2-18-15735/62 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Helina Luksepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.03.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-15735

Tsiviilasi

Y ja X (Q üldõigusjärglane) hagi Nordline Project OÜ

vastu pandiesemete suhtes müügiõiguste puudumise

tuvastamiseks ja Nordline Project OÜ kohustamiseks

pandiesemete realiseerimisest hoidumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.10.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Nordline Project OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

27 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

ja

X

(isikukood XXXXXXXXXX), hagejate esindaja Aare

Nahk

Kostja Nordline Project OÜ (registrikood 11214773),

esindaja advokaat Janne Liisa Ottis

Kohtuistungi toimumise aeg

11.02.2021

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 22.10.2020 otsus (v.a menetluse peatamise taotluse

rahuldamata jätmine- resolutsiooni p 1) ja teha uus otsus, millega jätta hagi

rahuldamata.

2. Kostja apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta solidaarselt hagejate kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

Hagejate nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. Y (hageja I) ja Q (surnud 22.03.2019, üldõigusjärglane X astus menetlusse 06.11.2019,

edaspidi hageja II) esitasid 18.10.2018 Harju Maakohtule hagi Nordline Project OÜ

(kostja/üürileandja) vastu. Hagejad palusid tuvastada kostja kui pandipidaja müügiõiguste

puudumine pandiesemete (sõiduk AMG HUMMER; registreerimismärk XXXXX ja

mootorratas HARLEY-DAVIDSON; registreerimismärk YYYY) suhtes ja kohustada kostjat

kui pandipidajat hoiduma pandiesemete realiseerimisest.

Hagiavaldus sisaldas taotlust hagi tagamiseks, mille kohus rahuldas 19.10.2018 ja keelas kostjal

pandiesemete realiseerimine kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

2. Hageja I omandis oli AMG HUMMER (registreerimismärk XXXXX) ja hageja II omandis

oli mootorratas HARLEY-DAVIDSON (registreerimismärk YYYY). Sõidukid asusid kostja

valduses aadressil XXX. Kostja teatas 14.09.2018 hagejatele, et kostja kui üürileandja teostas

eelmisel päeval pandiõiguse tema üüripinnal asuva vara suhtes ja kostja territooriumil asuvad

sõidukid pannakse avalikule enampakkumisele. Hagejad ei olnud kostja rahaliste nõuete suhtes

võlgnikud.

Hagejad olid seisukohal, et üürileandjal (kostjal) ei olnud pandiga tagatavaid nõudeid üürniku

Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu ja kostjal ei tekkinud vara müügiõigust. Kostja leidis

vääralt, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ võttis üle Nap Konsult OÜ (pankrot väljakuulutatud

24.04.2017) ja kostja vahel 15.04.2011 sõlmitud üürilepingu. Lepingu ülevõtmist ei toimunud.

Kokkulepe, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ tasub Nap Konsult OÜ kohustused kostja ees, said

puudutada vaid ühte arvet (aprill/mai 2017 arve nr 17137). See arve tasuti.

Kadriorg kohvik-restoran OÜ võttis kohustuse tasuda kostja poolt väljastatud arveid nr 17180,

nr 17236 ja nr 17261. Nimetatud arved olid tasumata, kuna kostja sai juba teostatud

pandiesemete müügist 18 500 eurot ja selle arvelt sai lugeda kohustused täidetuks. Kadriorg

kohvik-restoran OÜ soovis kasutada nendel arvetel kajastatud perioodil ise kostja ruume, kuid

ühtegi kokkulepet olemasoleva lepingu jätkamiseks ei sõlmitud. Kostja teatas 01.08.2017, et

loeb lepingu lõppenuks ja palus vabastada ruumid hiljemalt 15.08.2017. Kadriorg kohvik-

restoran OÜ mõistis, et kostja teade puudutas tema ja kostjavahelist kokkulepet, mitte aga kostja

ja Nap Konsult OÜ lepingut. Kadriorg kohvik-restoran OÜ tasus 1 218,05 eurot arvete

nr 844924063767 ja nr 154004588632 alusel, kuid sellega täitis ta kostja kohustust tasuda

elektri eest (kostja lubas tasumisel taastada üüripinnal elektri). Sellega ei tasutud Nap Konsult

OÜ võlgnevust.

Kostja vastuväited

3. Nap Konsult OÜ juhatuse liige Z ja kostja juhatuse liige W sõlmisid 15.04.2011 üürilepingu,

mille objektiks olid kostjale kuuluvad ruumid ja hoonet ümbritsev maa asukohaga XXX. Alates

16.04.2016 muutus üürileping tähtajatuks.

Kuna Nap Konsult OÜ oli makseraskustes, palus Z, et kostja jätkaks sama lepingut Kadriorg

kohvik-restoran OÜ-ga (juhatuse liige samuti Z) ja vormistaks 05.04.2017 aprill/mai 2017 arve

nr 17137 Kadriorg kohvik-restoran OÜ-le ümber. Kostja nõustus tingimusel, et Kadriorg

kohvik-restoran kohustub tasuma ka kõik Nap Konsult OÜ võlgnevused kostja ees ning

Kadriorg kohvik-restoran OÜ oli sellega nõus. Kadriorg kohvik-restoran OÜ võttis lepingu üle.

Seda asjaolu tõendas Kadriorg kohvik-restoran OÜ poolt üüritasu ja 1 218,08 euro võlgnevuse

tasumine. Kohustustega ühinemise korral muutusid Nap Konsult OÜ ja Kadriorg kohvik-

restoran OÜ solidaarvõlgnikeks.

Lepingu kohaselt oli kostjal õigus leping üles öelda, kui kahe kuu üüritasu jääb tasumata. Kostja

ütles lepingu üles 12.09.2017, kuna Kadriorg kohvik-restoran OÜ võlgnevus kostja ees oli

12 313,79 eurot ja kostjal kui üürileandjal tekkis üüripinnal olevale varale pandiõigus.

4. Kostjal oli 11.02.2019 seisuga Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu nõuded kokku

46 300,32 eurot:

− üürivõlg ja kommunaalmaksed 12 313,79 eurot (Nap Konsult OÜ tasumata arved

nr 16366, nr 16409, nr 17006, nr 17038 ja nr 17077 kokku 10 263 eurot, millest tasutud

1 218,08 eurot ja maha arvestatud tagatisraha 1 440 eurot, nõude jääk kokku

7 604,92 eurot ning Kadriorg kohvik-restoran OÜ tasumata arved nr 17180, nr 17236 ja

nr 17261 kokku 4 708,87 eurot);

− viivisenõue 82 788,17 eurot, mida kostja vähendas 12 313,76 euroni;

− saamata jäänud tulu 17 340 eurot (2017 oktoober-2018 september jäi kostja ilma

üüritulust 15 840 eurot (1 440 x 11) ja 2018 oktoober - 2019 veebruar oli saamata

jäänud tulu 1 500 eurot (300 x 5), kuna kostja hoiustas 60 m2-l hagejate vara ja ta ei

saanud seda pinda välja üürida);

− õigusabikulud

(üürivõla

sissenõudmine)

4 197,25 eurot

ja

enampakkumise

korraldamisega seotud kulud 135,49 eurot.

Üüripinnal olnud vara müügist sai kostja Kadriorg kohvik-restoran OÜ võlgnevuste katteks

2017 novembris 18 500 eurot (sõiduauto CORVETTE C5 müügihind 15 000 eurot + töökoja

varustuse müügihind 3 500 eurot). Pärast vara müüki moodustas kostja nõude jääk 11.02.2019

seisuga 27 800,32 eurot.

5. Kostja täpsustas oma nõuet ja avaldas, et 05.02.2020 seisuga oli tema nõude suuruseks

31 100,29 eurot:

− üürivõlg 12 313,79 eurot;

− viivisenõue luges kostja tasutuks;

− saamata jäänud tulu oli 14 453,76 eurot (esialgse arvutuse kohaselt saamata jäänud tulu

17 340 eurot, millele lisandus täiendavalt 2019 märtsi-2020 veebruari saamata jäänud

üür 3 300 eurot (300x11), st kokku 20 640 eurot. Tulenevalt vara müügist vähenes

saamata jäänud tulu 6 186,24 eurot võrra;

− õigusabikulud

(üürivõla

sissenõudmine)

4 197,25 eurot

ja

enampakkumise

korraldamisega seotud kulud 135,49 eurot.

Maakohtu otsus

6. Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas kostja kui pandipidaja müügiõiguste puudumine

pandiesemete (sõiduk margiga: AMG HUMMER; registreerimismärk XXXXX ja mootorratta

margiga: HARLEY-DAVIDSON; registreerimismärk YYYY) suhtes ja kohustada kostjat kui

pandipidajat hoiduma pandiesemete realiseerimisest. Hageja taotluse 13.10.2020 menetluse

peatamiseks jättis kohus rahuldamata. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kohus menetluskulusid

rahaliselt kindlaks ei määranud.

Poolte vahel puudus vaidlus järgmiste asjaolude üle:

− 15.04.2011 sõlmiti üürileping Nap Konsult OÜ ja kostja vahel. Lepingu objektiks

olevad ruumid asusid aadressil XXX

− 05.04.2017 tasus Kadriorg kohvik-restoran OÜ võlgnevuse summas 1218,06 eurot

(võlgnevus Eesti Energia AS-i ees);

− 20.09.2017 teostas kostja üüritud ruumides aadressil XXX pandiõigust järgmise

vallasvara osas: 1) sõiduauto Corvette C5 (registreerimismärk XXXX), 2) töökoja

sisustus ja 3) õlid;

− 13.04.2018 teatega teostas kostja üüritud ruumides aadressil XXX pandiõigust järgmise

vallasvara osas: 1) sõiduauto AMG Hummer (registreerimismärk XXXXX) ja 2)

mootorratas Harley-Davidson (registreerimismärk YYYY);

− 14.09.2018 avaldas kostja panditud esemete (sõiduauto AMG Hummer ja mootorratas

Harley-Davidson) müügiteate;

− Hagejale I kuulub sõiduk AMG Hummer (registreerimismärk XXXXX) ja hagejale II

kuulub mootorratas Harley-Davidson (registreerimismärk YYYY).

7. Pooled vaidlesid selle üle, kas üürileping läks üle Kadriorg kohvik-restoran OÜ-le. Kostja ja

Kadriorg kohvik-restoran OÜ vahel kirjalikku lepingut polnud. Kohus leidis, et Nap Konsult

OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud mitteeluruumi üürileping, millele seadus ei näinud ette

kohustuslikku vorminõuet. Seega puudus kohustuslik vorminõue ka sellise lepingu

ülevõtmiseks. Kohustuse ülevõtmise lepingu võis sõlmida ka suuliselt.

Kohus tuvastas, et üürilepingu ülevõtmist Kadriorg kohvik-restoran OÜ poolt ei toimunud ja

seda asjaolu kinnitavaid tõendeid kohtule ei esitatud. Kohus võttis arvesse tunnistaja Z

(Kadriorg kohvik-restoran OÜ ja Nap Konsult OÜ juhatuse liige) ja kostja seadusliku esindaja

W vande all antud ütlusi. Ka Z ja W kirjavahetusest nähtus, et Z soovis vaid arve nr 17137

ümbertegemist. Kadriorg kohvik-restoran OÜ tasus 1 218,08 eurot elektrienergia eest (arved

nr 844924063767 ja nr 154004588632) selgitusega „Nordline Projekt OY / 84456500002“.

Kostja edastas Zile 04.04.2017 kirja, milles märkis: „Minu pakutud lahendus oleks, et Nap

Konsult tasub need elektriarved hetkel siis saab elektri taastada või siis ootan laekumised ja

tasun ise“. Sellega luges kohus tõendatuks hagejate väite, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ

soovis kostja asemel arvete tasumisega elektri taastamist, mitte ei täitnud Nap Konsult OÜ

kohustusi. Kadriorg kohvik-restoran OÜ-l kolmanda isikuna võis kostja asemel kostja

kohustust täita.

Kostja ja Nap Konsult OÜ vaheline üürileping pikenes vaatamata Nap Konsult OÜ pankroti

väljakuulutamisele 25.04.2017, kuna üürnik jätkas asja kasutamist pärast lepingu tähtaja

möödumist (lepingu p 1.3 kohaselt oli lepingu periood 15.04.2011-15.04.2016). Asja

materjalidest ei nähtunud, et pooled oleksid lepingut lõpetanud.

Hagejad väitsid, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ soovis kostja ruume kasutada perioodil

25.04.2017-15.05.2017. Selle eest tasus Kadriorg kohvik-restoran OÜ arve nr 17137. Kostja ei

vaielnud vastu, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ neid ruume sellel perioodil kasutas ja maksis

selle eest. Polnud tõendatud, et samal perioodil oleks Nap Konsult OÜ kasutanud üürilepingu

eset. Kohus tuvastas, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ ja kostja sõlmisid 15.04.2017 uue suulise

üürilepingu ja sellest ajast Nap Konsult OÜ üürilepingu eset enam ei kasutanud. Maakohus

järeldas, et seega lõppes Nap Konsult OÜ ja kostja vaheline üürileping 14.04.2017.

Kostja ei tõendanud oma väidet, et ta oleks lõpetanud Kadriorg kohvik-restoran OÜ-ga

üürilepingu 12.09.2017. Kohus tuvastas, et 01.08.2017 edastas kostja Z-le kirja, milles nõudis

ruumide vabastamist hiljemalt 15.08.2017. Esitatud arvetest perioodil juuli-august 2017

nähtuvalt lõppes üürileping 15.08.2017.

8. Pooled vaidlesid, kas kostja pantis hagejatele kuuluvad mootorsõidukid õiguspäraselt. Kohus

leidis, et üürileandja pandiõigus ulatus ka üürnikele mittekuuluvatele asjadele ja üürileandja

võis eeldada, et kõik üürniku valduses olevad vallasasjad kuuluvad üürnikule. Pandiga olid

tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded. Üürileandja pandiõigus tagas ka

kõrvalnõudeid (nt viivise- ja leppetrahvinõuded), menetluskulusid, asja müügiga seotud

kulutusi ja pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikke kulutusi. Üürileandja

võis sellist õigust kasutada üksnes nende nõuete tagamiseks, mis olid asjade valdusse võtmisel

muutunud sissenõutavaks, v.a võimalikud edasised kulud asjade hoidmiseks, säilitamiseks ja

müügiks. Kostja teostas pandiõigust üürilepingu esemel asuvate mootorsõidukite suhtes. Vara

panditi 13.04.2018.

Puudus vaidlus, et Nap Konsult OÜ-l oli võlgnevus kostja ees. Poolte vahel oli vaidlus, kas ja

kui suur oli Kadriorg kohvik-restoran OÜ võlgnevus kostja ees ning kas Kadriorg kohvik-

restoran OÜ vastutas ka Nap Konsult OÜ võlgade eest. Kohus leidis, et kostja nõude

kindlakstegemisel ja selle suuruse määramisel tuli aluseks võtta Kadriorg kohvik-restoran OÜ

ja kostja vahel sõlmitud üürileping ning kostja nõuded Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu.

Kostjal oli nõudeid kokku 31 100,29 euro ulatuses (üürivõlg 12 313,79 eurot, saamata jäänud

tulu 14 453,76 eurot, õigusabikuld 4 197,25 eurot ja enampakkumise kulud 135,49 eurot).

Kuivõrd pandiõigust teostati hagejatele kuuluvate mootorsõidukite osas 2018. aastal, siis olid

pandiga tagatud 2017. aastal - 2018. aastal tekkinud üüri ja hüvitisnõuded, so sisuliselt kõik

üürisuhtest tulenevad rahalised nõuded nimetatud perioodil. Kuivõrd pandiõigust teostati

13.04.2018, analüüsis kohus, kui suur oli üürileandja sissenõutavaks muutunud nõue nimetatud

kuupäeval ehk pandiõiguse teostamise hetkel.

Kohus tuvastas, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ-l oli võlgnevus kostja ees 13.04.2018 seisuga

kokku 17 196,57 eurot (üürivõlg 2 050,79 eurot, viivis 2 050,79 eurot, saamata jäänud tulu

10 080 eurot, õigusabikulud 2 911,50 eurot ja enampakkumise kulud 103,49 eurot):

− Kadriorg kohvik-restoran OÜ üürivõlgnevuse suuruseks oli 4 708,87 eurot, mis tulenes

arvetest nr 17180, nr 17236 ja nr 17261. Ülejäänud arved nr 16366, nr 16409, nr 17006,

nr 17038 ja nr 17077 kokku 10 263 eurot seondusid Nap Konsult OÜ võlgnevusega.

Kuna üürivõlgnevusest oli kostjale tasutud kokku 2 658,08 eurot (1 218,08 eurot +

1 440 eurot), siis moodustas üürivõlgnevus 2 050,79 eurot.

− Arvetest nr 17180, nr 17236 ja nr 17261 tulenev viivisenõue oli kokku 6 210,09 eurot.

Kohus vähendas viivist kuni põhivõla suuruseni, st viivisenõue oli 2 050,79 eurot.

− Kuna kostjal ei olnud võimalik üüripinda välja üürida, ei olnud kostjal eelduslikult

võimalik majandustegevust läbi viia. Seetõttu oli põhjendatud, et pandiõiguse

teostamisel kuulus kostja nõude koosseisu ka saamata jäänud tulu nõue. Kohus arvestas

nõude perioodiks 2017 oktoober – 2018 aprill 10 080 eurot (üür 1 440 eurot x 7 kuud).

Ülejäänud saamata jäänud tulu nõuded (periood 2018 mai - 2018 september, 2018

oktoober - 2019 veebruar ja 2019 märts – 2020 veebruar) arvestamisele ei kuulunud,

kuna need ei olnud pandiõiguse teostamise hetkel muutunud sissenõutavaks.

− Kostja õigusabikulud olid kokku 4 197,25 eurot, mis tulenesid üürivõlgnevuse

sissenõudmisega järgmistest arvetest: nr 21709091, nr 21710103, nr 21711145,

nr 21804079, nr 21807107, nr 21808107, nr 21808108, nr 21809088 ja nr 21810119.

Kohus leidis, et õigusabiarvetest nr 21709091, nr 21710103 ja nr 21711145 tulenevad

nõuded olid kulutused, mis seondusid üürivõlgnevuse sissenõudmisega ja olid

põhjendatud kokku 2 911,50 eurot. Ülejäänud arved arvestamisele ei kuulunud, kuivõrd

need ei olnud pandiõiguse teostamise hetkel muutunud sissenõutavaks.

− Avalike enampakkumiste korraldamistega seotud kulud on põhjendatud 103,49 eurot.

Arved nr 1711125484 ja 1710052735 seondusid töökoja varustuse ja Chevrolet

Corvette C5 müügiga, mille osas teostas kostja 20.07.2017 pandiõigust. Ülejäänud

arved 1810256442 ja 1810256466 arvestamisele ei kuulunud, kuna need ei olnud

pandiõiguse teostamise hetkel muutunud sissenõutavaks.

Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et müügis saadud 18 500 eurot sai maha arvestada

juhul, kui Corvette C5 osas tuvastatakse avaliku enampakkumise kehtivus ja enampakkumise

võitnud isiku omand. Nimetatud sõiduk müüdi maha avalikul enampakkumisel sularaha vastu.

Kohtu hinnangul liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile ning

register on informatiivne andmekogu. Sõiduki omand antakse üle nagu muu vallasasi ja selleks

on vajalik valduse üleandmine omandajale ning kokkulepe omandi ülemineku kohta

(käsutustehing).

Kuna Kadriorg kohvik-restoran OÜ võlgnevuse suuruseks kostja ees oli kokku 17 196,57 eurot

ning kostja arvestas Kadriorg kohvik-restoran OÜ võlgnevuse katteks 18 500 eurot, siis puudus

kostjal Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu sissenõutavaks muutunud nõue.

9. Pooled vaidlesid, kas kostjal tekkis hageja sõidukitele müügiõigus. Müügiõiguse tekkimiseks

pidi pandiga tagatud nõue olema muutunud sissenõutavaks, st võlausaldajal pidi olema õigus

nõuda tagatud nõude võlgnikult täitmist. Kohus tuvastas, et kostjal puudus pandiõiguse

teostamise hetkel 13.04.2018 pandiga tagatud sissenõutavaks muutunud nõue Kadriorg kohvik-

restoran OÜ vastu.

Apellatsioonkaebus

10. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada, jätta uue otsusega

hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud solidaarselt hagejate kanda või alternatiivselt saata asi

uueks lahendamiseks tagasi maakohtule.

Kostjal selgitas, et tal oli 20.07.2017 seisuga Nap Konsult OÜ vastu nõue 21 663,50 eurot ning

Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu 5 905,98 eurot. Võlgnevuste katteks rakendas kostja

üürileandja pandiõigust sõiduautole CORVETTE C5, töökoja sisustusele ja üürileandja

ruumides olevatele õlidele. Kostja sai müügist 18 500 eurot. Arvestades, et Nap Konsult OÜ

võlgnevused tekkisid enne Kadriorg kohvik-restoran OÜ võlgnevust, jäi peale CORVETTE C5

ja töökoja varustuse müügist saadud tulust Nap Konsult OÜ võlgnevuse jäägiks 3 163,50 eurot

ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ võlgnevuse jäägiks 5 905,98 eurot.

Kuivõrd vara müügist ei olnud võimalik täita kostja nõudeid, rakendas kostja 13.04.2018

täiendavalt üürileandja pandiõigust sõiduautole Hummer ja mootorrattale Harley Davidson.

13.04.2018 seisuga tekkis kostjal Nap Konsult OÜ ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu lisaks

eeltoodud nõuetele ka saamata jäänud tulu nõue summas 10 500 eurot, mille eest Nap Konsult

OÜ ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastutasid võrdselt, ehk mõlemad 5 250 euro ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt oli 13.04.2018 seisuga Nap Konsult OÜ-l kostja ees võlgnevus

8 413,50 eurot (võlgnevuse jääk 3 163,50 eurot ja saamata jäänud tulu 5 250 eurot) ning

Kadriorg kohvik-restoran OÜ-l võlgnevus 11 155,98 eurot (võlgnevus 5 905,98 eurot ja

saamata jäänud tulu 5 250 eurot).

11. Maakohtu otsus oli üllatuslik ja põhjendamata. Maakohus tuvastas vaid Kadriorg kohvik-

restoran OÜ võlgnevuse kostja ees 17 196,57 eurot, kuid maakohus ei eraldanud Kadriorg

kohvik-restoran OÜ ja Nap Konsult OÜ võlgnevusi kostja ees. Kostja esialgne nõue

46 300,32 eurot ilma mahaarvamisteta moodustasid nõuded mõlema võlgniku osas. Selleks, et

tuvastada, millise kohustuse katteks CORVETTE C5 ja töökoja varustuse müügist saadud tulu

arvestada, pidanuks kohus tegema esmalt kindlaks, millises summas on kostjal Nap Konsult

OÜ vastu nõue ning millal nõue tekkis. Arvestades asjaolu, et nõue Nap Konsult OÜ vastu

tekkis enne kui Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu, siis tuli vara müügist saadud tulu esmalt

arvestada Nap Konsult OÜ võlgnevuste katteks. Kostjal puudus võlgnikega kokkulepe selle

kohta, mis järjestuses võlgnevusi arvestatakse. Kohus ei analüüsinud kõiki esitatud tõendeid

ega teinud vahet kahel võlgnevusel. Seega ei hinnanud kohus kõiki tõendeid igakülgselt ega

täielikult. Asjaolu, et maakohus ei arvestanud asjade müügist saadud tulu esmalt varasemalt

tekkinud võlgnevuse katteks, oli kostjale üllatuslik. Kuna kohus leidis, et üürileping ei läinud

üle, siis tuli võlgnevusi käsitleda eraldiseisvatena. Pooled ei saanud avaldada oma seisukohta,

mis järjekorras tuli võlgnevused lugeda tasutuks. Kuna hagi tuli jätta rahuldamata, siis tuli

muuta ka menetluskulude jaotust.

Vastustajate seisukohad

12. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

13. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja tutvunud esitatud materjaliga,

leiab, et maakohtu otsus (resolutsiooni p-d 2-4) tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse

normi olulise rikkumise tõttu. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse

osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 5-6). Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega

jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.

14. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus rikkus otsuse tegemisel

oluliselt TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, jättes

kostja esitatud väited ja tõendid osaliselt analüüsimata. Selliselt on menetlusõiguse normi

TsMS § 656 lg 1 p 5 mõttes oluliselt rikutud. TsMS § 656 lg-st 2 ja § 657 lg 1 p-st 3 tulenevalt

on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse lahendamisel tühistada esimese astme kohtu

otsus menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja saata asi esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks vaid siis, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

Menetlusökonoomia põhimõttest (TsMS § 2) lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones

püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks

(vt Riigikohtu 11.04.2018 otsus asjas nr 2-15-8191/82, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika).

Ringkonnakohus leiab, et vaatamata menetlusõiguse normi rikkumisele maakohtus, saab

ringkonnakohus selle apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohtul on TsMS § 652 lg

3 kohaselt õigus tuvastada maakohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hinnata kohtuotsuses

hindamata tõendeid, samuti TsMS § 652 lg 5 ja § 653 järgi õigus ümber hinnata maakohtu

menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid.

Ringkonnakohus märgib esmalt, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus

lähtutakse poolte esitatust (TsMS § lg-d 1 ja 2, § 7, 230 lg 1).

15. Peamiselt oleneb vaidluse lahendamine sellest, kas Kadriorg kohvik-restoran OÜ võttis üle

Nap Konsult OÜ võlgnevuse kostja ees ja kas kostja teostas üürivõla katteks pandiõigust

seaduslikult.

Hageja oli maakohtus seisukohal, et Nap Konsult OÜ võlgnevus ei ole üle läinud Kadriorg

kohvik-restoran OÜ-le. Seega ei tekkinud kostjal pandiõigust, kuna pandipidaja pandiga

tagatud nõue on täidetud.

Kostja oli maakohtus seisukohal, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ võttis Nap Konsult OÜ

üüripinna ja lepingu üle, kohustudes tasuma Nap Konsult OÜ võlgnevused kostja ees.

Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas, et pandiõiguse teostamise hetkel 13.04.2018 puudus

kostjal sissenõutavaks muutunud nõue Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu. Maakohus tuvastas,

et Nap Konsult OÜ-l oli võlgnevus kostja ees, kuid see ei läinud üle Kadriorg kohvik-restoran

OÜ-le.

16. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et asja lahendamisel omavad tähtsust need

kostja nõuded, mis on tekkinud ja muutunud sissenõutavaks enne pandiõiguse teostamist, sest

üürileandja pandiõiguse teostamisel saab pidada vara kinni vaid selliste nõuete tagamiseks,

mille puhul on tegemist üürilepingust tulenevate jooksva ja sellele eelneva aasta üüri- ja/või

hüvitisnõuetega (sh viivis) ning mis on pandiõiguse teostamise seisuga muutunud

sissenõutavaks (v.a kulud kinni peetud asjade hoidmiseks, säilitamiseks ja müügiks). Sellisele

seisukohale on asunud ka Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08 p-s 16.

17. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu otsuses jõutud järeldusega, et kostja ja Nap

Konsult OÜ vahel sõlmitud üürileping ei ole Kadriorg kohvik- restoran OÜ-le üle läinud.

Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgnevaga.

Kohustused saavad üle minna nende ülevõtmisega (VÕS § 175). Nimetatud paragrahv

reguleerib üksiku teatava võlasuhte raames eksisteeriva kohustuse ülekandmist seniselt

võlgnikult kohustust üle võtta soovivale uuele võlgnikule. Kui kohustuse ülevõtja ja kohustuse

üleandja soovida käsutada võlasuhet tervikuna, siis kohaldatakse VÕS § 179 regulatsiooni.

VÕS § 179 lg-d 1 ja 2 näevad ette, et lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma

lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu

alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lepingu ülevõtmisega loetakse, et kõik lepingust

tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud. Lepingu ülevõtmise

tagajärjeks on senise lepingupoole asendamine teise isikuga, mis ei too iseenesest kaasa

mingeid muudatusi lepingulise suhte sisus. Lepingu üleminek toob endaga kaasa kogu senise

lepingupoole lepingulise positsiooni ülekandmise lepingu ülevõtjale. Kostja tugines ka

maakohtus VÕS § 179.

Vaidlust ei ole, et Nap Konsult OÜ, keda esindas juhatuse liige Z, ja kostja, keda esindas

juhatuse liige W, sõlmisid 15.04.2011 üürilepingu, mille objektiks oli Rae vallas, Viljandi mnt

25 D/Männimetsa tee 6 kostjale kuuluvad ruumid üldpinnaga 300 m2 ja hoonet ümbritsev

tootmismaa pindalaga 1 198 m2 (I kd, lk 77). Üürileping oli sõlmitud tähtajaga 5 aastat ja

mõlema lepingupoole juhatuse liikmed kinnistasid 22.09.2020 maakohtu istungil, et uut

kirjalikku lepingut ei sõlmitud ja üüripinna kasutamine jätkus suulise lepingu alusel samadel

tingimustel, mis oli kirjalikus lepingus kokku lepitud.

18. TsMS § 232 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise

esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise

kohta. Asja materjalidest nähtuvalt oli Nap Konsult OÜ-le tehtud 2016 novembris

pankrotihoiatus ja esitatud pankrotiavaldus ning 24.04.2017 kuulutatud välja pankrot.

Tulenevalt asjaolust, et Nap Konsult OÜ oli makseraskustes, palus Nap Konsult OÜ ja Kadriorg

kohvik-restoran OÜ juhatuse liige Z, et kostja jätkaks lepingut Kadriorg kohvik-restoran OÜ-

ga. Nimetatu on tõendatud juhatuse liikme 25.04.2017 e-kirjas sisalduva palvega kostjale

05.04.2017 Nap Konsult OÜ-le väljastatud arve rendiperioodi aprill-mai 2017 kohta (I kd lk

74p) ümber tegemiseks Kadriorg kohvik-restoran OÜ-le (I kd lk 74). Kokkulepet Nap Konsult

OÜ kohustuste täitmise kohta tõendab ka Kadriorg kohvik-restoran OÜ poolt 05.04.2017 Nap

Konsult OÜ võlgnevuse tasumine summas 1 218,08 eurot Eesti Energia AS-le. Üüriruumide

kasutamise jätkamise soovi tunnistas Kadriorg kohvik-restoran OÜ juhatuse liige Z

kohtuistungil antud ütlustes, et võla tasumise põhjuseks oli vajadus pääseda ruumidesse. Kostja

ja Nap Konsult OÜ vahelise lepingu jätkamist Kadriorg kohvik-restoran OÜ poolt tõendab ka

asjaolu, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ jätkas üüri maksmist vastavalt kostja ja Nap Konsult

OÜ vahel sõlmitud lepingule (I kd lk 76). Et kostja tingimuseks Kadriorg kohvik-restoran OÜ-

ga lepingu jätkamiseks oli kohustus tasuda kõik Nap Konsult OÜ võlgnevused kostja ees, on

tõendatud lisaks kostja juhatuse liikme kohtuistungil antud ütlustele ka Kadriorg kohvik-

restoran OÜ poolt arvete osalise tasumisega. Lepingu üleminekut kinnitavad ka kostja juhatuse

liikme vande all antud ütlused, mille kohaselt ta nõustus Z palvega jätkata Kadriorg kohvik-

restoran OÜ-ga sama lepingut tingimusel, et viimane tasub Nap Konsult OÜ võlgnevuse.

Vastupidiselt maakohtu poolt tuvastatule leiab ringkonnakohus, et tõendatud ja asja

materjalidega on kooskõlas, et Kadriorg kohvik restoran OÜ võttis üüripinna ja lepingu üle

tingimusel, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ tasub ka Nap Konsult OÜ võlgnevused ja Kadriorg

kohvik-restoran OÜ-le läksid üle ka Nap Konsult OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingust

tulenevad õigused ja kohustused. Toimus lepingu ülevõtmine VÕS § 179 mõttes.

Kuivõrd maakohus leidis ekslikult, et Kadriorg kohvik- restoran OÜ ei võtnud Nap Konsult OÜ

kohustusi üle, oli maakohtu järeldus, et 13.04.2018 kostja rakendatud täiendav üürileandja

pandiõigus võlgnevuse puudumisel kostja ees, ebaõige. Ringkonnakohus nõustub apellandiga,

et maakohus ei eraldanud Kadriorg kohvik-restoran OÜ ja Nap Konsult OÜ võlgnevusi kostja

ees, vaid on tuvastanud üksnes Kadriorg kohvik-restoran OÜ võlgnevuse suuruse. Järgnevalt

analüüsib kohus Nap Konsult OÜ ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ võlgnevusi kostja ees.

19. Vastavalt lepingu p-le 7.3.3 oli kostjal õigus leping erakorraliselt üles öelda ning leping

lõpeb, kui Kadriorg kohvik-restoran OÜ ei maksa nõuetekohaselt tasu ning tähtaegselt on

tasumata kahe kuu üüritasu. Kostja edastas 12.09.2017 lepingu erakorralise ülesütlemise

avalduse, mille p-st 1 nähtuvalt oli Kadriorg kohvik-restoran OÜ-l lepingust tulenev võlgnevus

kostja ees 12.09.2017 seisuga kokku 12 313,79 eurot.

20.09.2017 edastas kostja üürivõlgnevuse ja viivise ja menetluskude nõude, mille kohaselt oli

Nap Konsult OÜ üürivõlgnevus 10 263 eurot ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ üürivõlgnevus

4 708,87 eurot. Samal päeval teostas kostja üürileandja pandiõigust (I kd lk 13-14). Lisaks oli

Nap Konsult OÜ ja kostja vahel sõlmitud üürilepingu p-s 5.1 kohaselt kostjal õigus nõuda Nap

Konsult OÜ-lt viivist 1% õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest ja 20.09.2017

seisuga oli Nap Konsult OÜ viivisvõlg, mille kostja vähendas põhinõudeni ehk 10 263 euroni.

Kuna kostja ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ vahel puudus kirjalik leping, oli kostjal õigus

nõuda Kadriorg kohvik-restoran OÜ-lt seadusjärgset viivist 20.07.2017 seisuga 59,61 eurot.

Samuti oli 20.09.2017 seisuga kostjal Nap Konsult OÜ ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu

kahju hüvitamise nõue seoses õigusabikulude kandmisega 2 275 eurot, so kummalgi

1 137,50 euro ulatuses.

20. Eeltoodust tulenevalt oli 20.09.2017 seisuga kostjal Nap Konsult OÜ vastu rahaline nõue

summas 21 663,50 eurot ning Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu 5 905,98 eurot. Kuivõrd

20.09.2017 esitatud nõudeavalduse võla, viivise ja menetluskulude tasumiseks jättis üürnik talle

antud tähtajaks 21.10.2017 tasumata, müüs kostja üürniku kasutataval üüripinnal asunud vara,

sh sõiduauto Chevrole Corvette avalikul enampakkumisel. Kuivõrd müügist saadu ei katnud

kogu võlgnevust, rakendas kostja 13.04.2018 täiendavalt üürileandja pandiõigust sõiduautole

ja mootorrattale. 13.04.2018 seisuga oli Nap Konsult OÜ võlgnevus kostja ees 8 413,50 eurot

ja Kadriorg kohvik- restoran OÜ võlgnevus 11 155,98 eurot.

Kohus tuvastas vaidlustatud otsuses, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ ei võtnud Nap Konsult

OÜ kohustusi üle, vaid kostja ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ sõlmisid 15.04.2017 eraldiseisva

lepingu. Seejärel arvestas kohus, et sõiduauto ja töökoja varustuse müügist saadud tulu kattis

Kadriorg kohvik- restoran OÜ võlgnevuse. Kostjal puudus Kadriorg kohvik-restoran OÜ-ga ja

Nap Konsult OÜ-ga kokkuleppe, et esmalt arvestatakse panditud esemete müügist saadud tulust

maha Kadriorg kohvik-restoran OÜ võlgnevus ning seejärel Nap Konsult OÜ võlg.

Ringkonnakohus leiab, et nõustuda saab apellandiga, et esmalt tuleb müügist saadu arvestada

Nap Konsult OÜ võlgnevuse katteks. VÕS § 88 lg 6 p 1 näeb ette, et kui võlgnik ega

võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus

arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud

kohustus. Nap Konsult OÜ võlgnevus üürivõlgnevus oli 10 263 eurot (tasumata arved 2016 ja

15.01.2017 – I kd lk 78-80). Lisaks on Nap Konsult OÜ vastu viivise nõue 10 263 eurot,

saamata jäänud tulu nõue 5 250 eurot, õigusabikuludest tulenev nõue 1 137,50 eurot ja avalike

enampakkumiste korraldamisega seotud kulud 32 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et kostja tõendas VÕS §-st 305 lähtudes pandiõiguse realiseerimiseks

kehtivast üürilepingust tulenevate sissenõutavaks muutunud nõuete olemasolu, so et ta

pandiõigus tulenes asjaolust, et üürnikul oli kostja ees üürivõlgnevus. Seda väidet ei ole üürnik

vaidlustanud ega esitanud tõendeid, mis selle ümber lükkaksid. Kokkuvõtteks leiab

ringkonnakohus, et kostjal eksisteeris võlgnevus üürileandja pandiõiguse teostamiseks, sest

sõiduauto Chevrole Corvette ja töökoja varustuse müügist saadud tulu arvestas kostja Nap

Konsult OÜ võlgnevuse katteks mitte Kadriorg kohvik-restoran OÜ võlgnevuste katteks nagu

oli maakohus ekslikult leidnud.

Menetluskulude jaotus

21. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue

lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt

menetluskulude jaotust.

Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus solidaarselt hagejate kanda.

Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust

kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse

lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

22. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jõustunud Riigikohtu 10.11.2021 otsuses toodud muudatusega

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 5. märtsil 2021 tsiviilasjas nr 2-18-15735

tehtud otsuse resolutsioon muutmata, täiendades õiguslikke põhjendusi.

2. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

3. Arvata kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

4. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Y ja X kanda.