2-20-10140/39 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 5. märts 2021

Tsiviilasja number

2-20-10140

Tsiviilasi

Igor Santašovi kaebus Tartu kohtutäitur Oksana

Kutšmei 2. juuli 2020. a otsuse peale täiteasjas

nr XXX/XXXX/XXXX

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 2. detsembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Igor Santašovi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

Igor

Santašov

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Vastustaja Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei

Puudutatud isik Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti

kaudu), volitatud esindaja Triin Randoja

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Igor Santašovi määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 2. detsembri 2020. a

määrus osaliselt Igor Santašovi kaebuse rahuldamata

jätmise osas.

Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada

osaliselt Igor Santašovi kaebus kohtutäitur Oksana

Kutšmei 2. juuli 2020. a otsuse peale täiteasjas

nr XXX/XXXX/XXXX.

3. Jätta Tartu Maakohtu 2. detsembri 2020. a määrus

Igor Santašovi kaebuse läbivaatamata jätmise osas

muutmata (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2–3).

4. Tühistada kohtutäitur Oksana Kutšmei 2. juuli 2020. a

otsus täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX ning saata Igor

Santašovi 26. mai 2020. a kaebus kohtutäiturile uueks

läbivaatamiseks.

5. Lugeda maakohtu määruse resolutsioon lõplikult

sõnastatuks järgmiselt:

5.1. Rahuldada Igor Santašovi kaebus kohtutäitur

Oksana Kutšmei 2. juuli 2020. a otsuse peale täiteasjas

nr XXX/XXXX/XXXX osaliselt.

5.2. Tühistada kohtutäitur Oksana Kutšmei 2. juuli

2020. a otsus täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX ning saata

Igor Santašovi 26. mai 2020. a kaebus kohtutäiturile

uueks läbivaatamiseks.

5.3. Jätta Igor Santašovi kaebus sissetuleku X euro X

sendi

aresti

õigusvastaseks

tunnistamiseks

läbivaatamata.

5.4. Jätta Igor Santašovi kaebus kaebuse lahendamise

tähtaja pikendamise õigusvastaseks tunnistamiseks

läbivaatamata.

5.5. Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus

kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda.

6. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus kohtutäitur

Oksana Kutšmei kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja

lahendanud maakohus.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Igor Santašov (avaldaja, võlgnik) esitas 13. juulil 2020 kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei

otsuse peale. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri 2. juuli 2020. a otsus täiteasjas

nr XXX/XXXX/XXXX; tunnistada õigusvastaseks 18. mai 2020. a sissetuleku arestimine

summas X eurot X senti; tunnistada õigusvastaseks 18. mail 2020 arestitud sissetuleku osa X

euro X sendi tagastamisest keeldumine; tunnistada õigusvastaseks sissetuleku osa X euro X

sendi arestimisel kohtutäituri poolt kasutatud alus „kontoseis ei olnud kuulõpus viidud nullini“;

tunnistada õigusvastaseks kohtutäituri tegevus, millega täitur pikendas kaebuse lahendamise

tähtaega. Avaldaja palub jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.

Avalduse kohaselt on kohtutäitur ebaseaduslikult arestinud 18. mail 2020 avaldaja sissetuleku

summas X eurot X senti. Sellega, et arestil puudub seaduslik alus, nõustus ka kohtutäitur ise,

tagastades avaldajale 25. mail 2020 84 eurot 32 senti. Kohtutäitur keeldus ülejäänud X euro X

sendi tagastamisest põhjusel, et eelmisel kuul kasutamata jäänud limiit ei suurenda jooksva

kuu mittearestitavat miinimumi. Avaldajal puudus võimalus viia kontoseis nullini. Kohtutäituri

22. mai 2020. a e-kirja kohaselt on avaldaja pangakontole alates 20. maist 2020 tagatud

mittearestitav sissetulek X eurot.

Avaldaja esitas 26. mail 2020 täiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, paludes tagastada

alusetult kinnipeetud X eurot X senti ja pangatehingu teenustasu 38 senti. Kohtutäitur lükkas

22. juuni 2020. a otsusega täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 31 alusel otsuse tegemise

10 päeva võrra edasi ning kohustas avaldajat hiljemalt 1. juuliks 2020 andma kohtutäiturile üle

vara. Kohtutäitur jättis 2. juuli 2020. a otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata.

Kohtutäitur kasutas vääralt avaldaja 26. mai 2020. a kaebuse lahendamisel TMS § 217 lg-s 31

sätestatud õigust kaebuse läbivaatamise tähtaja pikendamiseks. Kohtutäitur rikub järjekindlalt

seadust sissetuleku arestimisel. Avaldaja maikuu sissetulek X eurot X senti ei ületa

mittearestitavat miinimumi ja arestimäära 9,4% rakendamine ei ole õigustatud.

Kohtutäitur ei ole andnud piisavalt aega korralduse (vara üleandmine) täitmiseks. Avaldaja sai

korraldusega tutvuda alles 1. juulil 2020, ehk siis, kui asjade üleandmise tähtaeg oli juba

saabunud ning puudus reaalne võimalus kohtutäituri korralduse täitmiseks. Kohtutäituri nõue

on õigusvastane ning korralduses nimetatud vara ei kuulu seaduse kohaselt arestimisele.

2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

Kohtutäitur algatas 15. märtsil 2019. a avaldaja suhtes täitemenetluse täiteasjas

nr XXX/XXXX/XXXX rahatrahvi 200 euro sundtäitmiseks. Täitemenetluses lisanduvad

sissenõudja nõudele täitemenetlusega seotud kulud. Avaldaja ei ole vabatahtlikult nõuet

täitnud, mistõttu asus kohtutäitur pöörama sissenõuet avaldaja varale, sh sissetulekule.

Kohtutäitur tuvastas, et avaldajal puudub registreerimisele kuuluv vara ja regulaarne sissetulek.

Kohtutäitur kohaldas võlgniku sissetulekute arestimisel TMS § 132 lg-t 12. Kohtutäitur määras

avaldaja

Swedbank

AS-i

pangakontole

arestimisele

mittekuuluvaks

miinimumiks

Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. 19. mail 2020. a laekus avaldaja

pangakontolt kohtutäituri ametialasele kontole X eurot X senti. Avaldaja esitas 19. mail 2020

avalduse alusetult arestitud summa tagastamiseks. Kohtutäitur tutvus avaldaja Swedbank AS-i

konto väljavõttega ning tuvastas, et avaldaja 2020. aasta maikuu summaarne sissetulek oli X

eurot X senti. Lisaks olid 2020. aasta maikuu alguse seisuga kontol säästud X eurot X senti.

Kohtutäitur rahuldas avaldaja 19. mai 2020. a raha tagastamise avalduse osaliselt ja tagastas 84

eurot 32 senti. 2020. aasta maikuu alguses kontol olnud säästude ulatuses jättis kohtutäitur

arestiga laekunud raha avaldajale tagastamata.

Kohtutäituri 2. juuli 2020. a otsuse kohaselt on TMS § 132 lg 12 kohaldamise eeldused täidetud.

Avaldaja kinnitas 5. augusti 2019 menetlusabi taotluses, et tal puuduvad eluasemekulud.

Kohtutäiturile teadaolevalt võimaldab avaldaja tervislik seisund käia tööl ning avaldajal

puuduvad tema tervislikust seisundist tulenevad tavapärasest suuremad väljaminekud. Avaldaja

poolt esitatud vara nimekirjast nähtuvalt on avaldaja ainsaks kohustuseks kohtutäituri

sissenõudmisel olev rahatrahv. Avaldaja on ise 5. augusti 2019. a menetlusabi taotluses

kinnitanud, et tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatud püsikulutused ühe

kuu kohta on 60 eurot.

Avaldaja mai 2020. a sissetulekust on TMS § 132 lg 12 alusel võimalik arestida kuni 20%

summast X eurot X senti (X – X). Kohtutäitur pidas kinni X eurot X senti, mis moodustab

9,4% summast X eurot X senti. Seega rakendas kohtutäitur TMS § 132 lg-t 12

arestimisemääraga 9,4%, mis ei riiva avaldaja õigusi ebaproportsionaalselt.

3. Sissenõudja Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) leidis, et kaebus ei ole

põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus jättis 2. detsembri 2020. a määrusega kaebuse kohtutäituri 2. juuli 2020. a

otsuse peale täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX rahuldamata ning kaebuse sissetuleku X euro X

sendi aresti õigusvastaseks tunnistamiseks läbivaatamata. Maakohus jättis läbivaatamata

kaebuse osas, milles avaldaja palus tunnistada kaebuse lahendamise tähtaja pikendamise

õigusvastaseks. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks määramata.

Kohtutäiturile 26. mail 2020. a esitatud kaebuses (tl 9–10) palus avaldaja viivitamatult tagastada

ebaseaduslikult arestitud X eurot X senti ja kohtutäituri initsiatiivil teostatud pangatehingu

teenustasu 38 senti. Kohtutäitur jättis 2. juuli 2020. a otsusega (tl 18–22) avaldaja kaebuse

rahuldamata.

Kohtule esitatud kaebuses saab võlgnik esitada samad vastuväited, mis kohtutäiturile esitatud

kaebuses. Avaldaja on kohtule esitatud kaebuses palunud mh tunnistada õigusvastaseks

sissetuleku X euro X sendi arest 18. mail 2020 (p 2) ja kohtutäituri tegevus, mille käigus

kaebuse lahendamisega mitteseotud toimingu sooritamine – nõudmise esitamine, oli kasutatud

alusena kaebuse lahendamise tähtaja pikendamiseks (p 5), mida kohtutäiturile esitatud

kaebusest ei nähtu. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et avaldaja oleks kasutanud õigust esitada

kaebus kohtutäituri 22. juuni 2020. a otsuse peale. Selle otsusega pikendas kohtutäitur kaebuse

kohta otsuse tegemise tähtaega ja kohustas avaldajat üle andma kohtutäiturile vara (TMS § 217

lg 1). TsMS § 217 lg 6 näeb ette, et kui menetlusosaline ei esita TMS § 217 lg-s 1 nimetatud

tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud

esitada kaebuses. Kuna avaldaja ei ole neid nõudeid kaebuses kohtutäiturile esitatud ja ei ole

esitanud kohtutäiturile kaebust 22. juuni 2020. a otsuse peale, tuleb kaebus nende väidete osas

jätta läbi vaatamata. TMS § 218 lg 1 teise lause kohaselt ei saa kohtule kohtutäituri otsuse või

tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kaevata.

TMS § 133 lg 1 teise lause kohaselt tühistab kohtutäitur võlgniku avalduse alusel kolme

tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva

sissetuleku (TMS §-des 131 ja 132 sätestatud piirangud). Asja materjalidest nähtuvalt on

avaldaja TMS § 133 lg-s 1 sätestatud õigust kasutanud ning kohtutäitur on osa rahast (84 eurot

32 senti) tagastanud. Avaldaja leiab, et X euro X sendi arestimine ei ole õiguspärane, kuna

mittearestitav miinimum ühe alampalgamäära ulatuses on X eurot, mis kehtis kuni 20. maini

2020 ehk arestimise ajal.

18. mai 2020. a seisuga oli avaldaja sissetulekuks 18 päeva eest X eurot X senti, mis koosnes

Biuro OÜ poolt makstud töötasust ja Eesti Haigekassa poolt makstud töövõimetushüvitisest,

millele saab sissenõude pöörata (TMS § 130 lg 11, § 131). Kohtutäitur on arestinud mais 2020. a

avaldaja sissetulekust X eurot X senti viidates TMS § 132 lg-le 12. TMS § 132 lg 12 sätestab,

et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude

täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust

arestida ühes kuus kuni 20% sissetulekust, mis ei ole suurem kui TMS § 132 lg-s 1 nimetatud

sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum.

Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku

elatusmiinimumi. Statistikaameti poolt 2019. a avaldatud arvestuslik elatusmiinimum on 221

eurot 36 senti kuus, mis on absoluutne miinimum, mille osas kehtib arestimiskeeld.

Arestida võib TMS § 132 lg 12 eelduste esinemisel kuni 20% sissetulekust, mis jääb alampalga

ja elatusmiinimumi vahele. Seega kui avaldaja sai mais 2020. a sissetulekut X eurot X senti, on

osa, mis jääb tema sissetuleku ja elatusmiinimumi vahele X eurot X senti (X – X), millest võib

arestida kuni 20%. Antud juhul on kohtutäitur arestinud X eurot X senti ehk siis 9,37% avaldaja

maikuu sissetulekust.

TMS § 132 lg 12 kohaldamise esmaseks eelduseks on, et võlgnikul ei ole muud vara või

olemasolev vara on mittearestitav või on see niivõrd vähese väärtusega, et selle arvel ei ole

õnnestunud sissenõudja nõuet rahuldada, või eelduslikult ei õnnestu nõuet rahuldada muul

põhjusel. Selle eelduse täitmiseks peab kohtutäitur üldjuhul olema teinud mõistlikud pingutused

võlgniku muu vara leidmiseks ja arestimiseks, mh on võimalik võlgnikult nõuda vara kohta

teabe ja vara nimekirja esitamist (vt TMS § 59 jj). TMS § 8 lg 1 järgi on kohtutäitur kohustatud

viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks,

koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi

ja kohustusi. Ajalist piiri, millal saab lugeda täitemenetluse võlgniku muu vara suhtes

ebaõnnestunuks, ei ole võimalik täpselt ette kindlaks määrata, mistõttu tuleks lähtuda

mõistlikust ajast. Kohtutäitur peab kaaluma nii võlgniku kui sissenõudja huve ning arvestama

mh sellega, et sissetuleku arestimisel oleks võlgnikule tagatud minimaalsete vajaduste

(kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms) rahuldamine, mis on

TMS §-de 130–136 põhieesmärk.

25. aprillil 2019 tsiviilasjas nr 2-19-12383 esitatud arestimise aktist nähtub, et avaldaja

sissetulek on arestitud TMS § 132 lg-s 12 sätestatud maksimaalselt võimalikus ulatuses.

Kohtutäitur on 2. juuli 2020. a otsuses piisavalt põhjalikult selgitanud, millele on ta tuginenud

avaldaja maikuu 2020. a sissetuleku arestimismäära 9,4% kohaldamisel. Kohtutäitur on

tuvastanud, et avaldajale kuulub väheväärtuslik vara (mida ta kohtutäiturile üle andnud ei ole),

muud olulist vara avaldajal ei ole ning avaldajal puudub ka püsiv sissetulek. Kohtutäitur on

hinnanud avaldaja vara ja kohustuste suurust sh arvestanud avaldaja minimaalseks

toimetulekuks vajalikuga (tema eluaseme ja muude kulutustega) ning selle põhjal leidnud

millist määra tuleks avaldaja maikuu 2020. a sissetulekule sissenõude pööramisel kohaldada

ning antud juhul leidnud, et kohaldamisele kuulub TMS § 132 lg-s 12 maksimaalselt lubatust

poole väiksem määr.

Kuigi kohtule esitatud e-kirjavahetusest (tl 8) nähtuvalt on kohtutäitur avaldajale selgitanud, et

kontol olev limiit on saanud ületatud seetõttu, et kuu alguses oli avaldaja kontol X eurot X senti,

mis on eelmise kuu kasutama limiit ja avaldajal tuleb jälgida, et iga kuu lõpus oleks saldo null,

sest eelmisel kuul kasutamata jäänud limiit ei suurenda jooksva kuu mittearestitavat

miinimumi, ei nähtu asja materjalidest, et sissetulek arestiti selle jäägi tõttu.

Samas ei tulene seadusest võlgnikule kohustust ega täiturile õigust nõuda, et võlgnik peaks iga

kuu lõpus jälgima seda, et tema konto oleks nullis. Seega ei saa kohtutäitur seda ka avaldajalt

nõuda, kuid kohtutäitur oleks pidanud selles osas kaebuse lahendamisel seisukoha võtma. Kuna

on tuvastamist leidnud, et jääki ei arestitud, siis antud juhul ei pea kohus seda niivõrd oluliseks

rikkumiseks, mis annaks aluse kohtutäituri otsuse tühistamiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus kaebuse rahuldamata jätmise osas, kohustada Tartu Maakohut lahendama 13. juuli

2020. a kaebuses esitatud taotlus tunnistada õigusvastaseks kohtutäituri 18. mai 2020. a

avaldaja sissetuleku arest; tühistada kohtutäituri 2. juuli 2020. a otsus kaebuse rahuldamata

jätmise kohta; tunnistada õigusvastaseks avaldaja pangakontol oleva raha jäägi arest summas

X eurot X senti, mis oli teostatud kohtutäituri 18. mai 2020. a otsuse alusel; jätta menetluskulud

kohtutäituri kanda.

Määruskaebuse kohaselt koostas kohtutäitur 2. aprillil 2019 avaldaja Swedbank AS-is oleva

pangakonto suhtes vara kontol arestimise akti (tl 128). 8. mail 2019 määras täitur arestimisele

mittekuuluva miinimumi X eurot (tl 129). Arestimisele mittekuuluv miinimum oli kontole

tagatud kuni 20. maini 2020 ja on tagatud ka praegu (tl 131). Kohtutäitur koostas 25. aprillil

2019 sissetuleku arestimise akti, mille täitmiseks kohustatud isikuks on Osaühing EKLT (tl

135). 2020. aasta maikuu esimesel poolel laekus avaldaja Swedbanki AS-i pangakontole Eesti

Haigekassa töövõimetuse hüvitis ja Biuro OÜ töötasu kogusummas X eurot X senti, mis ei ole

ületanud kohtutäituri 8. mai 2019. a otsusega pangakontole määratud arestimisele

mittekuuluvat miinimumi. Sellele vaatamata arestis kohtutäitur ja jättis tagastamata avaldaja

raha X eurot X senti. Kohtutäitur keeldus X euro X sendi tagastamisest põhjusel, et avaldaja

kontol olev limiit on ületatud seetõttu, et kuu alguses oli kontol X eurot X senti, mis oli eelmise

kalendrikuu kasutamata limiit. Mais 2020 avaldaja pangakontole laekunud sissetulek X eurot

X senti ei ületanud kohtutäituri poolt avaldaja pangakontole määratud arestimisele

mittekuuluvat miinimumi, seda isegi koos nn eelmisel kalendrikuul kasutamata limiidiga X

eurot X senti.

Avaldaja kaebuse läbivaatamata jätmine on põhjendamatu. Kuigi kohtutäiturile 26. mail 2020

esitatud kaebuses puudub taotlus tunnistada 18. mai 2020 arest summas X eurot X senti

õigusvastaseks, on avaldaja korduvalt tuginenud asjaolule, et nimetatud arest on alusetu,

õigusvastane ning arestitud summa peab olema tagastatud.

Maakohtu poolt viidatud 25. aprilli 2019. a sissetuleku arestimise akt ei saanud olla aluseks

avaldaja Swedbank AS-i kontol olevate rahaliste vahendite arestimisel, kuna selle akti järgi on

täitmiseks kohustatud isikuks ainult Osaühing EKLT. Swedbank AS-i pangakontol olevate

rahaliste vahendite arest 18. mail 2020 võis olla teostatud üksnes 2. aprilli 2019 vara kontol

arestimise akti alusel. Nimetatud aktiga oli arestimisele mittekuuluv miinimum suurendatud

kohtutäituri 8. mai 2019. a otsusega X euroni. Antud arestimisele mittekuuluv miinimum kehtis

ka 18. mail 2020 ning ei olnud arestimise hetkel ületatud. Kohtutäitur kinnitas 2. juuli 2020. a

otsuse p-des 5 ja 6, et arestitud X euro X sendi puhul on tegemist avaldaja säästudega ning

nimetatud summa arest ei ole seotud maikuu sissetuleku arestimisega.

Kohtutäituri põhjendus arestimise ulatuse kohta tugineb vananenud andmetele, sh 5. augusti

2019. a menetlusabi taotlusele. Kohtutäitur ja maakohus on avaldaja 18. mail 2020 sissetuleku

arestimise ulatuse põhjendamisel tuginevad oletustele avaldaja tervisliku seisundi ning sellega

seonduvate kulude kohta.

6. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda.

7. Sissenõudja hinnangul tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning maakohtu määrus

muutmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab

maakohtu määruse kaebuse rahuldamata jätmise osas ning teeb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) §-de 659, 657 lg 1 p 2 ja 667 lg 2 alusel uue määruse, millega rahuldab

avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale, tühistab kohtutäituri otsuse ja saadab kaebuse

kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse avaldaja

kaebuse läbivaatamata jätmise osas muutmata ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

kohtutäituri kanda.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures

kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

9. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult läbi vaatamata avaldaja kaebuse

sissetuleku X euro X sendi aresti õigusvastaseks tunnistamiseks. Samuti jättis maakohus õigesti

kaebuse läbivaatamata osas, milles avaldaja palus tunnistada kaebuse lahendamise tähtaja

pikendamise kohtutäituri poolt õigusvastaseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659, § 654 lg 6).

Maakohus leidis põhjendatult, et avaldaja ei ole täiturile 26. mail 2020 esitatud kaebuses

esitanud nõuet tunnistada sissetuleku X euro X sendi arest 18. mail 2020 õigusvastaseks.

Määruskaebuse väited, et selline taotlus tuleneb kohtutäiturile esitatud kaebuse põhjendustest,

ei ole asja materjalidega kooskõlas. Avaldaja taotles täiturile esitatud kaebuses raha tagastamist,

mitte sissetuleku arestimise akti õigusvastaseks tunnistamist. Kohtutäitur lahendab kaebuse

selles esitatud nõudest lähtudes.

Avaldaja ei ole esitanud kaebust kohtutäituri 22. juuni 2020. otsusele, millega kohtutäitur

otsustas pikendada avaldaja 26. mai 2020. a kaebuse kohta otsuse tegemise tähtaega 10 päeva

võrra.

Kuivõrd kohtule ei saa kaevata täituri toimingute peale, mida pole eelnevalt täiturile esitatud

kaebuses vaidlustatud (TMS § 218 lg 1), siis jättis maakohus eespool nimetatud avaldaja

nõuded põhjendatult läbi vaatamata.

10. Avaldaja ja kohtutäitur ei vaidle selle üle, et kohtutäitur on sissenõudja avalduse ja

27. augusti 2018. a otsuse väärteoasjas nr 2330,18,002833/7 alusel algatanud täitemenetluse

täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX avaldajalt rahatrahvi 200 eurot sissenõudmiseks. Samuti

puudub vaidlus, et avaldaja ei ole rahatrahvi vabatahtlikult tasunud.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kohtutäituril oli õigus jätta avaldajale tagastamata avaldaja

Swedbank AS-i pangakontolt 18. mail 2020 arestitud X eurot X senti.

11. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kohtutäitur arestinud avaldaja nimel Swedbank AS-is

avatud kontod, kohustades krediidiasutust kandma kuni arestimisakti täitmiseni kogu kontol

olev või kontole laekuv raha täies ulatuses üle kohtutäituri ametialasele kontole (tl 128). Konto

arestimise aluseks on TMS § 115, s.o sissenõude pööramine võlgniku kontole.

Kohtutäituri sekretär kinnitas 8. mai 2019. a e-kirjas, et avaldaja Swedbank AS-is olevale

kontole on tagatud vahendid töötasu alammäära ulatuses (tl 129). Seega on täitur jätnud

kooskõlas TMS § 132 lg-ga 1 sissetuleku ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suuruses

arestimata. Hilisemat pangakonto arestimise akti muutmist ei ole menetlusosalised esile toonud.

Kohtutäituri konsultant kinnitas avaldajale 22. mail 2020 edastatud e-kirjas, et avaldaja

Swedbank AS-i kontole on kohaldatud mittearestitav miinimum ühe palga alammäära ulatuses

alates 20. maist 2020 (tl 131). Kohtutäituri 2. juuli 2020. a otsuse p-i 4 (tl 19) ja kohtule

23. oktoobril 2020 esitatud vastuse p-i 8 (tl 89) kohaselt on täitur kohaldanud avaldaja

sissetulekute arestimisel TMS § 132 lg-t 12, sh ka avaldaja Swedbank AS-is avatud konto

suhtes. Täitur ei ole esitanud kohtule Swedbank AS-is avatud konto suhtes aresti muutmise akti

TMS § 132 lg 12 kohaldamise kohta.

Seega saab eelneva põhjal tuvastada, et avaldaja pangakonto arestimine on teostatud 2. aprilli

2019. a vara arestimise akti alusel, mis oli muudetud 8. mail 2019 selliselt, et kontole oli tagatud

mittearestitava sissetuleku kasutamise võimalus.

12. Ringkonnakohus nõustub avaldaja määruskaebuses esitatud etteheitega, et 25. aprillil

2019. a koostatud sissetuleku arestimise akt, millele tugines maakohus määruse põhjenduste p-

s 35, ei saanud olla avaldaja Swedbank AS-is olevate raha ega sissetuleku arestimise aluseks.

25. aprilli 2019. a sissetuleku arestimise akt, milles täitur kohaldas TMS § 132 lg-s 12 nimetatud

arestimise määra, on suunatud Osaühingule EKLT (tl 135) ning selle alusel ei saa täitur teostada

kinnipidamisi avaldajale arestimise aktis nimetamata isikute poolt makstud sissetulekust.

Kohtule ei ole esitatud kohtutäituri poolt koostatud sissetuleku arestimise akti ei Biuro OÜ-le

ega Eesti Haigekassale, kes teostasid makseid avaldaja kontole mais 2020.

Seega ei ole praeguses vaidluses esitatud arestimise aluseks olevat kohtutäituri poolset

arestimise akti. Juhul kui kohtutäitur on pidanud vaidluse all oleva summa kinni ilma arestimise

aktita, tuleb ringkonnakohtu hinnangul võlgniku kaebus rahuldada.

13. Avaldaja märgib õigesti määruskaebuses, et kohtutäitur on läbivalt põhjendanud X euro X

sendi kinnipidamist asjaoluga, et tegemist on avaldaja kontol eelmisest kuust alles jäänud

säästudega (tl 19, 89). Maakohtu põhjendus, et asja materjalidest ei nähtu, et sissetulek arestiti

selle jäägi tõttu, on vastuolus kohtutäituri enda selgitustega. Kohtutäitur on 2. juuli 2020. a

otsuse p-s 6 ja kohtule 23. oktoobril 2020 esitatud vastuse p-s 10 kinnitanud, et kohtutäitur jättis

mai 2020. a alguses kontol olnud säästude ulatuses ehk summas X eurot X senti arestiga

laekunud raha avaldajale tagastamata. Seadus ei näe ette võimalust arestida võlgniku käsutuses

olevaid mittearestitavaid vahendeid ainuüksi põhjusel, et võlgnik ei ole mittearestitavat summat

ühes kuus täies ulatuses kasutanud.

Kohtutäituril on kohustus tagada võlgnikule seadusega ettenähtud vahendid. Ringkonnakohus

ei saa otsustada vara, sh pangakonto, arestist vabastamise üle, vaid seda peab tegema

kohtutäitur, sest tema juhib ja korraldab menetlust TMS § 3 lg 1 kohaselt.

14. TMS § 132 lg 12 kohaldamise esimene eeldus on see, et võlgnikul ei ole muud vara või

olemasolev vara on mittearestitav (nt TMS §-s 66 nimetatud vallasasjad) või see on niivõrd

vähese väärtusega, et selle arvel ei ole õnnestunud sissenõudja nõuet rahuldada, või eelduslikult

ei õnnestu nõuet rahuldada muul põhjusel. Selle eelduse täitmiseks peab kohtutäitur üldjuhul

olema teinud mõistlikud pingutused võlgniku muu vara leidmiseks ja arestimiseks, mh on

võimalik võlgnikult nõuda vara kohta teabe ja vara nimekirja esitamist (vt TMS § 59 jj).

TMS § 8 lg 1 järgi on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega

lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning

selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi (Riigikohtu 5. juuni 2019. a

määrus tsiviilasjas nr 2-18-4480, p 18).

Ringkonnakohus ei välista, et kohtutäituri poolt toodud põhjendustel, võis olla avaldaja

sissetuleku TMS § 132 lg 12 alusel 9,4% ulatuses iseenesest õigustatud. Siiski peab arestimine

toimuma arestimise akti alusel ning võlgnikule tuleb info arestimise kohta edastada (TMS § 55

p 4).

15. Avaldaja määruskaebuse osalise rahuldamise ning maakohtu määruse osalise tühistamise

tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus. Mõlemas

kohtuastmes kantud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel

kohtutäituri kanda. Kuivõrd ringkonnakohtu määrusega muudeti maakohtu määrust määral, mis

tõi kaasa ka menetluskulude jaotuse muutmise, jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramise tervikuna maakohtu otsustada TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras

(Riigikohtu 28. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-37940, p 14.2; 20. aprilli 2016. a

otsus

tsiviilasjas

nr 3-2-1-142-15,

p 19 jj). Tulenevalt

TsMS § 177

lg-st 2

määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke