2-19-11402/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 5.märtsil 2021

tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-11402

Kohtuasi

Osaühingu

T.ROOSILEHT

&

KO

hagi

Smackers

Corporation OÜ vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

18 142,72 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing T.ROOSILEHT & KO (registrikood

10092776, asukoht Jüri tn 23a, 65609 Võru) lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kelli Ristal

Kostja: Smackers Corporation OÜ (registrikood 12914604,

asukoht Kauba tn 1b, 11312 Tallinn) vandeadvokaat Hannes

Toodu

Kohtumenetlus

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada OÜ T.ROOSILEHT & KO hagi Smackers Corporation OÜ vastu laenulepingust

tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.

2. Välja mõista Smackers Corporation OÜ-lt OÜ T.ROOSILEHT & KO kasuks põhivõlgnevus

13 750 (kolmteist tuhat seitsesada viiskümmend) eurot, hagiavalduse esitamise seisuga viivis

põhinõudelt 3292,72 eurot (kolm tuhat kakssada üheksakümmend kaks eurot ja 72 senti) ja

viivis protsendina põhivõlgnevuselt (13 750 eurolt) alates 31.07.2019 kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotus

1. Hagimenetluse kulud jätta Smackers Corporation OÜ kanda.

2. Määrata kindlaks osaühing T.ROOSILEHT & KO menetluskulud summas 3209 (kolm tuhat

kakssada üheksa) eurot ja välja mõista Smackers Corporation OÜ-lt OÜ T.ROOSILEHT &

KO kasuks menetluskulu 3209 eurot ja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata

summalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue

1. Osaühing T.Roosileht & KO (edaspidi hageja) palus kohtule Smackers Corporation OÜ

(edaspidi kostja) vastu esitatud hagis välja mõista põhivõlgnevus 13 750 eurot, hagiavalduse

esitamise seisuga viivis põhinõudelt 3292,72 eurot ja viivis protsendina põhivõlgnevuselt

(13 750 eurolt) alates 31.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 1.02.2016 laenulepingu, mille kohaselt andis hageja

kostjale laenu 15 000 eurot tagastamise tähtajaga 01.08.2016. Laenu intress oli 3%. Kostja

laenu ega intressi ei tagastanud, mistõttu esitas hageja 3.04.2019 nõude võlgnevuse tasumiseks

ja pankrotihoiatuse. Kostja esitas 17. 04.2019 vastuse, milles märkis, et on nõude tasunud ning

teinud hagejale laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks panga kaudu ülekandeid

kokku 1800 eurot ja tasunud juhatuse liikmele 22.12.2016 13 750 eurot sularahas, kokku

15 450 eurot. Hageja kontrollis kostja poolt esitatud väited üle ega nõustu nendega. Hageja

raamatupidamisega tegeles 2016-nda aasta lõpuni T R, kes oli ka hageja juhatuse liige ning

dokumenteeris alati kõik dokumendid väga hoolikalt. Alates 2017.a korraldab hageja

raamatupidamist K R. Hageja leiab, et kostja proovib seoses asjaoluga, et T.R on surnud oma

laenu tagasimaksmise kohustusest vabaneda ning on seetõttu võltsinud raamatupidamislikku

dokumenti. Kostja väidete kontrollimisel selgus, et kostja on teinud kahel korral hagejale

rahalise tagasimakse läbi panga 05.04.2016 1000 eurot ja 10.05.2016 700 eurot, seega kokku

1700 eurot. Kostja e-kirja teel 12.07.2019 esitatud koopia 22.12.2016 kassa väljamineku

orderist nr 12 on hageja hinnangul võltsing, millel olev T.R allkiri on võltsitud, sest ei sarnane

T.R allkirjale, mis ta on andnud teistele allkirjastamist vajavatele dokumentidele. Lisaks ei ole

eluliselt usutav 13 750 euro sularahas üleandmine, sest hageja andis laenu kostjale

pangaülekandega ja kaks tagasimakset kokku 1700 eurot tegi kostja pangaülekandega. Kostja

kohustus laenu 15 000 eurot tagastama koos intressiga hiljemalt 1.08.2016 kokku 15 450 eurot.

3. Kostja võlgnevus hageja ees on 13 750 eurot. Kuivõrd poolte vahel puudub kokkulepe

seadusjärgsest viivisemäärast erineva viivisemäära kohta, siis kohaldub seadusjärgne viivise

määr, milleks on hagi esitamise hetkel 8,05% tasumata võlgnevuselt aastas (s.o 0,022%

päevas). Hagiavalduse esitamise seisuga on võlgnevuselt viivist kogunenud 3292,72 eurot.

Hageja nõuab kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid viiviseid 0,022% iga kohustuse

täitmisega viivituses oldud päeva eest kuni tekkinud võlgnevuse summas 13 750 eurot täieliku

maksmiseni kostja poolt.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle täies ulatuses rahuldamata. Vastuväidete

kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.02.2016 laenulepingu ja laen 15 000 eurot anti kostjale

üle. Tõele ei vasta hageja väited kostja poolt dokumendi võltsimise kohta. Kostja osanikeks on

võrdsetes osades T A ja A M. Hageja osanikeks olid laenulepingu sõlmimise ja laenu

tagastamise ajal võrdsetes osades T.A, T.R, M R ja U R. T.A, M.R ja U.R on surnud T.R

lapsed. Kostja tasus hagejale laenusummast tagasi 1700 eurot ülekannetega ning 22.12.2016

sularahas 13 750 eurot. Raha andis hageja juhatuse liikmele T.R üle tütar T.A, kellel oleks

olnud tülikas minna töö ajal laenu tagasimakse teostamiseks seda kostja arveldusarvele viima.

T.R võttis raha vastu ja lubas selle ise hiljem panna hageja arveldusarvele. Pahatahtlikud ja

alusetud on hageja väited nagu ei oleks sularahas laenu tagastamine usutav. Kostja ja hageja

osanik langevad kokku, hageja juhatuse liige T.R oli kostja osaniku T.A isa.

5. Kostja arvates eemaldas hageja juhatuse liige raamatupidamisest täitmise kviitungi kui see seal

oli hageja juhatuse liikme M.R ja T.R vahel olnud tüli tõttu ja, et pärast tüli M.R ei soovinudki

T.R seda rahasummat ettevõtte kontole panna. Kostjale teadaolevalt hoidis T.R kodus

suuremat summat sularaha, mis jäi kadunuks mitmete teiste esemetega pärast seda, kui M.R ja

K.R T.R surma ööl tema juures kodus käisid. On üsna tõenäoline, et hageja juhatuse liige

omastas T.R valduses olnud sularaha ning hävitas kassaorderi teise poole. Asjaolu, et hageja

nõue on pahatahtlik ning ta on teadlik laenu tagastamisest, kinnitab ka see, et hageja tuli oma

nõudega esimest korda lagedale mitu aastat peale laenu tagastamise tähtaega, kui hageja osanik

T.A oli soovinud tutvuda hageja raamatupidamisdokumentatsiooniga.

Kohtuotsuse põhjendused

6. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja sõlmisid 01.02.2016 laenulepingu ja laen 15 000 eurot

anti kostjale üle; et laen tuli tagastada 01.08.2016 koos 3%-se laenu intressiga kokku 15 450

eurot ning, et kostja on tagastanud laenust 1700 eurot.

7. Pooled vaidlevad tagastamisele kuuluva laenusumma üle.

8. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult

maksta intressi.

9. Poolte vahel 1.02.2016 sõlmitud laenulepinguga on tõendatud, et kostjal tuli hagejalt saadud

laen tagastada 01.08.2016 koos 3%-se laenu intressiga kokku 15 450 eurot. Nõudega

võlgnevuse tasumiseks ja pankrotihoiatusega on tõendatud, et hageja esitas kostjale 3.04.2019

nõude võlgnevuse tasumiseks ja pankrotihoiatuse põhjusel, et laen koos intressidega on

tagastamata. Hageja arvestas nõudesummaks kokku 19 633,93 eurot. Kostja 17.04.2019

vastusest nähtuvalt on ta kogu nõude tasunud hagejale panga ülekannetega kokku 1800 eurot

ning sularahas osaühingu juhatuse liikmele 22.12.2016 13 750 eurot sularahas. Kostja esitatud

maksekorraldustega on tõendatud, et kostja on teinud kahel korral hagejale rahalise

tagasimakse Swedbank panga kaudu - 05.04.2016 on tasutud 1000 eurot ja 10.05.2016 on

tasutud 700 eurot. Seega on tõendatud laenust kokku 1700 euro tagastamine.

10. Hageja selgituse kohaselt tegeles 2016.-nda aasta lõpuni hageja raamatupidamisega T.R

juhatuse

liikmena

ning

tema

poolt

valitud

raamatupidaja

M

K,

kes

osutas

raamatupidamisteenust läbi Osaühingu XXX. Antud väited on tõendatud lepinguga nr 33, mis

on sõlmitud hageja ja OÜ XXX vahel 01.01.1998 raamatupidamise pidamiseks,

algdokumentide kontrollimiseks, aruandluse teostamiseks jms raamatupidamisega seotud

ülesannete täitmiseks. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et hageja praegune juhatuse liige

on sularahas tagasi makstud laenu ja kassa orderi kõrvaldanud, sest kui 2016.a majandusaasta

aruande koostas M K, siis olid ka raamatupidamise algdokumendid OÜ XXX valduses.

Pearaamatu väljavõttega 2016. aastast kuni 24.04.2017 ja kassa väljavõttega on tõendatud, et

kostjale anti laenu 15 000 eurot ning 24.04.2017 seisuga oli sellest tagastatud 1700 eurot.

Kassa väljavõttest nähtuvalt sularaha hageja kassas 31.12.2016 seisuga ei olnud. 31.03.2017

aktiga on tõendatud raamatupidamise dokumentide üleandmine OÜ-lt XXX hagejale.

11. Kohtu määratud käekirja ja dokumendiekspertiisidega 22.12.2016 kassa väljamineku orderile

nr 12 on tõendatud, et 22.12.2016 kassa väljaminekuorderi nr 12 on küll allkirjastanud T R,

kuid dokumenti on võltsitud selliselt, et allkiri koos nimeselgitusega on mingi teise dokumendi

väljarebitud ja väljalõigatud osa, millele on 9-l real teksti juurde kirjutatud. Seega on kostja

poolt hagejale e-kirja teel 12.07.2019 esitatud kassa väljaminekuorder võltsing. Kuna kostja ei

ole tõendanud 13 750 euro laenu tasumist teiste tõenditega, siis asub kohus seisukohale, et

kostjal on laen tagastamata.

12. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele

kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui

võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks

ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg

1 p-s 1 ja § 108 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda rahalise kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt on kostja vastu esitatud hagiavaldus

võlgnevuse nõudes põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele ja kostjalt põhivõlg

13 750 eurot väljamõistmisele.

13. Hagejal on õigus tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 6, § 113 lg-st 1 ja TsMS § 367 nõuda rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

14. Laenulepingu kohaselt kohustus kostja saadud laenu tagastama koos intressiga hiljemalt

1.08.2016. Kuivõrd poolte vahel puudub kokkulepe seadusjärgsest viivisemäärast erineva

viivisemäära kohta, siis kohaldub VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär, milleks

on hagi esitamise hetkel 8,05% tasumata võlgnevuselt aastas s.o 0,022% päevas.

Hagiavaldusele lisatud viiviseraporti kohaselt on hagi esitamise seisuga viivis võlgnevuselt

3292,72 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis protsendina

põhivõlgnevuselt 13 750 eurolt alates 31.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotus

15. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda.

16. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks

riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

17. Hageja menetluskuludeks on käesolevas tsiviilasjas riigilõiv 750 eurot, esindaja osutatud

õigusabikulud 2100 eurot ilma käibemaksuta, kulud äriregistri ja e-krediidiinfo väljavõtete

eest 14 eurot ja ekspertiisitasud 359 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses

antud tsiviilasja menetlusega maakohtus. Hageja lepinguline esindaja on hagejale ostutanud

õigusteenust kokku 17 tundi 30 min hinnakirja alusel 120 eurot ühe tunni kohta, ilma

käibemaksuta. Hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu ta palub kostjalt menetluskulud

välja mõista ilma käibemaksuta. Vastavalt menetluskulude nimekirjale tegi hageja kostja

suhtes taustakontrolli (majandusaasta aruanded, väljavõte äriregistrist), tutvus laenulepinguga,

koostas e-kirja kliendile edasise tegevuskava jaoks, koostas nõudekirja, pankrotiavalduse ja

hagiavalduse võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Menetluses tutvus ta kostja vastuse ja

lisadega ning koostas vastuse kostja vastusele. Tutvus kliendi poolt esitatud täiendavate

tõenditega, Harju Maakohtu e-kirjaga ja määrusega, edastas e-kirja teel info hagejale, esitas

teabenõude ja taotluse kohtule ekspertiiside teostamiseks, täitis kohtu nõude esitades

originaaldokumendid ekspertiisi läbiviimiseks. Kohtus kliendiga ja arutas ekspertiisiakti,

suhtles Hannes Tooduga ja tegi taotluse asja kirjalikku menetlusse üleminekuks. Kohus on

seisukohal, et esindaja kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud ning esitatud mõistlikus

ulatuses. Põhjendatud on kostjalt välja mõista ka hageja poolt tasutud riigilõiv ja asja

läbivaatamise kulu, milleks on ekspertiiside läbiviimisega ja tõendite väljanõudmisega seotud

kulu. Seega tuleb hageja menetluskuluks määrata 3209 eurot (käibemaksuta) ja menetluskulu

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

18. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Käeoleval juhul taotleb hageja kohtu poolt TsMS § 177 lg 4 kohaldamist, mistõttu tuleb

väljamõistetavatelt menetluskuludelt välja mõista viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik