrull jõudis üllatavalt kiiresti kohale ning neile andis

ka kinnipeetud isiku üle. Sel hetkel, kui lahkus, saabus kiirabi ning maas lamanud kannatanu polnud veel teadvusele tulnud. (t/l 59)

• 12.12.2009 koostatud kahtlustatava Z.G ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et 12.12.2009 umbes kella 01.45 paiku oli ta Kaubamaja tänaval koos oma tüdruku IN, DJja R . Tema tüdruk Irina palus ühelt tundmatult noormehelt suitsule tuld. Ta sai aru, et see noormees tahtis midagi tema tüdrukult. Ta nagu hakkas tüdrukult midagi küsima, või üle kuulama, talle

tundus see kahtlasena ja läks ka nende juurde. Küsis noormehelt, et on tal mingi probleem. №ormees aga üritas teda tõugata, kuid ta sai eemale temast minna. Ta lõi seda

noormeest seetõttu vasaku käe rusikaga vastu nägu, löök tabas tema ninajuurt ning noormees kukkus kohe pikali maha. Ta ei kaotanud teadvust, tema sõber tuli nende juurde ja vaatas teda. Tema ja Dmitri hakkasid sealt eemalduma. Kannatanu sõber aga jooksis neile järgi ja hakkas nende suunas jalgadega vehkima, saades talle paar korda jalaga vastu pead. Pärast neid lööke aga tuli nende juurde üks erariides mees, ütles, et ta on politseinik. Tuli ka mitu politseiautot ja politsei pani tal käed raudu ja kästi pikali maas olla. Dmitri ei löönud tema arust kedagi, Robert aga seisis tema tüdruku kõrval ning ka ei löönud kedagi.

Ta sai küll pihta jalahoope ja need tekitasid talle vigastusi, kuid avaldust ta ei soovi esitada. (t/l 39-41)

• Tallinna Kiirabi kiirabikaardist nähtuvalt 12.12.2009 kell 03.02 tuvastati Z.G marrastused puusal ja peas. (t/l 44)

• Teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, millest nähtub, et 2008 kahtlustataval keskmine päevasissetuleku suurus peale mahaarvamisi oli 81 krooni. (t/l 53)

7 Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlusi ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel Z.G süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu KAi ütlusi, tunnistajate JLi, IN, RJi, LB, TK,

KLi, DJja ARütlusi, kiirabikaarti, asub seisukohale, et süüdistatava Z.G süü

temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud

süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 263 lg 1 järgi.

Kriminaalasja materjalidest süüdistatakse süüdistatavat selles, et tema pani toime rahu ja

avaliku korra raske rikkumise sellega, et peksis 12.12.2009 kella 02.00 ajal Tallinnas Kaubamaja 4 asuva Energia kohviku juures KAit rusikatega korduvalt näo piirkonda. Kohus asub seisukohale, et taoline käitumine kannatanu suhtes oli lugupidamatuse väljendamine ja tänaval viibivate inimeste rahu häiriv tegevus. Taoline käitumine leidis aset tänaval ja paljude

kõrvaliste ning asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul, mistõttu oli tegemist avaliku

kohaga. Süüdistatav rikkus oma käitumisega peale teiste isikute rahu häirimise ja

lugupidamatuse väljendamise ka kõrvaliste isikute õigust privaatsusele ning turvatundele

avalikus kohas. Kriminaaltoimikust nähtuvalt püüdis mitu kõrvalist isikut süüdistatavat vägivallatsemisel peatada, kuid see ei andnud tulemusi ning süüdistatav ründas ka teist isikut

kui see üritas lamava kannatanu juurde minna. Seejuures süüdistatav peksis kannatanut

avalikus kohas põhjusetult, milline käitumine on ilmselges vastuolus ühiskonnas omaks võetud käitumisnormide ja tavadega ning väljendas lugupidamatust teiste ühiskonnaliikmete vastu. Kohus asub seisukohale, et selline süüdistatava käitumine on juba oma olemuselt selline, mis rikub raskelt avalikku korda ning kuriteokoosseisu täitmiseks ei ole antud juhul

vajalik eelneva avaliku korra rikkumine KarS § 262 mõttes, mis vägivalla tõttu muutuks

avaliku korra raskeks rikkumiseks. Kuivõrd süüdistatav asus kannatanu suhtes vägivalda kasutama teadlikult avalikus kohas ja teiste asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul, siis

selline kannatanu põhjusetu peksmine näitab seda, et süüdistatav tegutses avalikus kohas

kannatanu suhtes vägivalda tarvitades eesmärgiga raskelt rikkuda avalikku korda. Taolisele seisukohale asub kohus seetõttu, et süüdistatav näitas oma käitumisega, so pealisriideid ära

võttes kohest valmidust asuda kaklema kellega tahes. Kriminaaltoimikus leiduvatest

tõenditest ilmneb, et kannatanule oli tekitatud tervisekahjustusi, milleks olid hulgalised nahaalused hematoomid näos ja ninaluu killunenud murd. Seetõttu leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud avaliku korra raske rikkumisena, mis on toime pandud vägivallaga, so KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavat on varem

karistatud kriminaalkorras 1 korral ja samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Peale selle ilmneb süüdistatava karistusandmetest, et süüdistatavat on korduvalt karistatud väärteokorras ning nendest andmetest nähtuvalt ka korduvalt KarS § 262 ja AS § 70 ettenähtud väärtegude

toimepanemise eest. Sellised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole kuigi õiguskuulekas. Süüdistatavale inkrimineeritud süüteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Arvestades süüdistatava isikuandmeid ja asjaolu, et süüdistatava sissetulek on suhteliselt tagasihoidlik ning tema ülalpidamisel on alaealine laps,

siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis

ettenähtud alternatiivset, so rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad piisavad

rahalised vahendid selle tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku

vabaduse piiramisega seotud karistust. Karistuse määra valikul arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna kahetsust toimepandus, samuti seda, et süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe kuriteo toimepanemises ning tema teole antud karistusõiguslik hinnang sisaldab vaid ühte

kvalifitseerivat tunnust, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd süüdistatava käitumises puuduvad karistust

raskendavad asjaolud ja eelmisest kohtuotsusest kuni uue kuriteo toimepanemiseni möödus

pikem ajavahemik, so peaaegu kolm aastat ning süüdistatava suhtes eelmist karistust

vaatamata pikemaajalisele katseajale täitmisele ei pööratud, leiab kohus, et mõistetava

8 karistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata, lootuses, et määratav pikem katseaeg ja

kriminaalhooldaja järelevalve sunnivad süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest katseaja kestel ja muutma oma ellusuhtumist ning käitumisharjumusi.

Märt Toming kohtunik