1-18-98/143 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise ae g ja koht

4. märts 2021. a, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaala sja number 1-18-98 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgev a kohtumaja) 5. veebruari 2021. a määrus A.O vangistu sest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu A.O (ik ), XXX määruskaebus

RESOLUTSIOON Jätta A.O määruskaebus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 31. jaanuari 2018. a otsusega tunnistati A.O süüdi KarS § 199 lg 2 pde 7 ja 9 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi ning karistusek s mõisteti 3 aastat vangistust. Lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõisteti A.O-le liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Mõistetud vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui A.O ei pane kolme aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeidja kohustusi. Viru Maakohtu 26. juuli 2019. a määrusega pöörati A.O-le tingimisi mõistetud vangistus täitmisele, kuna viimane rikkus korduvalt kontrollnõudeid ja lisakohustusi. A.O karistusaeg algas 24. juulil 2019. a ja lõppeb 22. juulil 2022. a.

2. Tartu Vangla esitas 13. jaanuaril 2021. a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetav A.O vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks.

3. Tartu Maakohtu 5. veebruari 2021. a määrusega jäeti A.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

4. A.O on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Ta viibib vangistuses juba mitmendat korda. Tema kuriteod on ette planeeritud ja ajendatud majandusliku kasu saamise eesmärgist. Praegune vangistus ei ole oma eesmärki täitnud. A.O-l on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Ise ta nendes mingisugust probleemi ei näe. Samuti ei aitaks tema õiguskuulekust tagada kriminaalhooldusalane järelevalve, kuna esialgu võimaldati A.O-l vangistust kanda tingimisi vabaduses, kuid see pöörati kontrollnõuete rikkumise tõttu täitmisele. Vangistuses on

I. A.O-l omakorda probleeme individuaalse täitmiskava läbimisega. Ta on täitnud „Viha ja kriitika“ töövihiku, kuid lohakalt ja pealiskaudselt. Majandustöödel on ta osalenud, aga on tööst ka keeldunud. Vabanemise korral on tal olemas kindel elukoht, kuid puudub töökoht. Lähedased on tal olemas. Kuigi I. A.O vabanemisjärgsed elutingimused on rahuldavad, ei erine need oluliselt varasemast ja ei ole seega ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel määrava tähtsusega. A.O tutvusringkonda kuuluvad valdavalt kriminaalse taustaga isikud ja kuna tema puhul on kuritegude toimepanemist muuhulgas soodustanud grupi mõju, tõstab ka seegi uute kuritegude toimepanemise riski. A.O ei ole vangistuses motiveeritud oma kuritegelike hoiakute muutmisega tegelema, mida näitab kohusetundetu suhtumine tegevustesse, mida vangla kuriteoriskide maandamiseks pakub. Kohtuistungil avaldas ta, et sattus vanglasse pahatahtliku kriminaalhooldusametniku tõttu, mitte iseenda tegevuse tagajärjel. A.O ei võta enda tegude ja rikkumiste eest vastutust. A.O suhtumine koosmõjus tema varasema elukäiguga loob ohu uute kuritegude toimepanemiseks.

5. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A.O , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

6. A.O rikkus küll kriminaalhooldustingimusi, kuid ei pannud toime uut kuritegu. Tal on probleeme käitumise ja alkoholiga. Ta on jätkuvalt seisukohal, et tal ei õnnestunud luua kriminaalhooldusametnikuga häid suhteid. Talle öeldi juba esimesel kohtumisel kriminaalhooldusosakonnas, et ta peaks hoopis vanglas karistust kandma. Ta viibis alkoho liprobleemiga seoses Sillamäe rehabilitatsioonikeskuses ravil. Sealt käis ta kriminaalhooldusosakonnas registreerimisel. Pärast erakorralise ettekande esitamist sõitis ta Saksamaale, et tuua sealt tööleping. Ta arvas, et see n-ö pehmendab ametniku suhtumist temasse. Vangistuses ebaõnnestunud sotsiaalprogrammide läbimine ei ole tema süü. Ta kuulub covid-19 riskigruppi ja peab seetõttu viibima teistest eraldi. Tema distsiplinaarrikkumised ei ole pahatahtlikud. Ta ei ole tööst keeldunud ja ei toeta subkultuuri. Vangistuse eesmärgiks ei ole tema isikust tulenevaid riske maandada, vaid see on puhtalt karistuslik. Tal on olemas töökogemus keevitajana ja ta sooviks jätkata haridusteed. Ta alluks elektroonilisele järelevalve ja täidaks kriminaalhooldustingimusi.

RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED

7. Kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja A.O on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu. Seetõttu jätab ringkonnakohus selle kaebuse KrMS § 390 lg

1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus