2-20-4962/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-20-4962

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. märts 2021, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi

M Li hagi J Li vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2700 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M L (isikukood xxx), lepinguline esindaja I S

Kostja: J L (isikukood xxx), lepinguline esindaja A V

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista J Lilt M Li kasuks välja igakuine elatis summas 210,89 eurot kuus alates

31. märtsist 2020 kuni M Li keskkoolist väljaarvamiseni, kuid mitte kauem kui M Li

21-aastaseks saamiseni 20. märtsil 2023.

3. Mõista J Lilt M Li kasuks välja elatis tagasiulatuvalt perioodi eest 20. märts 2020 kuni

30. märts 2020 ühekordse maksena summas 74,83 eurot.

4. Kohustada J Li maksma resolutsiooni punktis 2 välja mõistetud elatis iga kuu 5.

kuupäevaks.

5. Kohustada J Li tasuma käesoleva otsusega välja mõistetud elatis S Li arvelduskontole

nr X selgitusega „M L elatusraha“.

6. Jätta tsiviilasja menetluskuludest 70% J Li kanda ja 30% M Li kanda.

Edasikaebamise ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

TsMS § 177 lõikele 2.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. M L esitas 31.03.2020 Harju Maakohtule hagi (täiendatud 08.04.2020 ja 22.04.2020) J Li

vastu, milles palub mõista kostjalt välja elatise 300 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest

kuni hageja hariduse omandamise lõpetamiseni või 21 aastaseks saamiseni 20.03.2023 ning

tagasiulatuvalt perioodi 20.03.2020 kuni 31.03.2020 eest 116 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt tasus kostja elatist kuni 19.03.2020. Hageja sai 20.03.2023

täisealiseks ja kostja, kes on hageja isa, teatas, et ei kavatse hagejale enam ülalpidamist anda.

3. Hageja õpib gümnaasiumis päevases õppes ja tal puuduvad sissetulekud. Hageja elab koos

emaga, kes teda abistab, kuid emal on veel kaks ülalpeetavat last. Hageja leibkonnas on viis

inimest: alaealised õde ja vend, ema ja ema abikaasa A S . Alates 2018.a õpib hageja autokoolis

ja käib eesti keele kursustel individuaalõppes. Hageja eluvajadused on sarnased täiskasvanud

inimese vajadustega, sh vajab hageja taskuraha. Pärast gümnaasiumi lõpetamist plaanib hageja

minna õppima kõrgkooli.

4. Hageja igakuised kulud on veebruar 2020 näitel järgmised: eluasemekulud 36,47 eurot, toit

252,48 eurot, transport 50 eurot, sidekulud 10 eurot, tervishoid 15 eurot, hügieen 15 eurot,

koolitarbed 15 eurot, riided ja jalanõud 71,47 eurot, muud vältimatud kulutused (sh autokool ja

eesti keele koolitus) 165 eurot, taskuraha 200 eurot.

5. Kostjal on olemas töökoht. Viimati töötas ta taksojuhina. Samuti on tal korter, mida ta välja

üürib. Kostja müüs 06.01.2020 oma x korteri eeldatavalt vähemalt 75 000 euro eest.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

7. Hageja vajadused on tõendamata. Arusaamatuks jääb, kas hageja vajab raha ülalpidamiseks

või ta vajab taskuraha. Hagiavaldusele esitatud tõendid ei pruugi olla seotud hageja

ülalpidamisega. Arusaamatud on A. Xi arvelduskonto väljavõtted. Hageja kulutuste summa on

ülepaisutatud.

8. Kui kostjale endale kulub vara või sissetulek, siis tuleb see asja lahendamisel arvesse võtta.

9. Ülalpidamist peab andma hagejale ka tema ema. Kui hageja ise väidab, et ta on väga

aktiivne, siis ta saaks otsida endale osalise ajaga tööd.

10. Hageja nõuab elatist summas 300 eurot kuus, kuid perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1

sätestatud miinimummäära saab kohaldada ka täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele

elatist välja mõistes.

11. Kostjal on ka alaealised lapsed, kes vajavad ülalpidamist, kuna, erinevalt hagejast, ei saa

nad tööga tulu teenida.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt.

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse

hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7).

Perekonnaasjas, sh elatise asjas ei ole kohus seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega (TsMS

§ 436 lg 6). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi

kohtu ülesanne. Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool TsMS § 230

lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on esitatud tõendite alusel

tuvastatud (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

14. Hageja esitas kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt igakuise elatisena välja

300 eurot. Hageja on sündinud 20.03.2002 ja oli seega hagi esitamise ajal, 31.03.2020,

täisealine (kd I tl 5). Kuna hageja on täisealine, võiks hageja rahalisele sooritusele suunatud

ülalpidamise nõue kuuluda rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 ja § 96 alusel, mille

kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või

kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Selle eeldused on järgmised: 1) kostja on hageja esimese astme üleneja sugulane ehk

lapsevanem; 2) hageja omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes;

3) hageja ei ole üle 21-aastane; 4) kostja rikub ülalpidamiskohustust, s.t ei anna hagejale

ülalpidamist või annab seda ebapiisavalt; 5) hageja ei suuda end ise üleval pidada. Kohtu ette

toodud asjaoludel ei vaidle pooled selle üle, et hageja on kostja laps. Seda kinnitab ka hageja

sünnitunnistus (kd I tl 5). Tallinna x tõendi kohaselt omandab hageja keskharidust (kd I tl 6).

15. Hagiavalduse kohaselt lõpetas kostja hagejale elatise maksmise alates 20.03.2020, s.o tema

18ndal sünnipäeval. Asjas esitatud tõendite kohaselt on kostja perioodil alates hageja

täisealiseks saamiseni andnud kostjale ülalpidamist kolmel korral: märtsis 200 eurot,

septembris 150 eurot ja oktoobris 150 eurot (kd II tl 9). PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt

antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kuna 8 kuu jooksul kolme makse

tegemine kokku summas 500 eurot ei ole käsitletav perioodiliste maksete tegemisena, võib

kostja olla oma ülalpidamiskohustust rikkunud. Hageja rahuldamiseks tuleb aga esmalt

tuvastada hageja abivajadus, st tema vajadused ja tema võimalused end ise üleval pidada.

16. Kohus selgitab esmalt, et täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu PKS § 101

lg 1 sätestatud miinimummäär. Seetõttu lähtutakse elatisnõude lahendamisel PKS §-st 99, mille

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel

arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi. Täisealisel isikul tekib õigus nõuda ülalpidamist üksnes juhul, kui tal ei

ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada

sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku

abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma

eluvajaduste rahuldamiseks (vt ka Riigikohtu 19.10.2015 määrus nr 3-2-1-119-15 p 10).

17. Kohus selgitas hagejale, et ei saa hageja vajaduste ulatust määrata üksnes hagiavalduses

ühe kuu kohta esitatud kulutuste alusel. Hageja esitas 10.11.2020 arvestuse perioodi kohta

märtsist kuni oktoobrini 2020, mis ei kinnita hagiavalduses esitatud väidet, nagu oleksid hageja

igakuised kulud 830,42 eurot. 10.11.2020 esitatud arvestuse kohaselt on hageja igakuised

keskmised kulud olnud 491,16 eurot kuus (vastavalt 166,75; 185,23; 643,53; 546,01; 505,69;

607,41; 560,67; 713,96) (vt kd I tl 117–119). Hageja kulud koosnevad eluasemekuludest,

sh elekter, küte, vesi ja prügivedu, toidukulust, transpordikulust, sh buss ja takso, sidekulust,

sh telefon ja internet, tervishoiukulust (kosmetoloog), hügieeni ja juuksuri kulust, kulust

ravimitele, koolitarvetele, tarvikutele ja esemetele Aliexpressist, riietele ja jalanõudele,

spordile, taskurahale, lõunatele, jookidele jms. Lisaks arvestab hageja kulu pikaajalistele

esemetele nagu arvuti, madrats ja voodi ning eesti keele koolitused C1 taseme jaoks. Sellele

lisandub veel 12. klassi aktuse ja lõpupeo kulu. Kulude kandmist tõendavad asja materjali

juurde esitatud arved, arvelduskonto väljavõtted ja ostukviitungid (kd I tl 120–191).

18. Õige ei ole kostja väide, et hageja toidu ja transpordikulude suuruse arvestusest ei nähtu,

kas hageja on arvestanud sellega, et tema leibkonda kuulub veel 4 inimest. Hageja esitatud

tabelis on selgelt märgitud, et leibkonna eluaseme ja toidukuludest on arvestatud hageja osaks

1/5. See nähtub ka hageja vajaduse suurust ja hageja poolt tõendina esitatud Eesti Energia,

Tallinna Vesi, Prügivedu Jäätmete Taaskasutuskeskse arvete võrdlemisel (tl 142–147).

Arusaamatuks jääb ka kostja väide, et teiste eeldatavalt ühiste kulude jagunemist leibkonna

vahel ei ole hageja selgitanud. Kostja ei ole märkinud, millised teised kulud on tema hinnangul

leibkonna ühised kulud. Kohtu hinnangul ei saa ka hageja esitatud kulutuste nimekirjast

selliseid järeldusi teha.

19. Õiged ei ole ka kostja etteheited sellele, et hageja antakse taskuraha. Hageja selgitas, et

taskuraha vajadus on tingitud pikkadest koolipäevadest. Hageja ostab selle eest süüa, snäkke ja

kütust. Nimetatu on tõendatud arvelduskonto väljavõtetega (tl 125–127, 133–135, 137, 141,

155–157). Perioodil maist kuni oktoobrini 2020 on hagejal kulunud taskurahale, lõunatele,

jookidele keskmiselt 68,91 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ebamõistlikult suure

kuluga, arvestades hageja vanust, s.t tegemist on 18a noormehega, kelle igapäevane

toiduvajadus võib ületada täiskasvanu oma, samuti selgitusi pikkade koolipäevade kohta.

Kostja väide selle kohta, et hagiavaldusele esitatud tõendid ei ole võib-olla seotud hageja

ülalpidamisega, on sisustamata ja hüpoteetilised.

20. Kohus leiab, et hageja esile toodud kulugrupid on mõistlikud ja põhjendatud ning kuuluvad

hageja vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtuvate kulutuste hulka. Kostja üldsõnalised ja

konkretiseerimata väited ei võimalda jõuda järeldusele, nagu oleks hageja kulud ülepaisutatud.

Kohus selgitas kostjale kohustust esitada hageja esitatud väidetele konkreetsed vastuväited.

Kostja ei ole seda teinud. Hageja esitas oma kulude kohta üksikasjaliku tabeli ja tõendid, mis

arvutuste õigsust kinnitavad. Lähtudes eeltoodust, loeb kohus hageja põhjendatud igakuiste

vajaduste suuruseks 491,16 eurot.

21. Hageja igakuiste kulutuste ja vajaduste suurus ei ole aga samastatav hageja abivajadusega.

Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke

vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks

vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda

ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku

hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib tal õigus nõuda ülalpidamist.

22. Kohus leiab, et keskkoolis käimine on mõjuv põhjus, mis takistab igakuiselt püsiva

sissetuleku hankimist. Arvestades õppetööga kaasnevat päevaplaani ja koormust, ei ole

keskkoolis käimise kõrvalt töötamise nõudmine põhjendatud. Samas tuleb tähelepanu pöörata

aga sellele, et kool kestab tavapäraselt septembrikuust juunikuuni ja täisealiselt lapselt saab

oodata sissetuleku teenimist suvekuudel, kui ta on õppetööga kaasnevatest kohustustest vaba.

Antud juhul ongi hageja käinud tööl. Alates juuni keskpaigast kuni augustikuu keskpaigani

2020.a töötas hageja AS-is x Kahe kuu eest teenis hageja kokku 832,51 eurot (kd I tl 107).

Nimetatud summa tuleb hageja abivajaduse ulatuse hindamisel arvesse võtta. Kohus selgitab,

et hageja on ise esile toonud, et ta vajab igakuiselt taskuraha, riideid ja tal on ühekordsed

suuremad kulud näiteks arvutile ja voodile ning madratsile. Nimetatud kulud on hagejal

võimalik vähemalt osaliselt kanda enda teenitud raha arvelt. Hageja ei saa eeldada ega nõuda

ülalpidamiskohustuse täitmist oma vanematelt ulatuses, milles ta on võimeline ise sissetulekut

teenima. Suvega teenitud 832,51 eurot vähendas seega hageja abivajadust 69,38 euro võrra

kuus (832,51÷12). Hageja kinnitas, et muud vara või sissetulekut tal ei ole.

23. Eeltoodust tulenevalt on hageja igakuine abivajadus 421,78 eurot (491,16–69,38). PKS

§ 105 lg 3 esimese lause kohaselt kannavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust

osavõlgnikena. Võlaõigusseaduse § 63 lg 1 esimese lause kohaselt, kui mitu isikut peavad

täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdselt, kui seadusest või

tehingust ei tulene kohustuse täitmine ebavõrdsetes osades. Arvestades, et hagejal on ka teine

vanem, kes talle ülalpidamist annab, tuleb kostja osaks hageja vajaduste rahuldamisel lugeda

210,89 eurot.

24. Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes

arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. PKS § 102 lg 1 kohaselt

vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja

varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese

tavalist ülalpidamist.

25. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjusel, et tal on ka kaks alaealist last ja abivajav isa,

tal on halb tervislik seisund, osaline töövõime ning ta ei saa hagejale nõutud määras elatist

maksta, kahjustamata enese tavapärast ülalpidamist. Kostja väitel suudab ta maksta hagejale

elatist 100 eurot kuus. Kohus selgitas kostjale, et kui ta soovib tugineda asjaolule, et ta ei ole

võimeline andma ülalpidamist nii alaealistele lastele kui hagejale, tuleb tal seda tõendada.

Kohus leiab, et kostja esitatud tõenditest ei ole võimalik sellist järeldust teha.

26. Asjas esitatud tõendite kohaselt on kostjal peale hageja ka kaks alaealist last, s.o hageja

noorem õde ja vend. Nooremate laste M ja A Li kasuks on elatis välja mõistetud summas 250

eurot kuus Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 27.04.2018 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-18-

105232 (kd II tl 5). 03.07.2020 esitasid lapsed kostja vastu hagi elatise suurendamiseks. Hagi

on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-20-9556 (kd II tl 6-7). Kostja on tasunud

noorematele lastele elatist märtsis ja aprillis kokku 584 eurot kuus (s.o seaduses sätestatud

määras) ja alates maist kuni oktoobrini 2020 tasub kostja lastele 500 eurot kuus (s.o 250 eurot

lapse kohta), (kd II tl 8).

27. Maksu- ja Tolliameti tõendi kohaselt ei ole ükski tööandja perioodil märtsist 2020 kuni

oktoobrini 2020 kostja eest töötasu deklareerinud. Kostjale ei ole tehtud ka töövõimetus-,

töötuskindlustus- ega koondamishüvitiste väljamakseid. Töötamise registris väljamaksed

puuduvad (kd II tl 23–25). Kostja sissetulek on olnud maikuust kuni oktoobrikuuni Eesti

Töötukassa töötutoetus keskmiselt 165,72 eurot kuus (kd II tl 43).

28. Kostjal on diagnoositud intratserebraalne hemorraagia e peaajusisene verevalum,

täpsustamata

intratserebraalne

hemorraagia,

südamekahjustusega

hüpertooniatõbi,

südamekahjustusega hüpertooniatõbi ilma (kongesiivse) südamepuudulikkuseta (kd II tl 41–

42). Kostjale määrati Eesti Töötukassa 17.11.2020 otsusega seoses 16.11.2020 määratud osalise

töövõimega töövõimetoetus perioodiks 06.10.2020 – 05.04.2021 summas 8,4873 eurot päevas,

s.o umbes 255 eurot kuus (kd II tl 52). Töötukassa otsuse kohaselt on töövõimetoetuse

maksmise aluseks asjaolu, et kostja on töötuna arvele võetud ja ta hooldab abivajavat raske või

sügava puudega pereliiget. Kostja soovib töövõimetoetuse otsusega tõendada, et tal on

tuvastatud osaline töövõime kuni 05.04.2021 ja ta ei ole võimeline tegema füüsilist tööd, sh

töötama autojuhina. Kostja tõi esile, et ta hooldab oma raske puudega isa. Perearsti tõendi

kohaselt on K Lil raske puue ja ta vajab kõrvalabi ööpäevaringselt. Anamneesis on

peaajuinfarkt(korduv) vasakpoolse hemipareesiga. Vasaku jala amputatsioon reie tasemel.

Liigub ratastoolis (kd II tl 44).

29. Kostja väitel on tema igakuised kulud kokku 716 eurot, sh eluasemekulud (korteriühistu ja

üür) 305 eurot, sidekulud (Tele2) 21 eurot, toidukulu 225 eurot, transpordikulu (auto ja

kindlustus) 70 eurot, hügieenitarvete kulu 25 eurot, tervishoiukulu 20 eurot ning riiete ja

jalanõude kulu 50 eurot. Tõendeid või selgitusi oma väljaminekute suuruse kohta kostja ei

esitanud.

30. Kohus leiab, et kostja väited tema võimetuse kohta hagejale ülalpidamist anda, on sedavõrd

vastuolulised, et nende alusel ei ole võimalik kostja soovitud järeldusi teha. Kohus selgitas seda

ka kostjale ja andis võimaluse oma väidete vastuolulisust selgitada. Kostja seda kohtu määratud

tähtajaks ei teinud.

31. Nimelt on kostja väitel tema ainus sissetulek olnud keskmiselt 165,72 eurot kuus. Menetluse

ajal on kostja pöördunud töövõimetoetuse saamiseks Töötukassa poole ja talle on määratud

osaline töövõime kuni 05.04.2021 ja sellega seoses töövõimetoetus umbes 255 eurot kuus.

Samas on kostja esile toonud, et tema igakuised kulud on 716 eurot kuus ja ta tasub oma

alaealistele lastele 500 eurot kuus. Seega ületavad kostja väidetavad väljaminekud tema

sissetulekuid märkimisväärselt. Kohus leiab, et kostja väited tema sissetuleku puudumise kohta

ei ole usutavad ega kooskõlas asjas esitatud tõenditega.

32. Kostjale kuulub x OÜ (registrikood x) (kd II tl 55). Äriregistri andmetel on ettevõtte

põhitegevusala mujal liigitamata veondust abistavad tegevused ja lisategevusala taksovedu.

Hageja esitatud majandustegevuse registri kohaselt väljastati kostjale 19.11.2019 tähtajatu

taksoveo sõidukaart sõidukile x (kd II tl 49). Kostja arvelduskonto väljavõtte kohaselt teeb x

OÜ kostjale ülekandeid selgitusega „kulud“. Kostja ettevõtte juhatuse liige on tema abikaasa.

Lisaks nähtub kostja arvelduskontolt see, et kostja isa ja abikaasa on teinud kostjale igakuiseid

ülekanded keskmiselt 1060,71 euro väärtuses kuus. Nendest asjaoludest järeldab kohus, et

kostja väide, nagu ta ei oleks võimeline tulu teenima, ei vasta tõele.

33. Kohus ei nõustu kostjaga, nagu tõendaks Eesti Töötukassa otsus kostjale osalise töövõime

toetuse määramise kohta seda, et kostja ei ole võimeline füüsilist tööd tegema. Seda ei tõenda

ka kostja väited tema tervisliku seisundi kohta. Kostja väitis, et tema tervislik seisund ei

võimalda kostjal töötada täistööajaga ja ta on registreerinud ennast Eesti Töötukassas. Selle

tõendamiseks esitas kostja Eesti Töötukassa tõendi töötutoetuse maksmise kohta. Kostja ei ole

esitanud aga ühtegi tõendit, mille alusel saaks kohus järeldada, et kostja ei ole objektiivselt

võimeline tööd tegema ja enda ja oma laste ülalpidamiseks tulu teenima. Töötutoetuse

maksmine ei tõenda kostja tegelikku võimatust tööd teha või seda, millises ulatuses on kostja

võimeline tööd tegema ja tulu teenima. Väide tulu mitteteenimisest on aga vastuolus kostja

arvelduskontolt nähtuvaga, mille kohaselt teeb tema taksoteenuseid osutav ettevõtte talle kulu

hüvitamist puudutavaid ülekandeid. Samuti sellega, et kostja enda väidetud kulutused on tulu

teenimise võimetust arvestades ebaproportsionaalselt suured. Kostja arvelduskonto väljavõttelt

nähtub ka see, et kostjal on olnud võimalik reisida nii Tuneesiasse kui Riiga ning ta teeb muid

toreduslikke kulutusi nagu restoranides ja veekeskustes käimine.

34. Kuna kostjal on töötav ettevõte, kehtiv taksoveo sõidukaart ja tema arvelduskonto

väljavõttest nähtub, et kontole kantakse raha niivõrd kui on vajalik kulutuste tegemiseks, samuti

kuna kostja elustandard ja suured kulutused ei ole kooskõlas väidetava võimetusega tulu

teenida, varjab kostja ilmselt oma tegelikke sissetulekuid.

35. Lisaks kuulub kostjale 2010.a sõiduauto Ford Focus (kd II tl 27) ja pärandvarasse kuuluva

ühisomandina korteriomand aadressil x (kd II tl 28–29), mida kostja on märkinud

menetlusdokumentides oma elukoha aadressina. Kostja võõrandas 06.01.2020 oma x, Tallinn

asuva korteriomandi 50 000 euro eest (kd II tl 30–40). Kohus ei nõustu hageja väitega selle

kohta, et kostja võõrandas korteri turuhinnast vähemalt 20 000 eurot madalama hinnaga. Hageja

ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, milline oli x korteri turuväärtus seisuga 06.01.2020.

Hageja tõendas selle, et korterit pakuti kinnisvaraportaalis müügiks hinnaga 75 000 eurot (kd I

tl 17), kuid müügipakkumise hind ei ole samastatav korteri turuväärtusega. Arvamus, et osa

korteri hinnast maksti kostjale sularahas, on hüpoteetiline. Siiski nähtub eelnimetatud

asjaoludest, et kostjal on olemas ka vara, mille arvelt hagejale ülalpidamist anda. Kostja

kinnitas, et võõrandas x tänava korteri, kuid ei väitnud, et saadud raha oleks kulunud kohustuste

täitmisele või muul põhjusel. Kostja ei ole põhistanud ka vajadust omada kahte sõiduautot,

arvestades ka tema väidetavat võimetust tööd teha.

36. Kostja väidete vastuolulisusele ja tegelike võimaluste varjamisele viitab ka see, et kostja

väitis, et tal on võimalik anda hagejale ülalpidamist novembrist 2020 kuni märtsini 2021

100 eurot kuus ja alates aprillist 150 eurot kuus. Kostja väide on vastuolus tema arvelduskontolt

nähtuvaga selle kohta, et kostja maksis hagejale juba septembris ja oktoobris 2020 150 eurot

kuus (kd II tl 9). Arvestades kostja väiteid sissetuleku puudumise, osalise töövõime ja suurte

kulutuste kohta, ei ole aga selge, mille arvelt kostja hagejale ülalpidamist üldse annab. Samuti

ei ole selge, mille arvelt kostja ülalpidamist alates aprillist 2021 suurendab, kui lõpeb temale

määratud töövõimetoetus ja sissetulekud veelgi vähenevad.

37. Hageja selgitas, et kuni 19.03.2020, s.o kuni hageja täisealiseks saamiseni, maksis kostja

oma kolmele lapsele nõuetekohaselt elatist. Kostja ei ole esile toonud, et tema majanduslik või

tervislik seisund oleks alates 20.03.2020 oluliselt muutunud. Küll aga on hageja väitel kostja

algusest peale lubanud täisealisele lapsele elatist mitte maksta ja soovitas elatise

sissenõudmiseks pöörduda kohtusse.

38. Kohus pööras kostja tähelepanu sellele, et PKS § 102 lg 1 asjaolud tuleb esile tuua ja

tõendada kostjal. Kohus leiab, et kostja esile toodud asjaolud ja tõendid on sedavõrd

vastuolulised, et kohtul ei ole võimalik nende alusel kostja soovitud asjaolusid tuvastada ega

vabastada teda ülalpidamiskohustusest 100 eurot ületavas osas.

39. Vastuseks kostja väidetele selgitab kohus veel järgmist. PKS § 105 lg 3 kohaselt on

vanemad ülalpidamiskohustuse täitmisel osavõlgnikud. Kusjuures iga osavõlgniku kohustuse

suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema enda sissetuleku ja varalise seisundiga.

Ülalpidamiskohustuse ulatus ei sõltu seega teise vanema sissetulekust või varalisest seisundist

ja vanem ei vabane ülalpidamiskohustuse täitmisest põhjendusel, et teine vanem oma kohustust

ei täida või ei täida seda piisavalt. Samuti ei saa vähendada teise vanema ülalpidamiskohustust

üksnes põhjusel, et üks vanematest oleks suuteline pidama last üleval üksinda (vt ka Riigikohtu

17.01.2018 otsus nr 2-16-135 p 11.6). Hageja elab koos oma emaga. Hageja esitatud tõenditest

nähtub, et hageja ema on hoolitsenud hagejale elukoha tagamise eest, aitab korraldada hageja

elu ja kannab hagejaga seonduvaid kulusid. Kostja väidetest jääb selgusetuks, miks ta arvab, et

ema hageja ülalpidamises ei osale. Samuti ei ole kostja väitest selge, kuidas see kostja arvates

mõjutab tema enda ülalpidamiskohustuse ulatust.

40. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue ülalpidamise saamiseks alates hagi

esitamisest 31.03.2020 on põhjendatud osaliselt. Kostjal tuleb hageja vanemana anda hagejale

ülalpidamist 210,89 eurot kuus seoses asjaoluga, et hageja, saanud täisealiseks, jätkab

keskhariduse omandamist.

41. Kohus märgib, et ei arvesta käesoleva otsuse tegemisel makseid, mille kostja on teinud

menetluse ajal. Menetluse ajal makstud elatis tuleb arvesse võtta otsuse täitmisel.

42. Kohus jätab arvestamata hageja 12.02.2021 seisukohaga esitatud asjaolud ja tõendid,

millele hageja ei ole menetluses varem tuginenud, kuna need on esitatud hilinemisega.

Tagasiulatuva elatise nõue

43. Hageja nõuab kostjalt elatist ka tagasiulatuvalt perioodi eest 20.03.2020 kuni 31.03.2020,

s.o 12 päeva eest summas 116 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda

ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva ülalpidamise

nõudele kohaldatakse elatise väljamõistmise üldsätteid. Seega saab ka ajavahemikul kuni aasta

enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isiku toonaste vajaduste

järgi PKS § 99 mõttes, arvestades mh ka kohustatud isiku varalist seisundit.

44. Kostja ei esitanud hageja tagasiulatuva elatise nõudele vastuväiteid ega toonud esile

asjaolusid, millest võiks kohus järeldada, et elatise väljamõistmine ühekordse summana

12 päeva eest, paneks ta äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda või oleks tema suhtes muul

põhjusel ebaõiglane. Arvestades tagasiulatuva elatise nõude perioodi lühidust, ei ole kohtul

alust arvata, et hageja abivajadus oleks sellel perioodil olnud erinev tema abivajadusest

edasiulatuval perioodil. Selliseid asjaolusid ei ole esile toonud ka kostja. Küll aga on hageja

esile toonud selle, et kostja oli teadlik hageja ülalpidamise nõudest ja kinnitas juba varem, et

ülalpidamiskohustust pärast hageja täisealiseks saamist vabatahtlikult ei täida.

45. Kohus rahuldab seega hageja tagasiulatuva elatise nõude perioodi eest alates 20.03.2020

kuni 30.03.2020 ja mõistab kostjalt hageja kasuks tagasiulatuva elatise välja ühekordse

maksena summas 74,83 eurot (210,89 ÷ 31 × 11). Kohus selgitab, et tagasiulatuv elatis

mõistetakse PKS § 108 lg 1 kohaselt välja perioodi eest kuni kohtule elatishagi esitamiseni, s.o

kuni 30.03.2020. 31.03.2020, s.o elatishagi esitamise päev, on seega edasiulatuva, mitte

tagasiulatuva elatise nõude osa.

Nõude ulatus edasiulatuvalt

46. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist kuni 21-aastaseks saamiseni. Samas lõpetab

hageja eelduslikult kevadel 2021 keskkooli (tl 16) ja peab pärast seda ülalpidamise saamiseks

esitama asjaolud ja tõendid selle kohta, et hageja jätkab õpinguid ning omandab kõrgharidust

või õpib kutseõppe tasemeõppes ja ei suuda samal ajal endale ülalpidamist teenida.

47. Kohus selgitas hagejale, et kui selliseid asjaolusid ega tõendeid ei ole võimalik hetkel

esitada, ei saa kohus mõista elatist välja pikemaks ajaks kui keskkooli lõpetamiseni, kuna kohtul

ei ole võimalik hinnata hageja abivajadust. Hageja selgitused selle kohta, et ta kavatseb pärast

keskkooli lõppu jätkata õpinguid x, ei ole piisav elatise väljamõistmiseks edasiulatuvalt kuni

hageja 21-aastaseks saamiseni. Hageja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, millest saaks

kohus järeldada hageja elu- ja õppekorraldust ning sellega seonduvat abivajaduse ulatust pärast

keskkooli lõppu. Kostja on läbivalt tuginenud vastuväitele, et aktiivsel noorel inimesel on ka

õppetöö kõrvalt võimalik sissetulekut hankida. Kui aga õpingutega seotud koormus ja hageja

abivajadus kõrgkoolis õppimisel püsib, on hagejal vajadusel võimalik pöörduda uue nõudega

kohtusse.

48. Kohus rahuldab seega hageja hagi selliselt, et kohustab kostjat tasuma hagejale elatist

210,89 eurot kuus alates 31.03.2020 kuni hageja omandab keskharidust, kuid mitte kaugem kui

21-aastaseks saamiseni.

Otsuse täitmise kord

49. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja palus määrata

otsuse täitmise viis kindlaks selliselt, et igakuine elatis tasutakse iga kuu 5. kuupäevaks ja elatis

tasutakse tema ema arvelduskontole. Kohus rahuldab hageja taotluse.

Menetluskulude jaotus

50. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus leiab,

arvestades hagi rahuldamise ulatust, et tsiviilasja menetluskulud tuleb 70% ulatuses jätta kostja

ja 30% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

vastavalt TsMS § 177 lg 2 määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild

kohtunik