1-20-9318/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

04. märts 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-9318 (20284000424 Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi G.J lg 2 süüdistuses KarS § 424 , § 423

1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav G.J (isikukood XXX; elukoht: : xxxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxx - xxxxxxxxxxxxx xxx xxxxxx xxxxxxxxx ; töökoht: xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx , ehitaja; karistatus: kriminaalkorras karistatud: Tartu Maakohtu 29.06.2017 otsusega KarS § 4231, § 424 järgi liitkaristusega 8 kuud vangistust, mida KarS 65 lg 2 alusel suurendatud Tartu Maakohtu 01.06.2016 otsusega mõistetud ärakandmata osa

5 kuu vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 1 kuud vangistust, mis KarS § 69 lg 1, 3 asendatud üldkasuliku tööga 390 tundi, tähtajaga 1 aasta tõkend: ei ; ole kohaldatud)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada G.J (KarS) lg

süüdi karistusseadustiku § 424

2 ja KarS § 423 järgi ja mõista talle KarS § 63 lg 1 alusel raskeima sätte, s.o KarS § 424 lg järgi

karistuse

aasta 6 (kuus) vangistust. ks 1 (üks) kuud

KarS 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 14.-16.11 § .2020, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ning lugeda G.J-il kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele

14 (neli .

vangistus teist) päeva vangistust KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et ülejäänud

1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 13 (kolmteist) päeva jääb tingimisi kohaldamata äärata

. M G.J-ile katseaeg 2 (kaks) aastat

ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta 5

(viis) kuud ja 13 (kolmteist) päeva ei pöörata täitmisele, kui

G.J ei pane

katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS §

1 sätestatud käitumis

75 lg-s kontrolli nõudei

d: 1) elab

kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - iskoha

, töö või õppim vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

M G.J-ile

75 lg 2 p 8 kontrolli ajal äärata katseajaks KarS § alusel käitumis kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel määrata G.J-ile katseajaks lisakohustuse käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %

Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab jõustumisel kohus G.J-ile kohtuotsuse teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3 või vahis

tatakse vangla taotlusel lähtudes KrMS § 429.

2. Menetluskulud :

e hüvitamine KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista G.J-ilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) riigi õigusabi tasu eurot

ja (ükssada kaheksakümme äärata nd kaks) eurot senti riigi kasuks. M kriminaalmenetluse kulud 1058 ( ) eurot 88 senti üks tuhat viiskümmend kaheksa tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2021.a. aprillikuust igakuise menetluskulu osa 88 (kaheksakümmend kaheksa) eurot 24 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa 25. tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri G.J , otsus nr 1-20-9318, 99921700010079 ning selgituse “ menetluskulu“.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Ring - konnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. K kontrollile alluta naalhooldaja kriminaalhooldusäitumis tud süüdimõistetule nimetab krimi osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal ametniku sellekohase ettekande alusel määrata hooldus

täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on G.J toime pannud kuritegudena: 1) korduva

lg 2

seisnes selles, et mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis tema olles karistatud Tartu Maakohtu otsusega 29.06.2017.a joobeseisundis juhtimise eest, mille eest mõistetud karistus ei ole veel kustunud, juhtis taas 14.11.2020.a. kella 21.45 paiku Viljandi maakonnas Põhja linnas Köleri tn mootorsõidukit Jeep -Sakala vallas Suure-Jaani xx maja juures Grand Cherokee, registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,03 mg/l kohta, samuti puudus isikul kehtiv juhtimisõigus. Nimetatud tegevusega rikkus G.J kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse §

69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 2) mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt KarS §

4231 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tartu Maakohtu otsusega 29.06.2017.a karistatud muuhulgas mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis taas 14.11.2020.a. kella 21.45 paiku -Sakala vallas Suuremaja juures Viljandi maakonnas Põhja Jaani linnas Köleri tn xx mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee, registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Oma tahtliku tegevusega rikkus G.J (liiklusseaduse) LS § 94 lg 1 nõuet, s.o mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 lg 1 ja KarS § 4231 . G.J-ile järgi KarS § 63 lg 1 alusel mõista

lg 2 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest raskeima sätte, s.o KarS § 424 järgi

karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakand

17 päeva misele vangistust. G.J-ilt KarS § 68 lg 1 alusel arvata 14.11.2020-16.11.2020.a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 14 päeva vangistust. Ülejäänud aasta 5 kuud ja 13 päeva vangistust jätta os a

G.J-i suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui isik ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 koh aselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et G.J

on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel määrata G.J-ile katseajaks lisakohustuse käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %

Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, e sõlmimine on olnud et kokkulepp süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §

-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 4231 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS §

179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava G.J-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 182,88 eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalm otsusega (KrMS

enetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 - kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluses on s 1058,88 eurot: üüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku sundraha 876 eurot ja 182,88 riigi õigusabi tasu eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus G.J on kahtlustatavana kinni peetud 14.-16.11.2020, seega on G.J viibinud eelvangistuses lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kus-

3 päeva. KarS § 68 juures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik